Balti Uuringute Assotsiatsiooni president, Peterburi Riikliku Ülikooli professor Nikolai Meževitš

Eestis soovitati Leningradi blokaadi lõppemise aastapäevaks raketilööki Peterburi pihta

644
(Uuendatud 10:03 22.01.2019)
Eesti suurimas veebiportaalis ilmus artikkel ettepanekuga osta raketisüsteem Peterburile löögi andmiseks ja tegelda piraatlusega Venemaa reisilaevade vastu Läänemerel. Sääraseid äärmuslikke üleskutseid põhjendatakse Venemaa "sõjalise heidutuse" vajalikkusega.

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Milleks niisugust provokatsiooni tarvis oli ja kuidas on artikkel Delfi portaalis seotud Eesti märtsikuiste parlamendivalimistega, sellest rääkis portaalile RuBaltic.Ru Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni (RAPI) president, Peterburi Riikliku Ülikooli professor Nikolai Meževitš.

Härra Meževitš, Eesti suurim veebiväljaanne, portaal Delfi teeb ettepaneku osta raketisüsteem Venemaa sõjaliseks ohjeldamiseks Peterburile raketilöögi andmise teel. Kas nad mõtlevad seda tõsiselt?

Keegi eesti ajakirjanik soovitab osta operatiiv-taktikalise rakettrelva. Jutt ei käi üksnes Peterburi ründamiseks relva ostmisest, vaid ka mereväe ettevalmistamisest Peterburist läände siirduvate laevateede tõkestamiseks. Niisugused tagasihoidlikud ülesanded püstitab oma riigile eesti ajakirjanik.

Delfi artikli autor seab Eesti kaitsepoliitika sihiks "venemaad heidutada"? Kas selline siht on Eestile reaalne ja saavutatav?

Ma ei usu, et antud artiklis seati eesmärgiks Venemaad heidutada. Praegu on paranoikude hulk Eesti välispoliitikas üle igasuguste piiride. Alates välisministrist, kaitseministrist ja nendega liitunud justiitsministrist, kes samuti teeb sellekohaseid avaldusi. Ainult Leedu on suuteline Eestiga selle näitaja osas konkureerima.

Vaatamata niisugusele paranoikude hulgale kujutavad need inimesed tegelikult ette Peterburi ründamiskatsete tagajärge. Me ei tohi oma vaenlasi alahinnata. Eesti on tänasel päeval kahtlemata meie vaenlaseks. Ainult et ta ei ole vaenlane mitte sõjalises, vaid ideoloogilises ja sotsiaalkultuurilises valdkonnas.

Muidugi ei kavanda keegi Eesti juhtidest ennetavat kallaletungi Venemaale. Nad ootavad kallaletungi Eestile. Nad paluvad väga Eestit rünnata. See on kõigi Eesti juhtide helesinine unistus. Nad paluvad: rünnake, palun, me peame ju oma rahvale aru andma.

Meil tuleb selgitada, kuhu kadusid Eestist põllumajandus ja tööstus ja miks meie majandus ripub kui hukkamõistetu Brüsseli toetuste lõa küljes, miks mitte ükski valitsuse projekt ei päädi eduga, vaid pöördub skandaaliks.

Eesti valija küsib, miks on temalt võetud võimalus mured alkoholi uputada, kes on süüdi Danske Banki skandaalis (see Taani suurim äripank avalikustas uurimuse, mille kohaselt tema Eesti osakonna kaudu pesti puhtaks miljardeid Venemaalt pärit dollareid – RuBaltic.Ru märkus), mis toimub Rail Balticaga, miks naised sünnitavad maanteekraavis, kuid valmistutakse rajama tunnelit Helsingisse ja edasi – Kuu peale? Niisugused küsimused panevad pea valutama ja kogu joomalembene osa Eestist, aga see on üsna suur osa, käib alkoholi Lätist varumas – lätlaste rõõmuks.

Selleks, et inimesed majanduse, sotsiaalsfääri, rahvusvaheliste suhete kohta küsimusi ei esitaks, on tarvis vaenlast – Venemaad. Ning samal ajal lubab Eesti valitsus matta välismaiseid radioaktiivseid jäätmeid oma rannikule, samuti Venemaa piiri äärde, Sillamäele, kus korterid maksavad 10 eurot.

Eesti ajakirjanduses vilksatab aeg-ajalt ettevaatlikult väide, et Eesti olemasolu mõte seisneb eranditult Venemaale vastuseismises. Kummaline tähenduslik koormus omariiklusele. Ilma mõtteta vastuseisust Venemaale Eesti riikluse kujundamise ideed alles ei jäägi. Eesti poliitikud on muutnud oma riigi väikeseks ja tigedaks searasvas praetud räime maiguga Venemaa-vastaseks projektiks.

Provokatsioon Kertši väinas
© Фото : Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

Endine president Toomas Hendrik Ilves võttis juba pärast presidendiaega, 2018. aasta juunis sel teemal sõna. Ta ütles, et juhul kui Venemaa Eestile kallale tungib, kaotab ta mitte ainult Peterburi, vaid ka Omski ja Tomski.

Äärmiselt militariseeritud eesti teadvus ja ääretu ebakompetentsus nende ilmingute ja protsesside suhtes, mis Venemaal toimuvad. Igasugune poolunine Eesti ekspert, kes külastas venemaad kolmkümmend aastat tagasi, on siiralt veendunud, et ta seal toimuvatest sündmustest midagi aru saab.
Siit tuleneb Eesti välispoliitika üldine tase. Arutud avaldused Krimmi, Aasovi provokatsiooni, riigiturismi kohta Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Kas teile ei tundu, et endise sotsialismileeri ja SRÜ riikide valitsustel on tekkinud universaalne vahend oma ebaõnnestumiste põhjendamiseks? Militariseeritud ja russofoobsele ühiskonnale on palju lihtsam põhjendada oma sisepoliitika ebaõnnestumist. Sarnast pilti võib näha näiteks Ukrainas.

Teie väitega täielikult nõustuda ei saa. SRÜ-sse ja Euraasia Majandusliitu kuuluvad väga erinevad riigid. On küll Ukraina, see eriline juhtum, ja siin on teil õigus.

Aga on ka Valgevene ja see on hoopis teine lugu. Provokaatoriks, sealhulgas Baltimaade provotseerijaks meid tembeldada ei õnnestu.

Aga tervikuna teatav tendents põhjendada tänaseid probleeme nõukogude mineviku süüga on kahtlemata olemas.

Eesti siseminister ütles paar aastat tagasi valitsuse istungil täiesti kaine peaga, et Eesti siseministeeriumi probleemiks on "nõukogude okupatsiooniaeg". Seetõttu on võimatu koolitada välja korralikke kaadreid ja alandada kuritegevuse taset. Ehkki nõnda on olnud läbi 26 aasta pärast 1991. aastat.

Veel üheks Venemaa mõjutamise vahendiks nimetatakse Venemaa Föderatsiooni reisilaevanduse takistamist. Merekaubanduse takistamiseks võib kaubalaevu kinni võtta, neid rünnata ja uputada. Aga need on ju avalikult äärmuslikud üleskutsed, kas näete siin alust kriminaalasja algatamiseks?

Oleks väär, kui suur Venemaa hakkaks välisministri või seda enam presidendi suu läbi iga hullumeelse ajakirjaniku peale reageerima.
Aga see, mida ajakirjanik välja pakub, ei ületa üksnes kõiki rahvusvahelise õiguse piire. See on selline provokatsioon, mille järel Eestit objektiivselt enam ei ole ja mitte keegi ei hakka rakendama kurikuulsat artiklit V inimeste pärast, kes on otsustanud omaenese riigi hävitada.

Kas Venemaa peaks pöörduma sellise artikli asjus selgituste saamiseks Eesti Vabariigi ametlike esindajate poole? Tegemist on ju siiski eestikeelse Delfiga – see ei ole riik.

Delfi on staatuse poolest umbes nagu Izvestija Venemaal. Portaal on väga mõjukaks messiteabevahendiks. Tallinnas sosistatakse nurga taga sellest, kuidas venelased reageerivad ja mis sellele järgneb.

Minu vaatenurgast kujutab kõnealune artikkel endast Eesti kaitsepolitsei, Eesti kaitseministeeriumi ja välisministeeriumiga seotud välisluure keerulist provokatsiooni. Nad ootavad Venemaalt ebaadekvaatset tegutsemist. Seda ei jõua nad ära oodata.

Eesti lastekirjanikul Andrus Kivirähal on hiilgav raamat "Kaelkirjak", kus tütarlaps Kai, kes on sõber kõhuuss Tõnisega.

Aega on mööda läinud, kõhuussist on saanud eesti ajakirjanikuks Vahur Koorits. Kes aga on tüdrukust saanud, arvaku meie lugejad ise ära.

Kuidas üldse peaks Venemaa sedasorti äärmuslikele lugudele reageerima?

Minu meelest on igasuguste Eesti Vabariigiga seotud majandussuhete toetamine tegevuseks, mis läheb otseselt vastuollu Venemaa põhiliste doktriinidega riikliku julgeoleku valdkonnas.

Mina soovitan karistada rublaga. Eesti tahab Venemaaga sõdida? Vabandage, me ei ole valmis. Ei ole valmis ka teiega kauplema. Ja turistid teie juurde enam ei tule.

Inimesed on igal pool toredad, aga Eesti kui riik tuleb igasugustest Venemaa strateegilistest dokumentidest maha tõmmata.

Tuletan meelde, et viimases kolmes välispoliitika kontseptsioonis ei ole Eestit, Lätit ja Leedut mainitud. Neid pole olemas, nad on fiktsioon, aga nad ise on 28 aastaga selle seisundi saavutanud.

Mispärast ilmus Delfi artikkel teie hinnangul just nüüd?

Eestis lähenevad valimised. Eesti valimised on paranormaalne nähtus. Rahulikud, tasakaalukad ja laias laastus pragmaatilised eestlased muutuvad valimiste eel elektritrafol istuvateks itaallasteks. Agressiivsus on suunatud mitte ainult sisse-, vaid ka väljapoole Eestit.

Aastalõpu pressikonverents Venemaa suursaatkonnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Leida riigipiiri taga vaenlane, sihtida oma löök tema pihka ja selle eest hääli saada – see on Eesti poliitikute peamine eesmärk. Aruka majanduskava eest hääli saada on võimatu.

Eestis ei ole poliitilist parteid, mis suudaks täna tõhusa majandusarengu kava välja pakkuda. Nimelt sellepärast kleebitakse bussipeatustesse nürnberglike seaduste stiilis plakateid, nimelt sellepärast vallandatakse terror igasuguste alternatiivsete arvamuste ja nende kandjate suhtes.
Teie hinnangud eestimaisele intervjuule: kas need ei tundu teile liiga julmad, ebadiplomaatlikud?
Minu kodulinnas (Peterburis - Sputnik) hukkus blokaadis rohkem inimesi kui Eestis elas ja elab. Ei ole vaja meid leina- ja mälestuspäevadel raketirünnakuga ähvardada, ja me naaseme diplomaatia keelepruugi juurde. Võib-olla.
Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

644
Tagid:
Delfi, valimised, provokatsioon, Eesti, Venemaa
Teema:
Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta (3)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde