Ukraina hävitab Baltimaade eeskujul oma suurtööstust, illustreeriv foto

Sulgeda tehased Venemaa kiuste: Ukraina hävitab Baltimaade eeskujul oma suurtööstust

136
(Uuendatud 16:50 16.01.2019)
Kiirendatud tempos Ukraina deindustrialiseerimine toimub juba "edukalt" Eestis, Lätis ja Leedus, kes endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest esimestena lääne "paradiisi" kaevu kukkusid, katsetatud eeskujul, leiab politoloog Deniss Gajevski.

Deniss Gajevski, portaali Baltnews Eesti politoloog 

Pärast Euromaidani on Ukraina alustanud kiirendanud deindustrialiseerimist. Riigi tööstuslikult kaardilt on kadunud suurettevõtted, mis "otsustavat 144 reformi" üle elada ei suutnud.

Ukraina tööstuse "lihtsustamine"

Euromaidani ja sellele järgnenud sündmuste tulemusena on Ukraina tööstuse struktuur oluliselt lihtsustunud. 2018. aasta suvel teatas president Porošenko, et alates 2014. aastast on riigis rajatud 60 uut tehast. See on sulaselge tõde, mis aga ei tee olematuks Ukraina kiiret deindustrialiseerimist.

Uusaastakingitus võimudelt: ukrainlastel soovitati oma kodud põlema pista >>

Asi on selles, et likvideeritud ja määramata ajaks peatatud autode, lennukite, laevade, mootorite tootmise tehaste asemel on rajatud pakendi, imikutoidu, autokaablite ja istmekatete tehaseid. Riigi SKT struktuuris on masinaehituse ja keemiatööstuse osakaal vähenenud miinimumini, söetööstus ja naftatootmine on sootuks seiskunud.

Maidani lainel võimule tulnud ametiisikud on loobunud tööstuse, eriti kõrgtehnoloogilise tootmise toetamisest, mis oleks võimeline suurt lisandväärtust tootma. Lisaks hoitakse juba mitmendat aastat kurssi riigi osakaalu vähendamisele tööstuses - paljusid suuri tööstusettevõtteid on hakatud erastama. Nendest paljude asemele tulevad uusarendused ja kaubanduskeskused.

Deindustrialiseerimine dekommuniseerimise varjus

Nii müüdi detsembri alguses enampakkumisel kunagine strateegilise tähtsusega riigiettevõte. Kõigest 122 miljoni grivna (4,4 miljoni dollari) eest müüdi Nikolaevi laevaehitustehas "Okean". Ekspertide sõnul oleks tehases säilinud sisseseade vanametalli andmisest saadav summa olnud mitu korda suurem. Võimalik, et ettevõtet ootabki ees just selline saatust.

Lähitulevikus on oodata 1787. aastal asutatud 61 kommunaari nimelise Nikolaevi laevaehitustehase müüki. Tehase olukord halvenes 2014. aastal märkimisväärselt, kui riik ei leidnud vahendeid poolelioleva ristleja "Ukraina" konserveerimiseks ning sama aasta sügisel kujundati strateegilise tähtsusega tehas ümber Ukraina relvajõududele vajalike kaasaskantavate ahjude tootmiseks.

Tehase taaselustamise asemel otsustasid ametivõimud selle "dekommuniseerida", eemaldades selle nimest sõnad "61 kommunaari nimeline". Selline uue elu imiteerimine siis, mis ei vii mitte tolligi lähemale ettevõtte tegelike probleemide lahendamisele.

"CCCP": olla või mitte olla – sõltus Tallinna linnaametnike otsusest >>

Rikast Ukrainat pole Läänele vaja

Valitsuse hüvanguks töötavad eksperdid ja meediategelased loovad deindustrialiseerimiseks vajalikku "teoreetilist alust", öeldes, et kõik see vana tööstus kiskuvat Ukrainat tagasi nn. "nõukaaega" ja hoidvat riiki ikka veel Venemaa mõjuväljas. Põhimõtteliselt ei ole see uus kontseptsioon - paljud nõukogudejärgsed vabariigid on sellele tuginenud, olles oma sise- ja välispoliitika aluseks võtnud vastandumise Venemaale.

Balti poliitikud protestisid CCCP-särkide müügi vastu USA poeketis, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Sellega seoses tekib tahtmatult mõte, et käimasolev deindustrialiseerimine on Ukraina praegustele ametivõimudele poliitilisest seisukohast mõnes mõttes isegi kasulik, ükskõik kui paradoksaalne see ka ei tunduks. Ühelt poolt on Kiievi võimud Lääne kapitali tahet väljendavast Lääne eliidist äärmiselt sõltuvad.

Ukraina tööstus on talle aga konkurendiks, samuti on see hüpoteetiliselt Venemaa tööstuspotentsiaali tugevdav tegur. Lääne eliidi sõnul peaks Ukraina olema arenenud kapitalistlikele riikidele tooraine ja tööjõuressursside allikaks ning müügituruks, ei enam.

Võimalik alus edasiseks opositsiooniks

Oma praeguse majanduse kui lääneriikide konkurendi kõrvaldamise ülesandega saab Ukraina praegune "ladvik" väga edukalt hakkama. Seetõttu võivad nad 2019. aasta valimistel ilmselt loota läänejõudude soosingule. Või, kui nad pärast valimisi taasvalituks ei osutu, on nad sunnitud Ukrainast lahkuma.

Teisest küljest tähendab deindustrialiseerimine Venemaa turule orienteeritud ettevõtetes töötavate inimeste Venemaad toetavate meeleolude taastumise majandusliku baasi kõrvaldamist. Selliste ettevõtete töökollektiivid võiksid kasvõi teoreetiliselt olla opositsiooniliikumise taimelavaks, mis toetaks kasvõi majanduslike sidemete taastamist Venemaaga.

Deindustrialiseerimine viib aga Venemaa turule orienteeritud ettevõtete töökollektiivide likvideerimisele, kuni nende edasise kadumiseni välja ja seepärast ei ole selliste kollektiivide poliitilisest subjektsusest edaspidi enam mõtet rääkida.

Zahharova eesti rahvale: küsige neilt, kes teie nimel Venemaad süüdistavad >>

Balti eeskuju

Midagi sarnast juhtus Balti riikides, kus pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist likvideeriti suurtööstus, kartes seal vasakpoolsete, nõukogude- ja venemeelsete meeleolude kristalliseerumist. Seda enam, et enamik Balti riikide tööstuses töötavaid inimesi olidki just venelased ja vene keelt kõnelevad inimesed. Nad kujutasid endast potentsiaalset poliitilist jõudu, mis oleks suutnud uuele poliitilisele režiimile väljakutse heita.

1957. a. noorte- ja tudengifestival Moskvas
© Sputnik / Анатолий Гаранин

Lätis ja Eestis võeti nende jaoks kasutusele mittekodanike õiguslik seisund, ning kui nendes riikides oleks säilitatud suurtööstused, oleks seal suure tõenäosusega tekkinud võimas ametiühinguliikumine, mis oleks üle kasvanud massiliseks liikumiseks kodanikuõiguste eest ja kujunenud alternatiivse poliitilise enesekorralduse aluseks.

Nõukogude-järgseid Balti riike iseloomustab ainult parempoolne ühiskondlik-poliitiline süsteem, mis tekkis muuhulgas seda süsteemi ohustada võinud suurtööstuste hävitamise tõttu.

Leedu ametivõimud teatasid eelmisel aastal tähelepanuväärselt, et nad on valmis Kiievit nõustama Ukrainat praegu riigis rohkem kui 50% tarbitavast elektrist tootvate tuumaelektrijaamade sulgemise osas. Tuumaelektrijaamade sulgemine näib olevat Ukraina energeetikasektori pessimistlik stsenaarium, kuid sellest ei saa loobuda, eriti kui arvestada, et välismaised laenuandjad ei võimalda elektrijaamade energiablokkida tööaja pikendamiseks vajalikku rahastust.

Tuumaelektrijaamade sulgemine on Kiievi poolt Balti riikide ühiskondlik-poliitilise ja majandusliku praktika kopeerimise loogiline tulemus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

136
Tagid:
poliitika, majandus, NSV Liit, NSV Liit, Eesti, Balti riigid, Ukraina
Samal teemal
Ukraina on Eesti arenguabi tähtsaim sihtriik
Ukraina vabatahtlik: Eesti abi toidab Ukraina korruptante
Ukraina majandus ja riik on kristalselt hapraks muutunud
Eesti valitsus toetab Ukraina provokatsiooni Mustal merel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde