USA lipp, illustreeriv foto

USA taganemine raketilepingust: Venemaa vastab, Euroopa on pinges

83
(Uuendatud 13:06 02.02.2019)
Maailmas antakse erinevaid hinnanguid Ameerika Ühendriikide otsusele alustada keskmise ja lühimaa rakettide keelustamise lepingust (INF) taganemist, kuid enamik on kindel, et see Washingtoni samm avab tegelikult võidurelvastumises uue lehekülje.

TALLINN, 2. veebruar - Sputnik. Washingtoni avaldust INF-lepingust taganemise kohta kritiseeriti nii Venemaal kui ka Euroopas. Moskva rõhutab, et toetab jätkuvalt lepingu säilitamist ja hoiatab Ameerika poolt selle sammu võimalike tagajärgede eest.

"Enda silmas palki ei näe": hoopis USA rikub INF lepingut >>

RIA Novosti tsiteerib Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvahelise komitee juhi Konstantin Kossatšovi: "Asjaolu, et Ameerika Ühendriigid valisid algusest peale ultimaatumi keele, teades, et Venemaa ei talu sellist tooni iseenda suhtes, seda enam julgeolekuvaldkonnas, kinnitab, et keegi ei kavatsenudki kokku leppida."

Председатель комитета Совета Федерации РФ по международным делам Константин Косачев
© Sputnik / Григорий Сысоев
Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvahelise komitee juhi Konstantin Kossatšov

Ta tuletas meelde, et Moskva näitas INF-lepingu päästmiseks "isegi nahaalse ultimaatumi tingimustes" välismaa publikule Venemaa 9M729 raketti, et tõestada selle täielikku vastavust lepingu tingimustele, kuid Lääs eiras seda žesti.

Seepärast usub Kossatšov, et Washington "ütles välja selle, mis oli otsustatud juba ammu enne Venemaale ultimaatumi esitamist ja ükski Moskva tegevus seda mõjutada enam ei saanud".

"Palju õnne kogu maailmale - Ameerika Ühendriigid tegid täna veel ühe sammu selle hävitamise suunas," lisas ta.

Sama seisukohal on Venemaa senaator Oleg Morozov. Tema sõnul on Washingtoni peamine eesmärk paigutada Euroopasse INF-lepinguga keelatud rakette, et need oleksid vastukaaluks Venemaa hüperhelikiirusega relvale lennukestuse poolest.

Ta on kindel, et Ameerika Ühendriikide seisukoht ei muutu ka kuue kuu pärast, mil lepingust taganemise protsess peaks olema lõpule viidud.

"Eurooplastel on oluline mõista, et nüüd muutuvad nad Venemaa rakettide sihtmärgiks," hoiatas ta.

Tema nimekaim, teine Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Igor Morozov usub samuti, et pärast INF-lepingust taganemist saavad ameeriklased paigutada Euroopasse lepinguga keelatud rakette.

Ta kinnitas, et Venemaa on uue ohu tekkimiseks valmis. Samal ajal rõhutas senaator, et Moskva jätkab jõupingutusi INF-lepingu säilitamiseks.

Venemaa Föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee liige Franz Klintsevitš hoiatas Washingtoni Moskva võimalike vastumeetmete eest INF-lepingust taganemise korral. Ta rõhutas, et Venemaa ei hakka järgima lepingut ühepoolselt.

Член Совета Федерации Федерального Собрания Российской Федерации Франц Клинцевич
© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa Föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee liige Franz Klintsevitš

"Me reageerime kindlasti, minemata seejuures kaasa võidurelvastumisega, kui palju seda Venemaa majanduslikule väljakurnamisele kursi võtnud ameeriklased ka ei sooviks," ütles senaator.

"Mis puutub 9M729 raketti, mille hävitamist Washington nõudis, siis ei kavatse Moskva seda oma relvastusest maha võtta," märkis Klintsevitš, "vaatamata Ameerika Ühendriikide väidetele ei riku see rakett INF-lepingu tingimusi."

Purustav löök stabiilsusele: USA teatas INF lepingust lahkumisest >>

Riigiduuma avaldas kahetsust Ameerika Ühendriikide otsuse üle alustada raketilepingust taganemist. Riigiduuma riigikaitsekomitee juhi Juri Shvõtkini sõnul peaksid selle üle kahetsust tundma mitte ainult Venemaa, vaid kogu maailma avalikkus. Ta rõhutas, et Washingtoni tegevus viib pingete eskaleerumiseni ja see võib põhjustada uue võidurelvastumise.

Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee juht Leonid Slutski rõhutas omakorda, et USA otsus mõjutab negatiivselt kogu rahvusvahelise julgeoleku ja relvastuskontrolli süsteemi. "Ameerika Ühendriigid ohustavad maailma stabiilsust," ütles Slutski.

Euroopa on olukorra pärast mures

Euroopas väljendati samuti muret ametliku Washingtoni tegevuse pärast. Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni juht Manfred Weber, uue Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat, kutsus Euroopat üles tegema jõupingutusi raketilepingu säilitamiseks.

"On hädavajalik Euroopa ja Venemaa ühine diplomaatiline algatus, et vältida olukorra edasist pingestumist ja säilitada INFist tulenevate kohustuste täitmist. Euroopa peab võtma kontrolli alla oma julgeolekuhuvid piirkonnas ja kogu maailmas," kirjutas ta oma Twitteri kontol.

Seda, et USA sammud on kahetsusväärsed, ütles ka Austria välisminister Karin Kneissl. Tema arvates on põhjus, miks siiani ei ole lepingu rikkumisi nõuetekohaselt selgitatud, Washingtoni ja Moskva vahelise vastastikuse usalduse puudumine.

Глава МИД Австрии Карин Кнайссль
© AFP 2019 / Vlsdimir Simicek
Austria välisminister Karin Kneissl

"Selles peavad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa tegema uusi jõupingutusi (lepingu säilitamiseks)," ütles Kneissl. Tema sõnul annab USA lahkumine raketilepingust alust muretsemiseks uue tuumavõidurelvastumise pärast.

Keskmise tegevusulatusega rakettide uuesti kasutuselevõtmine 30 aastat pärast külma sõja lõppu "suurendaks oluliselt tuumariski Euroopas," ütles Austria välisminister.

Samal arvamusel on ka tema Saksa kolleeg Heiko Maas. Oma Twitteri kontol märkis ta, et maailm muutub pärast USA lepingust taganemist vähem turvaliseks paigaks.

"Me ei vaja diskussiooni relvastuse suurendamise üle, vaid ulatuslikku relvastuskontrolli," ütles Maas.

Rootsi välisminister Margot Wallström teatas, et "tuleb pöörata tagasi koostöö nõrgenemise suundumus desarmeerimise valdkonnas ja uurida uusi võimalusi edasiliikumiseks." Tema sõnul on "uue võidurelvastumise peatamine kõigi ühine vastutus".

USA räägib ultimaatumite keeles

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA president Donald Trump teatas riigi INF-lepingust taganemise protsessi alustamisest, nagu lubatud, 2. veebruaril. Tema sõnul võtab väljumisprotsess aega umbes kuus kuud.

Selle tähtaja möödumisel loobuvad Ameerika Ühendriigid kokkuleppest, kui Venemaa ei pöördu tagasi lepingust kinnipidamise juurde. Selleks peab Moskva uue ultimaatumi kohaselt "hävitama kõik lepingut rikkuvad raketid, rajatised ja nendega seotud seadmed", sealhulgas kõik raketid 9M729.

Ежегодная большая пресс-конференция президента РФ В. Путина
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Vene pool korraldas välisriikidele 9M729 raketi kohta briifingu, kus avaldati selle laskeomadused, mis vastavad INF-lepingule. Ameerika Ühendriikide ja NATO esindajad ignoreerisid üritust.

Vene välisministeerium konstateeris, et Washington ei soovi arvestada Moskva argumentidega ja püüab leida ettekäänet Venemaa poole süüdistamiseks lepingu rikkumises.

Sellest, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad taganeda INF-lepingust, mille Washington ja Moskva 1987. aastal allkirjastasid, teatas president Donald Trump eelmise aasta 20. oktoobril. Seejuures süüdistas ta Venemaad lepingu rikkumises.

Moskva peab sellist sammu surveavalduseks Venemaale ja on kõik Ameerika süüdistused tagasi lükanud. Venemaa riigipea Vladimir Putin ütles, et USA tegevus võib viia uue võidurelvastumiseni ja hoiatas Euroopat uute Ameerika rakettide kasutuselevõtmise eest.

83
Tagid:
tuumasõda, Venemaa, USA, INF
Samal teemal
Venemaa välisministeerium kommenteeris ÜRO Peaassamblee hääletust INF resolutsiooni üle
Miks on Trumpil tarvis INF lepingust välja astuda
Kas pigem elus või pigem surnud: kas INF lepingut õnnestub päästa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde