Plakatiaktsioon kukutas Eesti 200 toetuse kahele protsendile

Plakatiaktsioon kukutas Eesti 200 toetuse

66
(Uuendatud 09:59 16.01.2019)
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et alates sügisest püsivalt üle valimiskünnise olnud Eesti 200 toetus on plakatiaktsiooni järel langenud kahele protsendile. Kõige populaarsemad erakonnad on Keskerakond ja Reformierakond.

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Küsitluse viis 7.- 13. jaanuarini läbi uuringufirma Norstat ning sellele vastas 1071 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku, edastab MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut oma kodulehel.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellis jaanuari alguses küsitluse uuringufirmalt Norstat, et küsida inimeste erakondlikku eelistust enne valimisi. Instituut viib regulaarselt läbi küsitlusi erinevatel teemadel ning teeb tulemuste võrdlemise eesmärgil koostööd erinevate uuringufirmadega.

Venelased eestlaste hõimu liual >>

Küsitlusest selgub, et kõige populaarsemad erakonnad jaanuari esimese poole seisuga on Reformierakond ja Keskerakond, kelle toetus on võrdne (27%). Kahest esimesest jääb selgelt maha, kuid samas kindlalt kolmandal kohal on EKRE (20%).

Neljandal kohal on SDE (10%) ning viimasena ületaks valimiskünnise Isamaa (7%). Eesti 200 toetus, mis veel jaanuari alguses läbi viidud küsitlustes ületas valimiskünnist, on langenud 2%-ni ning praeguse seisuga Riigikokku ei pääseks.

Küsitlusega alustati 7. jaanuaril, ehk samal päeval kui ilmusid Tallinna Hobujaama trammipeatusesse Eesti 200 poolt paigutatud plakatid, mis kutsusid eestlaseid ja venelasi eri pooltele seisma. Seega langes vähemalt 90% küsitlusperioodist plakatiaktsiooni teemalise diskussiooni aega.

"Tegemist on tõenäoliselt ainsa küsitlusega, mis viidi läbi vahetult plakatiaktsiooni ning sellele järgenud diskussiooni ajal ja selle põhjal kaotas Eesti 200 aktsiooniga toetajaid," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.

"Kui võrrelda neid tulemusi samuti meie tellitud Turu-uuringute AS-i veebiküsitlusega, mis viidi läbi peamiselt plakatiaktsiooni eel 3.-9. jaanuarini, siis saab öelda, et eriti kaotas Eesti 200 toetust muust rahvusest vastajate seas. Kui veel aasta esimeses küsitluses toetas Eesti 200 7% mitte-eestlastest, siis Norstati küsitluse põhjal on toetus antud grupis 1%," ütles Johanson.

"Veel tasub välja tuua, et kui aasta esimeses küsitluses oli Keskerakond kindel liider ning Reformierakond ja EKRE võitlesid teise-kolmanda positsiooni eest, siis värske küsitluse põhjal on Reformierakond selgelt esikoha konkurentsis," jätkas Johanson.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 7.-13. jaanuarini 2019 ning sellele vastas 1071 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlus kombineeritud meetodil – 970 vastajat osales telefoniküsitluses ning 101 veebiküsitluses.

Eesti 200 reklaamplakatid rikkusid seadust >>

Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Tallinnas reklaampindade sisu üle järelevalvet tegev ettevõtlusamet andis teada, et Eesti 200 venelasi ja eestlasi eri pooltele seisma kutsuvad plakatid läksid vastuollu reklaamiseadusega ning oleks kuulunud eemaldamisele.

Kui plakateid poleks nii kiiresti eemaldatud, oleks amet alustanud järelevalvemenetlust reklaamplakatite eemaldamiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikokku pürgiv Eesti 200 võttis omaks "intrigeerivate" plakatite ülesriputamise Tallinna kesklinna. Liikumise esimees Kristina Kallas ütles, et see, kui valuliselt Eesti ühiskond reageeris vene kogukonna eraldatusele viidanud plakatile, näitab lahendamata probleemi olulisust.

Stenbocki maja
© Sputnik / Денис Грабусов

Mida lähemale jõuavad valimised, seda põnevam on jälgida erakondade reitinguid, mis erinevatel uurijatel ajuti kümnete protsentide võrra omavahel erinevad, kirjutas uudisteportaali Sputnik Eesti kolumnist.

Nõukogude ajal oli tuntud nali, et on olemas väike vale, on röögatu vale ja on statistika. Üsna sedasama saab kindlalt öelda ka valimiseelsete reitingute kohta.

Mõned nädalad enne valimisi avaldatakse neid reitinguid pidevalt, kuid erinevate uuringufirmade erinevad näitajad ainult eksitavad valijat.

Keda näiteks uskuda, kas suurt uuringufirmat, kes kuulutab liidriks Reformierakonna, kellest selle küsitluse andmetel jääb vaid ühe protsendipunkti võrra maha Keskerakond, või siis teist sama tuntud firmat, kes kinnitab, et juhtkohal on keskerakondlased, kusjuures refeormierakondlased jäävad neile alla lausa 10%-ga?

Sotsioloogid põhjendavad seda küsitlusmeetodite erinevusega, tõenäoliselt etendab oma osa ka esitatud küsimuste sõnastus, kuid peamine on siiski tellija.

66
Tagid:
uuring, reiting, Riigikogu, valimised, poliitika, Eesti 200
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
Eesti 200 ei soovi end parem-vasak skaalal määratleda
Eesti 200 soovitus: peaminister peab justiits- ja välisminister välja vahetama
Eesti 200 loob varivalitsuse
Eesti 200 tahab arutada varamaksude suurendamist
"Suure mängu" lävel
Eesti 200: riiki ei tohi elukutselistele poliitikutele ära anda
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde