Venezuela parlamendi spiiker Juan Guaidó

Politoloog: Guaidó väited sidemetest sõjaväelastega on vaid teabeline provokatsioon

66
(Uuendatud 13:35 28.01.2019)
Venezuela opositsiooni juht Juan Guaidó on rääkinud salajastest kõnelustest sõjaväelastega. Selle üle, kas tal on väljavaateid nad enda poole võita, avaldas Sputniku raadiosaates arvamust politoloog Igor Šatrov.

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik. Venezuela opositsioonilise parlamendi spiiker Juan Guaidó, kes tunnistas enda ajutiseks presidendiks, teatas, et opositsioon peab sõjaväelaste ja riigiametnikega salajasi läbirääkimisi ametisoleva presidendi Nicolás Maduro võimult kõrvaldamiseks. Sellest pajatas ta ameeriklaste ajalehele The Washington Post, edastas RIA Novosti.

"Me peame läbirääkimisi ametiisikutega, nii tsivilistide kui sõjaväelastega... Tegemist on väga delikaatse teemaga, mis on seotud isikliku julgeolekuga. Me korraldame nendega kohtumisi, kuid ei tõmba neile tähelepanu," teatas opositsioonijuht.

Ta kutsus oma poolehoidjaid üles 30. jaanuaril ja 2. veebruaril tänavaile tulema. Tema sõnul on meeleavalduse eesmärgiks võitlus humanitaarabi saamise eest, võitlus võimu usurpeerimise vastu ja inimõiguslike vabaduste eest.

Eksperdid Venemaa ja USA erimeelsustest Venezuela olukorras>>

Sputniku raadiosaates andis Guaidó ütlustele hinnangu politoloog, Riikliku kaasaegse ideoloogia arengu instituudi asedirektor Igor Šatrov.

"Praegu on raske midagi prognoosida. Aga ma arvan, et "teabelekked", mida Guaidó tekitab, on suunatud olukorra muutmisele. Mis tähendab, et teatud siseinfo poetamisega või siseinfo tilgutamise sildi all vahest isegi väärinfot väljastades üritab ta ühest küljest mõjutada neidsamu sõjaväelasi. Teisalt aga püüab teistele venezuelastele näidata, et tal on toetus sõjaväelaste polt, kes on praegu kodanikkonna vastasseisus kõige ohjeldavamaks teguriks. Ja muidugi on täiesti võimalik, et veel üheks teabelise mõjutamise sihtmärgiks on ka tema niiöelda peremehed USA-s, kuivõrd ta enam ei salgagi, et on pidanud läbirääkimisi terve rea USA senaatoritega. Ma usun, et me oleme tunnistajateks teabealasele provokatsioonile, mille taga peitub pigem soov kui tegelikud teod. Senimaani saab Venezuelast laekuvate andmete põhjal öelda, et kui sõjaväelaste seas leidubki neid, kes sooviksid meeleavaldajate poolele üle minna, siis on tegemist üksikute isikutega, kuid tervikuna on armee tänini presidendile ustavaks jäänud," nentis Igor Šatov.

Massilised meeleavaldused algasid Venezuelas 21. jaanuaril. Meeleavalduste laineharjal kuulutas Guiadó enda ajutise valitsuse toimimise ajaks ajutiseks riigipeaks. USA ja hulk teisi riike on teatanud tema tunnustamisest. Maduro nimetas Guaidó'd USA marionetiks.

Venemaa on toetanud Madurot Venezuela seadusliku presidendina.

Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa esitasid Venezuelale ultimaatumi>>

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval, 21. jaanuaril vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu, edastas varem Sputnik Eesti.

Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, on sellele järgnenud valitsusvastased meeleavaldused.

Lõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.

Sotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez.

66
Tagid:
Nicolás Maduro, riigipööre, Venezuela
Teema:
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde