Stenbocki maja

Soome võtab Baltikumi suhtes sama positsiooni, mis Rootsil oli Soome suhtes Talvesõja ajal

196
(Uuendatud 00:10 20.01.2019)
Soome president Sauli Niinistö ütles eelmisel aastal riigi kaitsepoliitikat selgitades, et Soome ei anna oma territooriumi kasutada "kurjadeks kavatsusteks" kolmandatele osapooltele.

TALLINN, 20. jaanuar — Sputnik. Soome on võtmas Baltikumi suhtes sama positsiooni, mis Rootsil oli Soome suhtes Talvesõja ajal, leiab Iltalehti ajakirjanik Olli Ainola, edastab portaal Eestinen.

Soome president Sauli Niinistö ütles eelmisel aastal riigi kaitsepoliitikat selgitades, et Soome ei anna oma territooriumi kasutada "kurjadeks kavatsusteks" kolmandatele osapooltele. Kolmanda osapoole all mõtles ta Venemaad.

Niinistö pidurdas sellega Soome kaitsekoostööd Läänega, nii nagu seda olid varem teinud Soome sotsid ja rahvasaadik Erkki Tuomioja. Sotsiaaldemokraadid surusid parlamendis läbi positsiooni, mille eesmärk oli piirata Soome kaitsekoostööd NATO ja eriti USA-ga.

Niinistö hoiatas oma uusaastakõnes soomlasi muutustest halvema suunas>>

Termin "kurjad kavatsused" on pärit Tuomioja sulest. Selle taga on vana Paasikivi mõtteviis. Selle järgi peab Soome austama ja alati arvestama Vene julgeolekuhuvidega. See tähendab, et neid huve nähakse läbi Moskva silmade.

"Kurjad kavatsused" vähendavad Soome välispoliitilisi valikuid ja samal ajal laiendavad Soome poolt Venemaale pakutavat julgeolekugarantiid. See erineb oma sõnastuselt Soome ja Venemaa vahel 1992. aastal sõlmitud kokkuleppest.

Kokkuleppes pole juttu kurjadest kavatsustest, vaid relvastatud rünnakust. "Kokkuleppe osapooled ei kasuta ega luba kasutada territooriumi relvastatud rünnakuks teise osapoole vastu," on kirjutatud kokkuleppe 4. artiklis.

Niinistö seisukoha konkreetset tähendust on raske määratleda. Selle sisu on siiski Balti riikide kaitse ja küsimus sellest, kuidas Soome oma Euroopa Liidu partnereid sõjas toetab.

Kui Venemaa ja Eesti ning teiste Balti riikide vahel kujuneb sõjaline konflikt, on Soome paratamatult kriisi kaasatud. See tuleneb asjaolust, et Venemaa tahab laiendada Peterburi ja Koola poolsaare kaitsevööndit Soome territooriumile.

Niinistö ja sotsid võtavad sellega eeskuju ajaloost – sellest, kuidas Rootsi käitus 1939. aastal. Enne Talvesõda teatas Rootsi, et ei tule NLiidu rünnaku korral Soomele appi. Sõja puhkedes aga ei jäänud Rootsi erapooletuks, vaid kuulutas end mittesõdivaks riigiks. Nii toetas Rootsi Soomet, kuigi mitte avalikult.

Soome president selgitas, miks ta ei näe Venemaas ohtu>>

"Mittesõdiv" Rootsi sai teha palju ära Soome heaks ilma NLiitu ärritamata. Rootsi saatis Soomele püsse, kahureid, lennukeid ja laskemoona. Rootsist tuli Soome poole sõdima ligi 12 000 vabatahtlikku.
Kui Soome kuulutaks end Balti riikide kriisi korral mittesõdivaks maaks, siis kui usutav see oleks?

Niinistö ilmselt mõtleb, et see oleks uus vaatenurk Soome ja NATO läbirääkimistel olukorras, kus usaldus USA suhtes väheneb. Samal ajal suureneb Soome kaitsevõime tähtsus ja edasiste relvahangete möödapääsmatus.

On äärmiselt raske aimata, kas Venemaa arvestab Soomet kui "mittesõdivat maad". Aga kui selle kuulutuse taga oleks valmidus toetuda Lääne abile, siis ehk oleks see Venemaa poolt mõistetav. Kes see ikka tahaks asja eest teist taga sõjakollet laiendada.

Putin ja Niinistö arutasid lendude ohutust Läänemere kohal>>

Isegi Stalin lõpetas Talvesõja Moskva rahuga ja loobus Terijoki valitsusest, kuna oli näha, et Prantsusmaalt ja Inglismaalt võib Soomele abi hakata tulema ning sellega seoses võidakse rünnata Kaukaasia naftavälju.

Praegu on need ainult spekulatsioonid, kuni pole teada, kuidas kriis algab, kes keda ründab ning miks ja kuidas sõda edasi areneb.

196
Tagid:
NATO, Baltikum, Niinistö, Eesti, Baltimaad, Soome
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde