Illustreeriv foto

Minister Reps: valimiskampaania koht ei ole koolides

81
(Uuendatud 19:42 27.01.2019)
Valimiskampaaniad on lõpusirgel, on alanud ka poliitilise välireklaami keeld ning Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga ja Õiguskantsleri kantseleiga manitsevad koole, poliitikuid ja avalikkust valvsusele – praegu on eriti oluline jälgida, et haridusasutused säilitaks poliitiliselt neutraalset keskkonda.

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik. Mullu kohalike omavalitsuste valimiste eel koostasid Haridus- ja Teadusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liit põhimõtteid, millele tugeneda kooli ja valimiste teema käsitlemisel, edatas Haridus- ja Teadusministeerium.

2019. aasta Riigikogu valimised>>

Koostöös partneritega uundasime seda dokumenti: peamised printsiibid jäävad kehtima ka selle aasta valimiste puhul. Kohalike omavalitsuste valimistel said esmakordselt 16- ja 17-aastased noored õiguse hääletada, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel võivad osaleda vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Seega üldharidus- ja kutsekoolidel on endiselt suur vastutus haridusasutustes poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamisel.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnu eelmiste valimiste ajal oli näha, et poliitikud on väga erinevad ning ühiskonna jaoks on oluline jõuda ühise kokkuleppeni – kool on autonoomne ja neutraalne haridus- ja kasvatustööga tegelev asutus, kus ei ole kohta poliitiline agitatsiooni jaoks.

Tallinn komplekteerib jaoskonnakomisjone Riigikogu valimisteks>>

"Kool aitab kasvatada vastutustundlikke ja aktiivseid kodanikke. Riigi toimimise põhimõtted, iga kodaniku vastutus ning võim mõjutada riigis toimuvat peavad olema igale noorele selged. Jälgida, et valimiskampaaniad ei mõjutaks koolielu, on haridusega seotud inimeste ühine vastutus – haridusministrist kooliõpilaseni. Kutsun üles suhtuma teemasse tõsiselt ning aktiivselt kaitsta meie koolide poliitilist neutraalsust," ütles minister Reps.

Praegustest Riigikogu liikmetest viisteist ei kandideeri uuesti>>

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar sõnas, et noored peavad oluliseks koolikeskkonda, mis tagaks õpilase jaoks neutraalse pinna enda arvamuse kujundamiseks.

"Koolis on oluline tutvustada õpilasele erinevaid maailmavaateid ja sütitada diskussioone, mitte pakkuda võimalust valimiskampaaniaks," ütles Tibar ning lisas, et sel aastal saab iga noor ka ise valimisvalvuriks olla. "Veebruaris avaneb veebileht poliitikudlubavad.ee, kus on võimalik tutvuda erinevate erakondade valimisplatvormide sisuga ning esitada teavet rikkumistest, mida agitatsioonikeelu ajal täheldatakse. Kutsume üles koolide ühiskonnaõpetuse õpetajaid ärgitama noori veelgi enam kaasa mõtlema ühiskondlikel teemadel, sest võimalus kaasa rääkida peab hakkama noorest east!".

2019. aasta Riigikogu valimised>>

Põhimõtetega, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus Riigikogu ja Euroopa parlamendi valimiste eel saab tutvuda siin.

2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis toimuvad 3. märtsil 2019. aastal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad peavad ületama üleriigilise 5% valimiskünnise.

Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbrit jagades mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne.

81
Tagid:
agitatsioon, kool, valimised, Mailis Reps
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde