Rumeenia erioperatsioon Venemaa vastu kukkus läbi, illustreeriv foto

Rumeenia erioperatsioon Venemaa vastu kukkus läbi

272
(Uuendatud 09:43 02.02.2019)
Ameeriklased vajasid vaid sõna otseses mõttes "agenti" - riiki, mis viiks Nord Stream 2 ehitamise sisuliselt keelavad EL õigusaktide muudatusettepanekud Euroopa Parlamenti ja seejärel Euroopa Ülemkogule. Aga Rumeenia erioperatsioon Venemaa vastu kukkus läbi.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Ameerika plaan torpedeerida Euroopa Komisjoni abiga Nord Stream 2 tundus paljutõotav, vähemalt põhimõtteliselt. Ja nimelt: kui viia Nord Stream 2 Saksamaa jurisdiktsiooni alt Euroopa Komisjoni jurisdiktsiooni alla ja saavutada vastavad piirangud EL õigusaktide tasandil, võib Venemaa gaasijuhtme hävitada isegi ilma sanktsioonideta.

Arvamus: USA-l on alles jäänud ainult üks kanal Nord Stream 2-le "surve avaldamiseks" >>

Veelgi enam, võiks teha näo, et Ameerika Ühendriikidel pole selle kõigega midagi pistmist ja et eurooplased ise otsustasid Venemaa totalitaarsest gaasijuhtmest loobuda. Ameeriklased vajasid selleks vaid sõna otseses mõttes "agenti" - riiki, mis viiks Nord Stream 2 ehitamise sisuliselt keelavad EL õigusaktide muudatusettepanekud Euroopa Parlamenti ja seejärel Euroopa Ülemkogule.

Leiti, et see "agent" võiks olla Rumeenia, kes sai hiljuti kuueks kuuks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks. Rumeenia diplomaatiale langes au selline välksõda korraldada ja lohistada nn gaasidirektiiv, mis on tegelikult Venemaa vastu suunatud "kättemaksurelv" Euroopa Liidu Nõukogu kaudu Ülemkogule.

Enne Rumeeniat oli eesistuja Austria, kuid kuna Austria üks suurimaid energiaettevõtteid, riiklik OMV, on Gazpromi traditsiooniline strateegiline partner, ei tahtnud ta gaasidirektiivi edendamiseks tõsiseid samme astuda. Rumeenia on aga hoopis midagi muud, eriti kui tema diplomaadid enda seljataga Washingtoni tugevat toetust tunnevad.

Tuleb märkida, et sedasama Venemaa-vastast gaasidirektiivi on kontseptuaalsel tasandil erinevates vormides Euroopa Liidus juba arutletud ja paljud ELi riigid on selle vastu välja astunud. Seekord oodati aga viimast ja otsustavat lahingut, sest Trumpi administratsioon vajab Venemaa vastu märkimisväärset võitu, eriti arvestades eelseisvaid Ukraina presidendivalimisi ja Nord Stream 2 esimese gaasitoru käikuandmise tähtaega.

Saksamaa ei loobu Kertši intsidendi pärast Nord Stream 2-st >>

Just nende lootuste ja pingelise olukorraga gaasidirektiivi muutmiseelnõu ümber seletatakse selliseid pealkirju ajakirjanduses (sh venekeelses) nagu "Rumeenia tõstatab gaasidirektiivi muudatustega panuseid" ja Euroopa Komisjoni aseperesidendi Maroš Šefčoviči avaldusi, kes rõhutas, et "Rumeenia ettepanekud" võtsid arvesse direktiivivastaste kõiki etteheiteid ja nüüd võib loota progressile selle vastuvõtmisel.

Niisiis panuseid tõsteti, dokumendid saadeti välja, Ameerika diplomaadid Saksamaal aktiviseerisid taas oma Venemaa-vastaseid esinemisi ja Euroopa teabevälja hakkasid ilmuma kuulujutud, et ameeriklased valmistavad ette mingit kohutavat kompromiteerivat "leket" ajakirjandusse Nord Stream 2 silmapaistva toetaja Gerhard Schröderi kohta.

Tuleb tunnustada meie (Venemaa) Ameerika oponente: nad suutsid tõsta emotsionaalse pinge gaasidirektiivi ja Nord Stream 2 ümber enneolematusse kõrgusse. Ainult et tulemus oli oodatust palju kehvem. Rumeenia välksõda purunes Ameerika toetusest hoolimata vastu Saksa diplomaatia järeleandmatust.

Berliini ametlik vastus ja kommentaarid laineidlöönud "Rumeenia projektile" on nagu restoranikriitiku hävitav hinnang Balkani raudteejaamalähedasele kiirtoidu söögikohale. Olulisim tsitaat:

"Me lükkame tagasi Euroopa Komisjoni gaasidirektiivi kolmandal lugemisel esitatud muudatusettepanekud, sest kui loogiliselt edasi mõelda, on need mõeldud ainult ühele taristuprojektile, samas teistele on ette nähtud võimalused eranditeks. Euroopa Komisjon ei esitanud mingeid selgitusi ega arusaadavaid argumente, kuidas kavandatavad muudatused võiksid kaasa aidata energialiidu eesmärkide saavutamisele."

Diplomaatilisest saksa keelest tavakeelde tõlgituna - Euroopa Komisjonile esiteks, Berliini petta ei õnnestu, kõik mõistavad dokumendi "Gazpromi-vastast" suundumust. Teiseks, Saksamaa valitsus teadvustab väga selgelt oma otsest huvitatust Venemaa gaasijuhtmegaasist ning sellest, et Saksamaa oleks Euroopa Liidu peamine gaasijaotuskeskus.

Lisaks Saksamaale tulid gaasidirektiivi muudatuseelnõu vastased seisukohad Hollandilt ja Soomelt - mõlemad riigid protesteerisid tugevalt selle eelnõu põhisätte vastu, mis annab Euroopa Komisjonile "õiguse kontrollida riikidevahelisi gaasitranspordilepinguid, kehtestada lepingutele nõudeid ja läbirääkimisi blokeerida."

Ameerika Ühendriigid: Saksamaa ei kuuletu enam meile >>

Kui direktiivist see punkti välja võtta, muutub see Nord Stream 2 blokeerimiseks täiesti kasutuks. See tähendab, et tegelikult asusid Holland ja Soome vaidluses Euroopa Komisjoni ja Ameerika Ühendriikidega Gazpromi poolele.

Nii radikaalne tagasilöök Saksamaalt, Hollandilt ja Soomelt, samuti uudis, et gaasijuhtme esimene liin valmib juba novembris, kahjustas oluliselt Venemaa-vastaste Euroopa poliitikute moraali ja vähendab radikaalselt gaasidirektiivi muudatuste vastuvõtmise võimalusi.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki, kes tõenäoliselt teadis eelseisvast Saksa-Hollandi demaršist, teatas nukralt:

"Loodame endiselt, kuid olgem ausad, kaks võimsat riiki, millest üks - Venemaa, on maailmariik ja teine - Saksamaa, on suuruselt neljas majandus maailmas, otsustasid gaasijuhtme ehitada."

Tundub, et nende ilmselgete faktide tunnistamine ei tohiks olla üllatav, kuid kui seda tunnistab Poola poliitik, paistab see imena. Kusjuures on tähelepanuväärne, et hr Morawiecki on kokkupõrkest reaalsusega niivõrd traumeeritud, et ta ei usu isegi Washingtoni kõikvõimsusesse, kellele Nord Stream 2 peatamine on saanud juba auküsimuseks.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Loomulikult kasutas Poola peaminister võimalust, et süüdistada gaasijuhtme toetajaid "egoismis", sest Saksamaa ei taha Ukraina ja Poola huvidega arvestada. Siiski on alust arvata, et Saksamaa ja Hollandi poliitikud ning Nord Stream 2 ehituses osalevate suuremate Euroopa energiaettevõtete omanikud elavad selle üle.

Nüüd on meie (Venemaa) Ameerika-vastastel jäänud viimane võimalus torujuhe blokeerida - kehtestada sanktsioonid ettevõtetele, mis gaasijuhtme torusid füüsiliselt paigaldavad, Venemaa gaasi ostavad või ehituse finantseerimises osalevad.

Nende sanktsioonidega ähvardas Trumpi lemmik USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell. Saksamaa majandusminister Peter Altmaier aga vastas ähvardustele: "Meile ei ole niisama lihtne muljet avaldada ega meid hirmutada."

Jääb üle soovida, et Gazpromi Saksamaa partnerid säilitaksid sellise kadestamisväärse otsusekindluse ega painduks Washingtoni nõudmiste all.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

272
Tagid:
poliitika, majandus, Venemaa, Rumeenia, USA, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2 (143)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde