Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa esitasid Venezuelale ultimaatumi

98
(Uuendatud 04:46 27.01.2019)
Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa andsid laupäeval, 26. jaanuaril Venezuela presidendile Nicolás Madurole kaheksa päeva aega uute valimiste väljakuulutamiseks, lubades vastasel juhul tunnustada riigi ajutise presidendina opositsiooniliidrit Juan Guaidód, vahendas portaal Pealinn.

"Kui kaheksa päeva jooksul ei kuulutata Venezuelas välja ausaid, vabu ja läbipaistvaid valimisi, tunnustab Hispaania Juan Guaidód Venezuela presidendina," teatas Hispaania peaminister Pedro Sánchez telepöördumises.

Venemaa süüdistas USA-d Venezuela suveräänsusesse sekkumises>>

Sáncheze sõnul on Guaidó rahvusassamblee spiikrina "see isik, kes peaks juhtima üleminekut uutele valimistele".

Peaminister kinnitas, et "Hispaania ei taotle valitsuste paikapanemist või kõrvaldamist Venezuelas", kus elab umbes 200 000 Hispaania kodanikku, "vaid tahab riigis demokraatiat ja vabu valimisi".

Sánchez lisas, et tema valitsus tahab oma positsioonile ülejäänud 27 Euroopa Liidu liikmesriigi toetust.

Hispaania ultimaatumiga liitusid laupäeval ka Saksamaa ja Prantsusmaa.

"Venezuela rahvas peab saama otsustada oma tuleviku vabalt ja täiesti turvaliselt," teatas Saksa valitsuse pressiesindaja Martina Fietz Twitterisse postitatud avalduses.

"Kui valimisi kaheksa päeva jooksul välja ei kuulutata, oleme valmis tunnustama Juan Guaidód ajutise presidendina," sõnas ta.

Riigipöördekatse Venezuelas: tänavalahingud ja plahvatused>>

"Venezuela rahvas peab saama vabalt oma tuleviku üle otsustada," kirjutas Prantsuse president Emmanuel Macron Twitteris. Tema sõnul teeb Prantsusmaa koos Euroopa partneritega koostööd "poliitilise protsessi" edendamiseks, mis lahendaks Venezuela juhikriisi.

Guaidó tervitas Euroopa suurriikide toetusavaldusi. "Euroopa Liidus jätkuvad edusammud meie legitiimse ja põhiseadusliku võitluse tunnustamiseks ja täielikuks toetamiseks," kirjutas ta Twitteris.

USA, enamik läänepoolkera riike ja paljud Euroopa riigid on avaldanud toetust Guaidóle ja demokraatia taastamisele Venezuelas, sest ei pea president Maduro teist ametiaega seaduslikuks.

Ehkki USA ja enamik läänepoolkera riike on Guaidód juba Venezuela ajutise presidendina tunnustanud, ei ole ükski Euroopa Liidu riik seni seda sammu astunud.

Ühispositsiooni kujundamine Venezuela küsimuses ei tõota EL-is siiski kergeks kujuneda, sest riigid nagu Austria, Portugal ja Kreeka suhtuvad Madurosse palju soosivamalt.

Kreeka võimupartei Syriza juht on juba avaldanud toetust "seadusliku presidendi" Maduro valitsusele.

Guaidó kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel valitsuse vastu end Venezuela ajutiseks presidendiks.

Rahvusassamblee spiiker on seejärel lükanud tagasi Maduro ülekutse pidada kõnelusi ning kutsunud korraldama järgmisel nädalal uut suurmeeleavaldust.

President on vastanud üleskutsega "rahvaülestõusule riigipöörde vastu" Venezuela tänavatel.

Ameerikatevaheline Inimõiguskomisjon hoiatas reede hilisõhtuses avalduses, et Guaidó elu on suures ohus, arvestades suuri poliitilisi pingeid Venezuelas.

Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.

Guaidód toetavad riigid on seisukohal, et 2015. aasta detsembri valimised võitnud opositsiooni enamusega rahvusassamblee on pärast mulluseid presidendivalimisi ainus "legitiimne" võimuharu Venezuelas.

Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb aga ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval, 21. jaanuaril vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.

Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, on sellele järgnenud valitsusvastased meeleavaldused.

Lõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.

Sotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez.

Eksperdid Venemaa ja USA erimeelsustest Venezuela olukorras>>

Venemaa süüdistas USA-d Venezuela suveräänsusesse sekkumises - teatas varem Sputnik Eesti.
Venemaa välisministeerium mõistis otsustavalt hukka USA katsed moodustada Venezuela alternatiivne valitsus.

"Washingtoni häbitu tegevussuund Venezuela põhiseadusele vastukäivate valitsusstruktuuride moodustamiseks, katsed tegelikkust eirates tunnistada ühed Venezuela võimuorganid legitiimseteks ja teiste puhul sellest keelduda, sanktsioonide surve karmistamine, mis toob kaasa sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemise ja annab valusa hoobi lihtsate venezuelalaste tasku pihta, kujutab endast varjamatut sekkumist Venezuela suveräänsusesse," öeldakse kommentaaris välisministeeriumi kodulehel.

Välisministeeriumis rõhutati, et lubamatu on provotseerida edasist lõhenemist Venezuela ühiskonnas.

98
Tagid:
Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Nicolás Maduro, Venezuela
Teema:
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde