Itaalia tõkestas EL-i avalduse Guaidó tunnistamise kohta, teatas allikas

107
(Uuendatud 20:40 04.02.2019)
Itaalia pani 31. jaanuarist 1. veebruarini toimunud EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel veto EL-i nimel valminud avaldusele, mille pidi tegema Euroopa diplomaatia juht Federica Mogherini ja kus oli öeldud, et EL tunnistab Guaidót.

TALLINN, 4. veebruar — Sputnik. Itaalia tõkestas Euroopa Liidu avalduse Venezuela parlamendi spiikri Juan Guiadó tunnistamisest ajutiseks presidendiks, teatas RIA Novostile diplomaatiline allikas Brüsselis.

"Itaalia pani 31. jaanuarist 1. veebruarini toimunud EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel veto EL-i nimel valminud avaldusele, mille pidi tegema Euroopa diplomaatia juht Federica Mogherini ja kus oli öeldud, et EL tunnistab Guaidót, juhul kui ei korraldata uusi presidendivalimisi," märkis agentuuri vestluskaaslane.

Tema sõnul kuulutasid Euroopa Liit ja Uruguay seejärel välja rahvusvahelise Venezuela kontaktrühma ministrite esimese istungi. See toimub 7. veebruaril Montevideos.

Eesti tunnustab Juan Guaidód Venezuela Bolívari Vabariigi ajutise presidendina>>

Laupäeval, 26. jaanuaril lubasid Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ning seejärel Suurbritannia ja Holland tunnistada Guaidó ajutiseks presidendiks, juhul kui kaheksa päeva jooksul ei kuulutata Venezuelas välja uusi valimisi.

Esmaspäeval, 4. veebruaril teatasid need riigid Guaidó tunnistamisest ajutiseks riigipeaks, kuna Maduro ei ole teatanud uute presidendivalimiste korraldamisest.

Eesti ohverdas end USA geopoliitiliste huvide nimel?

Väliminister Sven Mikser teatas esmaspäeval, 4. veebruaril, et Eesti tunnustab Juan Guaidod Venezuela Bolívari Vabariigi ajutise presidendina, vahendas Sputnik Eesti Välisministeeriumi.

Kuni eksisteerib ühepooluseline maailmakord, ähvardab inimkonda tuumasõda>>

"Venezuela rahval on võõrandamatu õigus vabalt ja demokraatlikult valida oma riigi juhte ning otsustada oma tuleviku üle. Möödunud aasta mais toimunud Venezuela presidendivalimised ei olnud vabad ja õiglased ega vastanud rahvusvahelistele standarditele," ütles Sven Mikser.

Trump kaalub Venezuela osas sõjalisi võimalusi>>

Tema sõnul ei ole nende valimiste tulemus usaldusväärne ning Nicolás Maduro teine ametiaeg ei ole legitiimne.

"Kujunenud olukorras tunnustab Eesti, sarnaselt paljude teiste demokraatlike riikidega ja kooskõlas Euroopa Liidu 26. jaanuaril 2019 tehtud avaldusega, Venezuela Rahvusassamblee presidenti Juan Guaidód Venezuela ajutise presidendina. Ootame, et ajutine president Guaidó korraldaks uued, vabad ja õiglased presidendivalimised ning avaks sellega tee riigi rahumeelseks väljatoomiseks käimasolevast kriisist," ütles Sven Mikser.

Venemaa süüdistas USA-d Venezuela suveräänsusesse sekkumises>>

"Euroopa Liidu riikidel ei ole üksmeelt"

Paljude ekspertide hinnangul on olukord seoses Venezuelat puudutava avaldusega järjekordseks kinnituseks sellest, et Euroopa Liidu liikmetel ei ole üksmeelt välispoliitilistes küsimustes.

Kusjuures geopoliitiliste uuringute keskuse Eurocontinent juhtu Pierre-Emmanuel Thomann märkis, et EL-i riigid püüavad leida ühist keelt USA-ga näitamaks, et atlandiülene partnerlus toimib ja, kuid "selle taga peitub püüd varjata EL-is välispoliitika küsimustes sügavate erimeelsuste olemasolu, aga ka eurooplaste puhul Euroopa Liidu huvide osas ühtse geopoliitilise nägemise täielikku puudumist."

Venezuelas toimuvad 21. jaanuarist peale massilised meeleavaldused ametisoleva presidendi Nicolás Maduro vastu. Guaidó kuulutas enda ajutise valitsuse tegutsemise ajaks riigipeaks.

Guaidót on toetanud USA, Brasiilia, Kanada, Argentina, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Guatemala, Honduras, Panama, Paraguay, Peruu, Gruusia, Albaania ja hulk teisi riike.

Riigipöördekatse Venezuelas>>

Samas on Maduro nimetanud Guaidót "Washingtoni marionetiks". Moskvas jagatakse tema seisukohta.

Välisminister Sergei Lavrov rõhutas, et Venemaa on valmis aitama luua dialoogi seadusliku presidendi ja opositsiooni vahel.

Samuti on Maduro toetuseks sõna võtnud Hiina, Türgi ja hulk teisi riike.

107
Tagid:
EL, Nicolás Maduro, kriis, USA, Eesti, Venezuela
Teema:
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde