Välisminister Sven Mikser kohtus Ukraina president Petro Porošenkoga

Mikser Porošenkole: EL seisab Ukraina eest

33
(Uuendatud 14:34 16.01.2019)
Välisminister Sven Mikser kohtus teisipäeva õhtul, 15. jaanuaril koos oma Leedu ja Poola kolleegiga Ukraina president Petro Porošenkoga. Kohtumine keskendus peamiselt Ukraina julgeolekuolukorrale ning Aasovi merel toimuval.

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Välisministrid kinnitasid president Porošenkole jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, edastas Välisministeerium.

"Aasovi merel toimuv on tahtlik pingete eskaleerimine Venemaa poolt. Venemaa piirab meresõiduvabadust, mis on vastuolus nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka Ukraina ja Venemaa vahelise Aasovi mere kasutamise lepinguga," sõnas Mikser.

Euroopa Liit loobus Venemaad Kertši lahe vahejuhtumi pärast karistamast>>

"Rahvusvahelise õiguse jõhker rikkumine peab lõppema. Eile Venemaal toimunud niinimetatud kohtuistung Ukraina laevade meeskonnaliikmete üle oli täiendavaks tagasilöögiks, kutsume Venemaad üles laevad ning nende meeskonnaliikmed tuleb viivitamatult vabastama," rõhutas välisminister.

Välisministrite sõnul on Aasovi mere sündmused olnud viimastel kuudel Euroopa Liidu arutelude keskmes.

"EL seisab Ukraina eest ning oleme ühisel seisukohal, et meil tuleb oma toetust Ukrainale konkreetsete sammude abil kinnistada," sõnas Mikser.

Ühe võimaliku sammuna tõstatati kohtumisel täiendav sanktsioonirežiimi kehtestamine Venemaale vastusammuks Aasovi merel toimuvale.

Kohtumisel arutasid välisministrid koos presidendiga ka olukorda Idapartnerlusriikides laiemalt. Lisaks tutvustas president Porošenko välisministritele Ukraina Õigeusukiriku iseseisvusega seonduvat.

Moskvas kommenteeriti Macroni ja Merkeli avaldust Kertši väina vahejuhtumi kohta>>

Ukraina visiidi käigus tunnustas Mikser Ukrainat ka tehtud reformide eest ning avaldas toetust riigi Euroopa Liidu ja NATO suunalisele integratsioonile.

"Vaatamata äärmiselt keerulisele olukorrale alates 2014. aastast on Ukraina näidanud edusamme reformide elluviimisel. Oluline on seda joont hoida," sõnas välisminister Mikser Dnipros peetud pressikonverentsil.

Välisminister Sven Mikser pidi 15. jaanuaril koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas külastada Ukraina sadamalinna Mariupolit.

Politoloog: Ratase sõnad sanktsioonidest on takkakiitmine EL-le ja USA-le>>

Välisministrid soovisid tutvuda kohapeal laevade läbipääsuvõimalustega Aasovi mere ääres asuvatesse Ukraina sadamatesse. Plaanis oli kohtumine Donetski regiooni kuberneri ja Mariupoli linnapeaga ning OSCE vaatlusmissiooni ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajatega, teatas varem Välisministeerium. Kuid halva ilmaolustiku tõttu ei jõudnud välisministrid Mariupolini.

Euroopa Nõukogu ei hakanud oma tippkohtumise tulemuste põhjal koostatud avalduses nõudma Kertši lahel toimunud intsidendi pärast Venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamist. Eelnevalt oli seda nõudnud Ukraina ja hulk Ida-Euroopa riike, teatas Sputnik Eesti varem.

Samas märgitakse dokumendis, et EL "väljendab äärmiselt suurt muret seoses olukorra eskaleerumisega Kertši lahel ja Aasovi meres ning rahvusvahelise õiguse rikkumisega Venemaa poolt."

Kertši vahejuhtum

Sputnik Eesti teatas varem, et 25. novembril rikkusid kolm Ukraina sõjalaeva Venemaa riigipiiri ja asusid sooritama ohtlikke manöövreid, eirates Venemaa piirivalvurite nõudmisi. Pärast korduvaid hoiatusi võeti laevad ja nende meeskonnad 24 mehe näol vahi alla.

Meremeste suhtes on algatatud kriminaalasi Venemaa riigipiiri rikkumise kohta.

Vahilaev Povorino
© Sputnik / Виталий Тимкив

Kertši väina staatus

Venemaa välisministeerium teatas, et Kertši väin ei ole kunagi olnud rahvusvaheline veetee ÜRO mereõiguse konventsiooni tähenduses. Välisriigi laevade vaba või transiitläbipääsu õiguse nõuded talle ei kohaldu.

Politoloog Ukraina armee pogrommide kohta: loodetakse, et sõda kustutab kõik jäljed>>

Venemaa rannavalve teostatav laevade kontrollid on õigustatud ning nende arvu suurenemine alates aprillist on seotud Krimmi silla esimese etapi käikuandmisest tingitud vajadusega suurendada turvameetmeid.Seejuures võivad Ukraina laevad ja alused vabalt väina läbida 1993. aastal Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu alusel, seletas Venemaa admiral Viktor Kravtšenko agentuurile RIA Novosti.

Putin on rääkinud, et sealset tavapärast tegevust ei piira keegi, kuigi kuna väinad on väga kitsad ja madalad, saadavad laevu praktiliselt alati lootsid.

 

33
Tagid:
Aasovi meri, Sven Mikser, Petro Porošenko, Eesti, Ukraina
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde