Воздушные шары с символикой EKRE

Millisest "sõnavabadusest" unistab EKRE

188
(Uuendatud 13:11 09.02.2019)
Politoloog, inimõiguste aktivist ja Eesti parlamendi liige jagasid oma hinnanguid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja avaldusele valmisolekust sulgeda Sputnik Eesti toimetus.

TALLINN, 9. veebruar - Sputnik. Eesti politoloog ja ajaloolane Igor Rosenfeld, inimõiguste aktivist Aleksei Semjonov ja Eesti parlamendi liige Olga Ivanova rääkisid portaalile Sputnik Eesti, millist sõnavabadust EKRE kehtestada soovib, kui nad pärast valimisi võimule saavad.

Suletud parempoolne ühiskond

Igor Rosenfeld usub, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Urmas Reitelmanni avaldus peegeldab Eesti parempoolsete radikaalide, "pistrikute" (Ameerika žargoonis kõige karmimate vabariiklaste – toim.) seisukohti, kes püüavad juba ammu sulgeda Vene meediat Eestis, nagu see toimub Lätis.

Политолог и историк Игорь Розенфельд
© Фото : из личного архива Игоря Розенфельда
Eesti politoloog ja ajaloolane Igor Rosenfeld

"Loomulikult rikub selline soov sõnavabadust ja viib tsensuuri tugevdamise ja suletud ühiskonna kujundamise seadustamiseni riigis. Kuid Reitelmanni sõnavõtus on positiivne, et ta mõistab selliste keeldude piiratust ja nõrkusi kaasaegses infoühiskonnas, kus info levitamiseks on palju võimalusi," ütles Rosenfeld.

EKRE liige ähvardas Sputnik Eesti toimetuse "likvideerida" >>

Keskerakondlane Raimond Kaljulaid, kes esindab poliitiliselt mõõdukamat Eesti erakonda, on Venemaa ja venekeelse meedia suhtes palju mõistlikumal positsioonil.

"Vajadus teha koostööd nende meediakanalitega, mida vene keelt kõnelevad elanikud eelistavad, tundub palju sobivam," lisas Rosenfeld.

EKRE soovib riiki tagasi minevikku tuua

Olga Ivanova sõnul võib EKRE esindaja seisukohta vaadelda Lätis toimunud sündmuste valguses, kus tegeldi tõsiselt venekeelsete meediakanalite sulgemisega. Parlamendiliige rõhutas, et Lätis kaalutakse võimalust sulgeda isegi riigi omanduses olevad venekeelsed meediakanalid. Tema sõnul ilmus see uudis alles äsja - 6.-7. veebruaril.

Ольга Иванова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti parlamendi liige Olga Ivanova

"Kui sellised erakonnad nagu EKRE võimule tulevad, tõstatatakse selline küsimus ka siin ja seda arutataks tõsiselt," ütles Ivanova. Tema arvates võib selliseid käimasoleva valimiskampaania käigus tehtud avaldusi vaadelda ka kui võimalust saada valimispunkte oma valijalt.

Teisest küljest märkis Ivanova, et sellised avaldused meenutavad tsensuuri, "viivad tagasi minevikku, mida me kõik hästi mäletame".

Zahharova eesti rahvale: küsige neilt, kes teie nimel Venemaad süüdistavad >>

"Ma ei saa seda tendentsi heaks kiita. Olen Sputnikule alati intervjuu andnud, hoolimata sellest, et mind püüti selle eest nii hurjutada, kui ka karistada," ütles Ivanova ja märkis Sputniku erinevust paljudest teistest Eesti meediakanalitest.

Riigikogu liige, poliitik Olga Ivanova
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Mäletan, et kui olin Lasnamäe linnaosavanem, püüdis Eesti meedia esitleda mind sellises valguses, nagu poleks ma tahtnud nendega suhelda. See ei olnud tõsi. Nad lihtsalt ei küsinud mult kunagi ei arvamust ega intervjuud," ütles Riigikogu saadik.

Tema arvates peaks inimene, kes soovib oma seisukohta väljendada, minema ja rääkima, edastama selle kõikides meediakanalites.

"Pealegi, olgem ausad, tegutseb Sputnik Eesti kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ja seega toimub kõik kehtiva õigusruumi piires. Seetõttu ma ei mõista, mida siin arutada on," märkis Olga Ivanova.

"Õigemini mulle tundub, et see on selline valimiseelne mäng," ütles poliitik kokkuvõtteks.

EKRE-l on võimalus võimule pääseda

Inimõiguste infokeskuse juhi Aleksei Semjonovi sõnul on Urmas Reitelmannil "tüüpiline, ma ütleksin isegi klassikaline mõttekäik, mida Theodor Adorno (saksa filosoof, sotsioloog, helilooja, muusikateadlane – toim.) nimetas kunagi "autoritaarseks isiksuseks".

Директор эстонского центра по правам человека Алексей Семенов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Inimõiguste infokeskuse juht Aleksei Semjonov

Inimõiguste aktivist meenutas, et kohe pärast sõda huvitus maailm fašismi ja natsismi fenomenist. Adorno oli esimese autoritaarset teadvust käsitleva raamatu autor. Semjonovi sõnul töötati tol ajal välja isegi psühholoogiline skaala autoritaarse isiksuse määramiseks.

Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta >>

"Niisiis esindab meie EKRE-sõber selle kõige autoritaarsema, st fašistliku isiksuse klassikalist mõtteviisi. Annaks jumal, et nad kunagi võimule ei tuleks, sest tundub, et tänapäeva Euroopas ei ole see eriti teretulnud," ütles Semjonov.

Kuid samas märkis inimõiguslane, et sajaprotsendilist tulemust ei saa loota, sest Ukraina näide tõestab just vastupidist - fašism, natsionalism on äärmiselt lähedal. Nii et ka EKRE-l on võimalus võimule pääseda. See võib tõepoolest juhtuda, usub Semjonov, kui ühiskonnas toimuvad kõikvõimalikud turbulentsid nii meie Eesti kui ka Euroopa ja globaalses kontekstis.

"Hea, et nad sellest räägivad. Me vähemalt teame, kellega meil tegemist on," ütles Semjonov.

Ta märkis, et Raimond Kaljulaidi reaktsioon on meie aja normaalse tsiviliseeritud inimese normaalne reaktsioon.

"Tal on õigus. Meie üleeuroopaline tsivilisatsioon, kuhu kuulub, muide, ka Venemaa, on arenenud nende ideede toel. Loomulikult peame me inimestele endile andma võimaluse otsustada, kellel on õigus. See on usaldus inimeste intellektuaalsete võimete suhtes. Autoritaarsel isiksusel selline usaldus puudub ja sellepärast otsustavad nad kõik ise. Ja üldjuhul on neil intellektiga olukord kehvem," lõpetas Aleksei Semjonov.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et EKRE liige Urmas Reitelmann tutvustas Vikerraadio saates oma erakonna meediapoliitikat. Muuhulgas lubavad konservatiivid valimisvõidu korral sulgeda "Eesti-vastast propagandat edastavad infokanalid".

Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend
© Sputnik / Вадим Анцупов

Reitelmanni sõnul on Sputnik Eesti üks neist. Poliitik kinnitas, et võimule tulles võiksid konservatiivid portaali toimetuse "likvideerida" kahe sekundiga. Samas tunnistas ta, et mingit infokanalit ei ole võimalik sulgeda täielikult.

Arutelus osalenud Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa esindajad Reitelmanni ähvardustele sõnavabadust piirata ei reageerinud. Erinevalt teistest osalejatest pooldas valitseva Keskerakonna liige ja Põhja-Tallinna linnaosa vanim Raimond Kaljulaid meediavabadust.

Tema sõnul peaksid nii riik kui ka kohalikud omavalitsused edastama oma seisukohad nende kanalite kaudu, mida Eesti venekeelsed elanikud praegu eelistavad. Samal ajal märkis ta, et "venekeelsed telekanalid on kõige väiksem mure".

"See, mis toimub sotsiaalmeedias, on märksa suurem probleem. Seal on väga lihtne inimestega manipuleerida ja see on palju suurem väljakutse," rõhutas Kaljulaid.

188
Tagid:
valimised, Riigikogu, poliitika, Sputnik Eesti, propaganda, Venemaa, EKRE
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
Kes keda: Sputnik ja Postimees vastamisi
Kommi-pastaka agitatsioon: kuidas Eesti poliitikud valijaid meelitavad
Skandaal Postimehes: tellitud "sõnavabadus"
Sõnavabaduse tapsid need, kes selle välja mõtlesid
Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile
Zahharova süüdistas Riiat sõnavabaduse piiramises
Kuidas Eesti kaitsejõud ja meediaväljaanded libauudise tekitasid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde