Ukraina hävitab Baltimaade eeskujul oma suurtööstust, illustreeriv foto

Sulgeda tehased Venemaa kiuste: Ukraina hävitab Baltimaade eeskujul oma suurtööstust

131
(Uuendatud 16:50 16.01.2019)
Kiirendatud tempos Ukraina deindustrialiseerimine toimub juba "edukalt" Eestis, Lätis ja Leedus, kes endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest esimestena lääne "paradiisi" kaevu kukkusid, katsetatud eeskujul, leiab politoloog Deniss Gajevski.

Deniss Gajevski, portaali Baltnews Eesti politoloog 

Pärast Euromaidani on Ukraina alustanud kiirendanud deindustrialiseerimist. Riigi tööstuslikult kaardilt on kadunud suurettevõtted, mis "otsustavat 144 reformi" üle elada ei suutnud.

Ukraina tööstuse "lihtsustamine"

Euromaidani ja sellele järgnenud sündmuste tulemusena on Ukraina tööstuse struktuur oluliselt lihtsustunud. 2018. aasta suvel teatas president Porošenko, et alates 2014. aastast on riigis rajatud 60 uut tehast. See on sulaselge tõde, mis aga ei tee olematuks Ukraina kiiret deindustrialiseerimist.

Uusaastakingitus võimudelt: ukrainlastel soovitati oma kodud põlema pista >>

Asi on selles, et likvideeritud ja määramata ajaks peatatud autode, lennukite, laevade, mootorite tootmise tehaste asemel on rajatud pakendi, imikutoidu, autokaablite ja istmekatete tehaseid. Riigi SKT struktuuris on masinaehituse ja keemiatööstuse osakaal vähenenud miinimumini, söetööstus ja naftatootmine on sootuks seiskunud.

Maidani lainel võimule tulnud ametiisikud on loobunud tööstuse, eriti kõrgtehnoloogilise tootmise toetamisest, mis oleks võimeline suurt lisandväärtust tootma. Lisaks hoitakse juba mitmendat aastat kurssi riigi osakaalu vähendamisele tööstuses - paljusid suuri tööstusettevõtteid on hakatud erastama. Nendest paljude asemele tulevad uusarendused ja kaubanduskeskused.

Deindustrialiseerimine dekommuniseerimise varjus

Nii müüdi detsembri alguses enampakkumisel kunagine strateegilise tähtsusega riigiettevõte. Kõigest 122 miljoni grivna (4,4 miljoni dollari) eest müüdi Nikolaevi laevaehitustehas "Okean". Ekspertide sõnul oleks tehases säilinud sisseseade vanametalli andmisest saadav summa olnud mitu korda suurem. Võimalik, et ettevõtet ootabki ees just selline saatust.

Lähitulevikus on oodata 1787. aastal asutatud 61 kommunaari nimelise Nikolaevi laevaehitustehase müüki. Tehase olukord halvenes 2014. aastal märkimisväärselt, kui riik ei leidnud vahendeid poolelioleva ristleja "Ukraina" konserveerimiseks ning sama aasta sügisel kujundati strateegilise tähtsusega tehas ümber Ukraina relvajõududele vajalike kaasaskantavate ahjude tootmiseks.

Tehase taaselustamise asemel otsustasid ametivõimud selle "dekommuniseerida", eemaldades selle nimest sõnad "61 kommunaari nimeline". Selline uue elu imiteerimine siis, mis ei vii mitte tolligi lähemale ettevõtte tegelike probleemide lahendamisele.

"CCCP": olla või mitte olla – sõltus Tallinna linnaametnike otsusest >>

Rikast Ukrainat pole Läänele vaja

Valitsuse hüvanguks töötavad eksperdid ja meediategelased loovad deindustrialiseerimiseks vajalikku "teoreetilist alust", öeldes, et kõik see vana tööstus kiskuvat Ukrainat tagasi nn. "nõukaaega" ja hoidvat riiki ikka veel Venemaa mõjuväljas. Põhimõtteliselt ei ole see uus kontseptsioon - paljud nõukogudejärgsed vabariigid on sellele tuginenud, olles oma sise- ja välispoliitika aluseks võtnud vastandumise Venemaale.

Balti poliitikud protestisid CCCP-särkide müügi vastu USA poeketis, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Sellega seoses tekib tahtmatult mõte, et käimasolev deindustrialiseerimine on Ukraina praegustele ametivõimudele poliitilisest seisukohast mõnes mõttes isegi kasulik, ükskõik kui paradoksaalne see ka ei tunduks. Ühelt poolt on Kiievi võimud Lääne kapitali tahet väljendavast Lääne eliidist äärmiselt sõltuvad.

Ukraina tööstus on talle aga konkurendiks, samuti on see hüpoteetiliselt Venemaa tööstuspotentsiaali tugevdav tegur. Lääne eliidi sõnul peaks Ukraina olema arenenud kapitalistlikele riikidele tooraine ja tööjõuressursside allikaks ning müügituruks, ei enam.

Võimalik alus edasiseks opositsiooniks

Oma praeguse majanduse kui lääneriikide konkurendi kõrvaldamise ülesandega saab Ukraina praegune "ladvik" väga edukalt hakkama. Seetõttu võivad nad 2019. aasta valimistel ilmselt loota läänejõudude soosingule. Või, kui nad pärast valimisi taasvalituks ei osutu, on nad sunnitud Ukrainast lahkuma.

Teisest küljest tähendab deindustrialiseerimine Venemaa turule orienteeritud ettevõtetes töötavate inimeste Venemaad toetavate meeleolude taastumise majandusliku baasi kõrvaldamist. Selliste ettevõtete töökollektiivid võiksid kasvõi teoreetiliselt olla opositsiooniliikumise taimelavaks, mis toetaks kasvõi majanduslike sidemete taastamist Venemaaga.

Deindustrialiseerimine viib aga Venemaa turule orienteeritud ettevõtete töökollektiivide likvideerimisele, kuni nende edasise kadumiseni välja ja seepärast ei ole selliste kollektiivide poliitilisest subjektsusest edaspidi enam mõtet rääkida.

Zahharova eesti rahvale: küsige neilt, kes teie nimel Venemaad süüdistavad >>

Balti eeskuju

Midagi sarnast juhtus Balti riikides, kus pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist likvideeriti suurtööstus, kartes seal vasakpoolsete, nõukogude- ja venemeelsete meeleolude kristalliseerumist. Seda enam, et enamik Balti riikide tööstuses töötavaid inimesi olidki just venelased ja vene keelt kõnelevad inimesed. Nad kujutasid endast potentsiaalset poliitilist jõudu, mis oleks suutnud uuele poliitilisele režiimile väljakutse heita.

1957. a. noorte- ja tudengifestival Moskvas
© Sputnik / Анатолий Гаранин

Lätis ja Eestis võeti nende jaoks kasutusele mittekodanike õiguslik seisund, ning kui nendes riikides oleks säilitatud suurtööstused, oleks seal suure tõenäosusega tekkinud võimas ametiühinguliikumine, mis oleks üle kasvanud massiliseks liikumiseks kodanikuõiguste eest ja kujunenud alternatiivse poliitilise enesekorralduse aluseks.

Nõukogude-järgseid Balti riike iseloomustab ainult parempoolne ühiskondlik-poliitiline süsteem, mis tekkis muuhulgas seda süsteemi ohustada võinud suurtööstuste hävitamise tõttu.

Leedu ametivõimud teatasid eelmisel aastal tähelepanuväärselt, et nad on valmis Kiievit nõustama Ukrainat praegu riigis rohkem kui 50% tarbitavast elektrist tootvate tuumaelektrijaamade sulgemise osas. Tuumaelektrijaamade sulgemine näib olevat Ukraina energeetikasektori pessimistlik stsenaarium, kuid sellest ei saa loobuda, eriti kui arvestada, et välismaised laenuandjad ei võimalda elektrijaamade energiablokkida tööaja pikendamiseks vajalikku rahastust.

Tuumaelektrijaamade sulgemine on Kiievi poolt Balti riikide ühiskondlik-poliitilise ja majandusliku praktika kopeerimise loogiline tulemus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

131
Tagid:
poliitika, majandus, NSV Liit, NSV Liit, Eesti, Balti riigid, Ukraina
Samal teemal
Ukraina on Eesti arenguabi tähtsaim sihtriik
Ukraina vabatahtlik: Eesti abi toidab Ukraina korruptante
Ukraina majandus ja riik on kristalselt hapraks muutunud
Eesti valitsus toetab Ukraina provokatsiooni Mustal merel