Aasovi meri

Föderatsiooninõukogus vastati USA admirali "surveavaldusele" Venemaa suhtes

101
(Uuendatud 11:55 10.02.2019)
Venemaa Föderatsiooninõukogus kommenteeriti Ameerika admirali John Richardsoni avalust vajadusest üle minna "pealetungile" Venemaa ja Hiina vastu.

TALLINN, 10. veebuar — Sputnik. Business Insider kirjutab, et USA mereväeoperatsioonide ülem admiral John Richardson ütles Atlandi Nõukogus esinedes, et Washington peaks üle minema "pealetungile" Venemaa ja Hiina vastu.

Tema sõnul oleks Ameerika Ühendriikidel Venemaa üha kasvava kontrolli tingimustes peamiste mereteede üle, sealhulgas Aasovi meres, aeg mõtlema hakata "surveavaldustele" ja mõnes piirkonnale üle minna aktiivsele tegevusele, edastas RIA Novosti.

"Oleks tore, kui me võiksime sundida venelasi meie esimestele sammudele reageerima. Mõnikord annab valgetega mängimine eelise," ütles Richardson.

Venemaa Föderatsiooninõukogu (parlamendi ülemkoda – toim.) hoiatas Ameerika juhtkonda sellise tegevuse eest. Näiteks senaator Franz Klintsevitš kirjutas oma Facebooki kontol, et tal on imelik kuulata selliseid sõnu mitte pensionärilt, vaid USA mereväe ühel tähtsamal ametikohal olevalt tegevväelaselt.

"See on väga ohtlik, kui sellised kõrgetasemelised sõjaväelased kaotavad olukorra hindamisel realsustaju," rõhutas ta.

Klintsevitš tuletas meelde, et "me elame väga õrnas majas ja mistahes avantüür, mistahes vastutustundetu samm selle ümberehitamisel, võimutasakaalu muutmisel, võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi". Ühtlasi soovitas ta admiral Richardsonil Aasovi meri ära unustada.

Aasovi meri
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Senaator Oleg Morozov nõustus temaga. RIA Novostile antud kommentaaris rõhutas ta, et "pealetung" Venemaale tooks paratamatult kaasa suure, tuumarelvade kasutamisega sõja.

"Surveavaldus ", "esimese löögi andmine" tähendab sisuliselt sõda. Kusjuures ilma nähtava põhjuseta, sest USA ja NATO sõjalise tegevuse taustal kujutavad meie tegevused endast minimaalset enesekaitset," ütles Morozov.

Ta väljendas lootust, et Richardsoni üleskutset ei kuule need, kelle käes on USA "sõjanupp".

"Inimkonna saatusega ei saa nii kergekäeliselt žongleerida. Tahaks loota, et mitte friik ei määra Ameerika Ühendriikide poliitilise mõtlemise taset," ütles senaator.

Moskva on korduvalt rõhutanud väidetava "Venemaa ohu" paranoiliste avalduste ohtlikkust.

Mingi "Venemaa agressiooni" "heidutamise" ettekäändel on NATO Ameerika Ühendriikide egiidi all viimastel aastatel koondanud üha rohkem relvastust ja vägesid Venemaa piiride lähedusse, sundides Moskvat võtma tarvitusele vastumeetmeid.

Venemaa juhtkond on korduvalt öelnud, et Venemaal ei ole agressiivseid kavatsusi ja ta ründa kunagi ühtegi NATO riiki. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO teadlik, et Moskva ei kavatse kedagi rünnata ja kasutab lihtsalt võimalust koondada Venemaa piiride juurde rohkem sõjatehnikat ja pataljone.

101
Tagid:
Oleg Morozov, Franz Klintsevitš, Sergei Lavrov, NATO, Aasovi meri
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde