Miks peaksid ameeriklased Eesti eest surema, illustreeriv foto

Miks peaksid ameeriklased Eesti eest surema

246
(Uuendatud 19:00 17.01.2019)
Mõjukas Ameerika telesaatejuht seadis miljonite kaasmaalaste ees kahtluse alla, kas Ameerika Ühendriigid ikka peavad sõjalise konflikti korral Balti riikide eest seisma.

TALLINN, 17. jaanuar - Sputnik. Miks peaksid Ameerika sõdurid surema Eestis või Lätis, küsis USA telesaatejuht Tucker Carlson oma programmi külalistelt. Nii küsima ajendas teda puhkenud diskussioon USA liikmelisuse üle NATOs, teatab Fox News Insider.

Eriti tuliseks läks Carlsoni vaidlus endise USA presidendi Barack Obama välispoliitilikanõuniku David Tafuriga. Stuudiokülalise arvates on NATO oma tõhusust tõestanud ja andnud oma panuse ka NSV Liidu kokkuvarisemisse. Allianss on ka tähtis luureandmete allikas, märkis Tafur. 

"Tehke proovi": Venemaa vastus Ilvese provokatiivsele avaldusele >>

Saatejuht leidis, et USA kulutab liiga palju raha sellistele asjadele nagu "Eesti territoriaalne terviklikkus" ja püstitas küsimuse, kas USA sõjavägi peaks näiteks Läti ründamise korral selle Balti vabariigi eest surema ainult sellepärast, et NATO põhikirja viies artikkel teda selleks kohustab. Tema arvates tuleks Ameerika Ühendriikides algatada selle sätte üle arutelu.

"Kas keskmine ameeriklane üldse teab, et me oleme sellise konksu otsas?" küsis Carlson.

David Tafur vastas, et kui näiteks Venemaa ründaks Balti riike, siis oleksid Moskva järgmised ohvrid Ida- ja Lääne-Euroopa riigid. Carlson märkis selle peale, et tänapäeva Venemaal on vaevalt võimalust Lääne-Euroopa riike rünnata, tema argumendid põhinevad 2019., mitte 1945. aasta tegelikkusel.

Такер Карлсон
© AP Photo / Richard Drew
USA telesaatejuht Tucker Carlson

Ameerika telesaates valitsenud õhkkond ei jäänud märkamata ka Eesti endisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele, keda kõige järgi otsustades häiris väga idee Ameerika Ühendriikide loobumisest oma sõjaliste kohustuste täitmisest väikeste Balti riikide suhtes.

"Tuleb välja, et USA toetuseks Afganistanis ja Iraagis langenud Eesti sõdurite matused olid mõttetud? Palun vastake - jah või ei," kirjutas ta oma Twitteri kontol Fox News Insideri saadet kommenteerides.

Balti saba liputab NATO koera >>

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et NATO on viimastel aastatel regulaarselt rääkinud väidetavalt kasvavast Venemaa agressiooniohust ja selle heidutamise ettekäändel toonud Venemaa piiridele vägesid ja sõjavarustust.

Moskva omakorda konstateerib külma sõja lõppemisest saadik enneolematut sõjalist aktiivsust Venemaa piiridel, eriti Balti riikides.

Rääkides Venemaale esitatavatest süüdistustest agressiivses käitumises, märkis Venemaa president Vladimir Putin, et see kõik on "on jutt vaeste toetuseks". Vene riigipea teatas, et NATO riikide lennuväe aktiivsus Läänemerel on palju suurem kui Venemaa oma.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et Venemaal ei ole agressiivseid kavatsusi ja ta ei ründa kunagi ühtegi NATO riiki. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO teadlik, et Moskva ei kavatse kedagi rünnata ja lihtsalt kasutab võimalust paigutada Venemaa piiridele rohkem pataljone ja sõjavarustust.

246
Tagid:
NATO, Venemaa, Eesti, Balti riigid
Samal teemal
Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi
Paljas viiking Venemaa vastu: NATO harjutused ei läinud väga sujuvalt
Moskva ja Minsk on mures NATO tugevnemise pärast Ida-Euroopas
Venemaa välisministeerium süüdistas NATO-t globaalses pettuses
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde