Euroopa parlament

Euroopa Liidus on võimu võtmas selle hävitajad

99
(Uuendatud 14:51 10.01.2019)
Seekord omandavad tavaliselt igavad ja etteennustatavad Euroopa poliitika "allatulistatud pilootide" valimised mingigi intriigi. Nende tulemuseks võib saada Euroopa Liidu südame muutumine tsentrifugaaljõudude keskuseks, mis selle lõhestab.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

2019. aasta poliitilises kalendris on üheks peamiseks ürituseks Euroopa Parlamendi valimised. Tavaliselt ei paista Euroopa valimiskampaaniad silma mingi konkreetse intriigiga - nad on igavad, nende tulemused on ette ennustatavad, kandidaadid on reeglina "allalastud piloodid", kes ühel või teisel põhjusel kodumaal parlamenti ei pääsenud. Seetõttu on neil enamasti äärmiselt madal valimisaktiivsus (mis aga ei tekita diskursust Euroopa seadusandliku võimu puuduliku representatiivsuse kohta - üks meie (Venemaa – toim.) opositsiooni lemmikteemasid pärast Venemaa kohalikke valimisi).

Valimiste-eelne protsess Euroopas on tavaliselt punktipealt paigas täpsete valimiskvootidena igale riigile. Seekord on aga kõik teisiti. Valimisteni on jäänud vähem kui viis kuud ja keegi ei tea veel, kui palju saadikuid tulevases Euroopa Parlamendis olema saab, millised kvoodid riikidele eraldatakse ja isegi seda, kui palju riike seal esindatud olema saab. Põhjuseks on määramatus Brexitiga.

Algselt oli kavas, et 2018. aasta sügisel jõuavad Euroopa Liit ja Suurbritannia abielulahutuse osas kokkuleppele ning käesoleva aasta maiks lahutatakse nad lõplikult. Sellest tulenevalt vabaneb Euroopa Parlamendis 73 kohta, mida siiani täidavad endiselt Albioni esindajad. Võinuks arvata, et pruukinuks vaid parlamenti selle arvu kohtade võrra vähendada ja poleks mingit peavalu, vähemalt mandaatide arvuga riigiti. Kuid nendest kohtadest ja neile eraldatud rahastusest ei suudetud loobuda - saadikute arvu vähendatakse vaid 46 võrra ja ülejäänud 27 kohta on EL riikide vahel juba tingimuslikult ümber jagatud. Mida aga teha siis, kui Suurbritannia ei lahkugi? Siis peaksid prantslased valima Euroopa Parlamenti mitte 79, vaid 74 saadikut, poolakad 51, mitte 52, ja seetõttu ongi Euroopa valimiseelne olukord üsna ebamäärane.

Kuid euroametnikke ei häiri mitte niivõrd see, kuivõrd euroskeptikute tugevnemise väljavaade EL seadusandlikus organis. Üks Euroopa Parlamendi valimistulemustesse sisseprogrammeeritud nähtus on alati olnud selle peavoolu peamiste poliitiliste fraktsioonide muutumatu positsioon. Ükskõik, millised hääletustulemused riikides ka poleks, on Euroopa Rahvapartei (European People´s Party ehk EPP) viimastel aastakümnetel esikohal ning Euroopa Sotsialistide Partei (Party of European Socialistse ehk PES) teisel. Näiteks 15 aastat (aastatel 1999–2014) järjest oli esimesel stabiilselt 37%, teisel - 27-28% kohtadest. Sedamööda, kuidas EL laienes, suurendasid need kaks elitaarset seltskonda lihtsalt oma kohtade arvu, saavutades 2009. aasta valimistel oma tipptaseme, vastavalt 288 ja 217 kohta. See oli kõikidele ette teada ja arusaadav.

Euroopa Liidu eelarve sai algse heakskiidu
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Siis aga tekkisid Euroopa eliidil probleemid. Euroopa poliitiliste jõudude killustatus hakkas mõjutama ka tema ühtset õigusloomeorganit. Praeguses Euroopa Parlamendis on EPP osakaal vähenenud 217 ja PES-l 189 kohani, süsteemiväliste poliitiliste rühmituste positsioonid aga tugevnesid järk-järgult.

Esialgu ei võetud üksikute Euroopa-skeptikute ilmumist tõsiselt, kuid nende kohaloleku laienedes muutusid Euroopa ametnikud murelikuks ja püüdsid Euroopa-skeptiliste rühmituste moodustamist ja Euroopa Liidu vastaste rahastamist EL eelarvest takistada. Parlamendirühma "Identiteet, traditsioon, suveräänsus" (Identity, Tradition, Sovereignty) moodustamise järel 2007. aastal, millele liberaalne ajakirjandus nimetas ultra-parempoolseks, muudeti parlamendirühmade loomise korda Euroopa Parlamendis oluliselt keerulisemaks. Nüüd on selleks vaja 25 eurosaadikut vähemalt seitsmest EL riigist.

Kuid euroskeptikud hakkasid neid takistusi ületama. Euroopa Parlamendi praeguses koosseisus õnnestus neil kokku klopsida kaks fraktsiooni – "Vaba ja Demokraatlik Euroopa" (Europe of Freedom and Direct Democracy EFDD), mis põhines Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) esindajatel ja "Rahvaste ja vabaduste Euroopa" (ENF), mille peamiseks mootoriks oli Marine Le Pen. Euroopa bürokraadid ei häbenenud midagi ja püüdsid neid kahte väikest (vastavalt 45 ja 37 saadikut) saadikuterühma hävitada. 2014. aastal õnnestuski esimene neist peaaegu purustada - pärast Lätist valitud Iveta Grigule lahkumist jäi Briti euroskeptikutel saadikuterühma moodustamiseks üks riik puudu. Nende juht Nigel Farage teatas isegi, et Euroopa Parlamendi juhtkond lihtsalt ostis lätlase ära, pakkudes talle vahetuskaubana Euroopa Parlamendi esinduse juhi kohta Kasahstanis.

Uues Euroopa Parlamendis ei saa tõenäoliselt olema ühtegi UKIPi esindajat, mis peaks olema Euroopa juhtkonnale märkimisväärseks kergenduseks. Euroskeptikud kaotavad oma kaks karismaatilist liidrit Euroopa Parlamendis - Farage ja Le Peni, kes möödunud aastal pääses Prantsusmaa parlamenti. Eliidi ärevus on aga endiselt üsna suur. See on tingitud euroskeptikute populaarsuse üldisest kasvust kogu Euroopas. Ärevust lisas veelgi partei Vox ("Hääl") edu hiljutistel Hispaania piirkondlikel valimistel.

Projekt Europe Elects leidis kõigi EL riikide reitinguid analüüsides, et euroskeptikud saaksid valimiste korral praegu 161 saadikukohta 705-st. Selle suuna toetajate ühendamise korral tulevase Euroopa Parlamendi valimistel (sellist kavatsust on väljendanud nii Alternatiiv Saksamaale kui ka Itaalia Liiga) võiks see potentsiaalne rühm saada Euroopa Parlamendis paremuselt teiste tulemuse. Esimeseks tulekuks jääks tal puudu vaid 17 häält.

​Esialgu on veel ebaselge, kas selline ühinemine on võimalik – selleks on riikide euroskeptikute erinevused liiga suured. Arvestades aga, kui paljud neist Euroopa seadusandlikusse organisse satuvad, pole kahtlust, et nüüd saab ametnikel olema palju raskem nende tegevust takistada ja seda arvestamata isegi Ühendkuningriigi jätkamise teoreetilise võimalusega ELs.

Euroopa Parlament keelab Lätit armastada
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Veel üheks ilmseks valimiste tulemuseks saab olema Euroopa Parlamendi kahe peamise poliitilise jõu nõrgenemine. Järgides üldist Euroopa peamiste parteide populaarsuse langust kaotavad EPP ja PES kahepeale üle saja saadikukoha. See raskendab kahtlemata otsuste langetamise protsessi tulevikus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et seekord omandavad tavaliselt igavad ja etteennustatavad Euroopa poliitika "allatulistatud pilootide" valimised mingigi intriigi. Nende tulemuseks võib saada Euroopa Liidu südame muutumine tsentrifugaaljõudude keskuseks, mis selle lõhestab.

Muidugi ei ole vaja Euroopa Parlamenti ka ületähtsustada - tema otsused on vaid soovituslikud. Euroopa Parlament loodi toetusgrupina, mis rituaalselt kiidab heaks kõik Euroopa bürokraatia tegevused ja kui selline toetus kaob, siis ei lisa see ilmselgelt Euroopa sisemist ühtsust.
Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

99
Tagid:
võim, Euroopa Liit, valimised, Euroopa Parlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde