Kalifaadi lippu põletamine

Villem Rooda: kus ja miks on peidus "kalifaadi" sõdurid

138
(Uuendatud 14:17 28.01.2019)
Miks islami "kalifaat" ikka veel eksisteerib, miks selle hävitamine võtab rohkem aega ja vaeva kui oodata oli, arvestades, et tema võitlejate hävitamisega tegelevad professionaalsed sõjaväelased paljudest maailma riikidest. Endise Nõukogude sõjaväeluure GRU kõrgem ohvitser-analüütik erus Villem Rooda analüüsib olukorda ISISega* peetava sõja "rinnetel".

Villem Rooda, endise Nõukogude sõjaväeluure GRU kõrgem ohvitser-analüütik erus

Vastupidiselt sündmuste loogikale on islami "kalifaat"* endiselt elus. Väita, et ISIS* on täielikult hävitatud, oleks ilmne liialdus, kuigi terroristid on kandnud raskeid kaotusi. Tulemus ei saanudki olla teistsugune, sest terroriorganisatsiooni poolt kiiresti kokku pandud ja puudulikult relvastatud sõjaväelaste otsene ja avalik sõjategevus Venemaa, Iraani, Iraagi ja Süüria valitsusvägede ning rahvusvahelise koalitsiooni riikide professionaalsete väeüksuste vastu oli ilmselge enesetapp.

Süüria armee hävitas sadu ISISe* võitlejaid>>

Aeg näitab, kuidas sai võimalikuks, et lisaks Iraagi ja Süüria sõjaväe ladudest saadud relvadele, laskemoonale ja lahingutehnikale on terroristide käsutuses ka kõige kaasaegsem Lääne relvastus. Pole samuti selge, kes ja kust saadud vahenditega saadab veel elus olevaid terrorivõitlejaid erinevatesse maailma riikidesse ja piirkondadesse ning kes seda tegevust koordineerib. Tõenäoliselt pole kõikidele küsimustele võimalik vastata, kuid on ilmne, et on olemas mingid jõud, mis ei ole sugugi huvitatud "kalifaadi" lõplikust hävitamisest ja sellega ongi ilmselt seletatav, miks terrorivõitlejad on veel elus ja viibivad vabaduses.

SRÜ teatas terroristide plaanidest luua kalifaat Kesk-Aasias, illustreeriv foto
© Sputnik / Михаил Воскресенский

"Kalifaadi" lüüasaamine võtab palju rohkem aega kui, selle terroristliku organisatsiooni vastaste kõiki eeliseid arvestades oleks võinud arvata. Terroristidel aitas elus püsida suurusehullustus, religioosne radikalism ja ISIS* juhtide võimuiha.

Röövlid ja mõrvarid kogunesid ühte kaevikusse

Parimaks kingituseks Venemaale, Euroopale ja Ameerika Ühendriikidele osutus maailma radikaalsetele moslemitele tehtud üleskutse ühineda "kalifaadi" nimel džihaadiga (püha sõjaga – toim). Avalikud ja varjatud äärmuslased kiirustasid massiliselt Iraaki ja Süüriasse.

Rooda: Washington taaselustab "piiratud tuumakonflikti">>

Neid oli nii palju, et enamik Euroopa ja Venemaa moslemitega asustatud aladest, vabanes praktiliselt seal olnud potentsiaalsetest terroristidest. Nende tuvastamine ja neutraliseerimine muutus lihtsamaks, sest nüüd said sellega tegeleda mitte niivõrd eriteenistused, kuivõrd ründelennukid. Polnud enam vaja aega ja vaeva nõudvat jälitustööd, piisas lennuväe- ja raketilöökidest.

Avalik sõjaline vastasseis "kalifaadiga" võimaldas tema vastastel rakendada oma tehnilist ja materiaalset paremust ja "purustada" džihadiste sellisel hulgal, et kokkuhoitud aega, mis muidu oleks eriteenistustel kulunud terroristide otsimiseks ja tabamiseks maailma eri riikides, saaks hinnata aastakümnetena.

Lahingutegevuses hävitatud terrorivõitlejad ei saa enam korraldada veriseid terrorirünnakuid, mis oleksid nõudnud sadade tsiviilisikute elusid.

Moskvat kritiseeritakse Läänes ja ka Venemaal sageli selle eest, et ta "ronis" Süüria kodusõtta, kandes seal inimkaotusi ja kaotades rahalisi ressursse. Kuid tuhanded Vene õhujõudude ja eriüksuste poolt Süürias hävitatud potentsiaalsed terroristid oleks tekitanud maailmale hoopis rohkem kahju ja leina, nii et selle kõrval võib Süürias kantud kaotusi pidada suhteliselt madalaks.

Kui palju on veel terrorivõitlejaid ja kus nad asuvad? Kuivõrd "räsitud" on ISIS* tegelikult?

Kui võrrelda viimase viie aasta jooksul avalikustatud andmeid, siis on "kalifaadi" võitlejate koguhulgast hävitatud tõenäoliselt 30–40 protsenti. Moskva hinnangul on Venemaalt Süüriasse ja Iraaki sõdima läinud džihadistidest hukkunud üle 4000 inimese. Umbes 10–15% terrorivõitlejatest on langenud vangi, kolmandik neist on saanud haavata. Seega kaotas "kalifaat" algselt tema käsutuses olnud hinnanguliselt 65 000–70 000 võitlejast enam kui pooled.

Ainult väike osa ellu ja vabadesse jäänud äärmuslastest suutis Euroopasse tagasi pääseda - nüüdseks on erinevates Euroopa riikides 500-600 võitlejat. Paljud neist on kindlaks tehtud ja tabatud, märkimisväärne osa neist ei mõtle enam kättemaksust "uskmatutele" ja kavatseb edaspidi jätkata rahumeelset ja seadusekuulekat elu.

Bin Laden on tagasi: kes pretendeerib maailma esiterroristiks>>

Kuid ka ülejäänud, umbes 30 000 võitlejast piisab täiesti, et hoida maailma kogukonda pinges. On selge, et mõned neist on jäänud Süüriasse, kust tuleb endiselt teateid terroriaktidest, koalitsioonisõdurite vastu toime pandud rünnakutest ning Ameerika sõjaväelaste hukkumisest.

Enamik "kadunud" islamivõitlejatest toimetati siiski nende peremeeste poolt Afganistani. Hoolimata kõigist abinõudest õnnestus paljudel ISISe* võitlejatel varjuda Jeemenis ja Iraagis, Liibanonis ja Liibüas, samuti Kesk-Aafrika Vabariigis ja mujal Aafrikas. Seda võimalust ei saa eitada, kuid tõenäoliselt ei kuulu need võitlejad enam tsentraliseeritud organisatsiooni ühtsesse käsuahelasse.

Ukraina on mugav transiitriik terroristide teel Euroopasse

Suurimad terrorivõitlejate organiseeritud rühmad asuvad kahtlemata Afganistanis, Liibüas ja Kesk-Aafrika Vabariigis, kus nad mässulistes piirkondades toetust leiavad. Ei saa eitada sõjaliste rühmituste olemasolu Iraagis, kus neil on kohalike sunniitide ja šiiitide jätkuva vastasseisu tõttu lai tegevusväli.

Terroriaktide toimepanemine USAs ja Euroopas ei ole ISISele* ikka veel jõukohane, kuid see ei tähenda, et terroriaktide ohtu poleks. Rünnakud toimuvad endiselt ja neid panevad toime üksikud religioossed fanaatikud, kes isegi siis, kui nad organisatsiooni ei kuulu, on võimelised ja valmis võitlema nii individuaalselt kui väikestes rühmades.

Soome kohus mõistis endise Iraagi sõduri süüdi sõjaroimades>>

ISISe* ideoloogia on jätkuvalt ohuks Türgile, Venemaale ja Euroopa riikidele. "Üksikud hundid" ja väikesed terroristide rühmad peidavad end Kesk-Aasia riikides ja nende riikide piiride lähedal Afganistanis. Nende eesmärgiks on liikuda Venemaale ja Ukrainasse ning Ukraina kaudu viisavaba reisimisvõimalust ja korruptsiooni ära kasutades edasi EL riikidesse, sealhulgas Lääne-Euroopasse. Ei saa välistada, et kusagil üritatakse aktiveerida ISISe* illegaalset keskust.

"Kalifaadi" hajutatud üksusi ei saa enam koondada, kuid sotsiaalvõrgustike abil võidakse üritada käivitada "uue ISISe*" nime all väikeste rühmade terrorirünnakute lainet suurel territooriumil - sealhulgas Lähis-Idas, USAs, Venemaal ja Euroopas.

* ISIS - Terroristlik organisatsioon (tuntud nimede all DAESH/DAISH, islami kalifaat) on keelustatud ELis, Venemaa Föderatsioonis ja USAs.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

138
Tagid:
terrorivõitleja, Villem Rooda, ISIS, Kalifaat
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde