NATO peakorter

Kelle eest NATOt kaitsta

99
(Uuendatud 10:52 27.01.2019)
Ameerika riigipea alustas poliitilist mängu, püüdes lahendada probleemi, millega omal ajal tegelesid ka USA eelmised presidendid George Bush ja Barack Obama: sundida liitlasi oma sõjalisi kulutusi suurendama.

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. USA Kongressis puhkes järjekordne skandaal: Esindajatekoda keelas Donald Trumpil NATOst lahkumisele isegi mõelda. USA president andis korduvalt mõista, et ta ei kavatse liitlaste käitumisega leppida ja on vajadusel valmis ka äärmuslikke samme astuma. Peaküsimus on selles, kas riigipea sellise meeleheitliku sammu ka teeb, edastav RIA Novosti.

NATO kaitseks läks vaja eraldi seaduseelnõud

"Mõnes mõttes on meeletus juba see, et me seda üldse tegema peame," ütles olukorda kommenteerides Demokraatliku partei esindaja, endine välisministri abi Tom Malinovsky.

Parlamendi alamkoda võttis vastu eelnõu "NATO toetamine", mis keelab presidendil Ameerika Ühendriike Põhja-Atlandi Liidust välja viia. Eelnõu toetas 357 saadikut, 22 oli vastu ja 54 jäi erapooletuks.

"See eelnõu näitab selgelt, et Kongress usub ikka veel NATO missiooni ja tõkestab lühinägelikult kõik katsed seda kahjustada ja ühepoolselt alliansist lahkuda," ütles parlamendienamuse liider, demokraat Stanie Hoyer.

Miks selline idee tekkis

Ameerika poliitikud on väga mures Donald Trumpi suhtumise pärast NATOsse. Eelmisel nädalal teatas The New York Times riigipea nõunikele viidates, et president võib USA NATOst välja tõmmata, "kui talle ei meeldi, millises tempos ülejäänud alliansi liikmed kaitsekulutusi suurendavad." Väljaande teatel nimetas riigipea erakõnelustes NATOt sageli "sooks" ja ähvardas organisatsioonist lahkuda.

Trump ei aita: ameeriklased hirmutavad Tallinna ja NATO-t "Krimmiga Narvas">>

"Selline otsus tähendaks alliansi lagunemist," usuvad ajakirjanikud.

Trumpi pahameele on juba valimiskampaania ajast põhjustanud asjaolu, et NATO liitlased ei kuluta kollektiivkaitsele piisavalt vahendeid - vähem kui kaks protsenti SKTst.

Kui palju kulutab alliansile USA

Washington eraldab NATO-le kõige rohkem - 3,58% SKTst. Üle kahe protsendi SKTst eraldatakse Eestis (2,08%), Ühendkuningriigis (2,12%) ja Kreekas (2,36%). Poola peaaegu vastab normile - 1,99%.

Eelmise aasta juulis Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisel hooples Trump, et partnerid on otsustanud oma kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendada - kuni 33 miljardi dollarini.

Alliansi liikmed kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile, et kaitsevajaduste rahuldamiseks eraldatavad vahendid ulatuvad kahe protsendini SKTst, kuid see toimub alles 2024. aastaks.

Kas Trump´il õnnestub eurooplastele survet avaldada

Tavaliselt kiidab riigieelarve heaks parlament, kus paljud saadikud on patsifistid, kes pooldavad teaduse, hariduse ja sotsiaalvaldkonna soodusrahastamist. Seda ei saa sobitada sõjaliste kulutuste suurenemisega.

"Ameeriklased vajavad alati välisvaenlast, et veenda riigipäid oma parlamente kaitse-eelarvet suurendama. Nüüd on NATOl selliseks hernehirmutiseks Venemaa, kuid see ei ole alliansile surve avaldamiseks ilmselt piisav, vaja on täiendavaid meetmeid," ütleb Venemaa Teaduste akadeemia Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Fjodor Voitolovski.

Asi pole ainult rahas

Veel üks NATO liitlaste suhteid teravdav teema on Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikute ettepanek luua EL oma sõjavägi, mis mitte ainult ei tugevdaks Euroopa julgeolekut, vaid vähendaks ka sõltuvust Ameerika Ühendriikidest.

Kongressi liikmed võtsid vastu uue seaduse: Trump ei tohi NATOst lahkuda>>

Washingtonis ei oodata sellest midagi head. Trump nimetas Euroopa armee ideed "solvavaks".

Kas USA võib siiski NATOst lahkuda?

Puhtteoreetiliselt saab. Esindajatekojas vastuvõetud dokumendi peab veel heaks kiitma Senat. Siis peab selle allkirjastama Trump, nii et formaalselt ei takista miski riigipeal Põhja-Atlandi Liidust lahkumisest teatamast.

Millised on Trumpi motiivid

Voitolovski arvates ei kavatse USA üldse NATOst lahkuda. Ameerika riigipea alustas poliitilist mängu, püüdes lahendada probleemi, millega omal ajal tegelesid ka USA eelmised presidendid George Bush ja Barack Obama: sundida liitlasi oma sõjalisi kulutusi suurendama.

"On veel üks ülesanne - sundida alliansi liikmeid osalema Ameerika suurtes ja pikaajalistes sõjalistes projektides ja programmides. Ilmselt peetakse silmas USA lahkumist kesk- ja lühimaarakettide piiramise lepingust, samuti osalemist uutes raketitõrjealgatustes. Presidendi avaldused NATOst lahkumise kohta on Trumpi taktika," ütles politoloog RIA Novostile.

Kas allianss ilma ameeriklasteta laguneb

Formaalselt asub NATO peakorter Brüsselis, kuid tegelikult annab alliansis tooni Washington, eurooplased on pigem vaeste sugulaste rollis. Liidust lahkumisega kaotaksid ameeriklased ainsa vahendi Euroopa poliitika tegelikuks kontrollimiseks.

Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam - Briti ajakirjanikud teavad>>

"NATO on institutsiooniline instrument, mis võimaldab mõjutada Euroopa eliite. Peale selle tähendab NATO relvastuse ja sõjalise varustuse ühtseid reegleid ja standardeid, mis võimaldab nende relvade hankimist. Ameerika sõjalis-tööstusliku kompleksi jaoks on allianss mehhanism, millega Euroopa liitlased kohustuvad Ameerika relvi omandama," ütles Fjodor Voitolovski vestluses RIA Novostiga.

Ekspert tuletas ühtlasi meelde, et liitlassuhete süsteem ja mõlemal pool ookeani olevate "atlantistide" ideoloogilised seisukohad on orienteeritud just NATO-le. Ameerika Ühendriigid ei lahku Põhja-Atlandi liidust mingil juhul, sest kogu bloki juhtimine põhineb "Ameerika kohalolekul".

99
Tagid:
eelarve, Donald Trump, kongress, USA, NATO
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde