Venelased eestlaste hõimu liual

Venelased eestlaste hõimu liual

208
(Uuendatud 15:04 09.01.2019)
Mis on erakonna Eesti 200 parlamendivalimiste reklaamikampaaniast põhjustatud skandaali taga, analüüsib Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov.

Nikolai Filonov

Eesti 200 provokatiivne reklaamikampaania osutus Eesti ühiskonna lakmustestiks – reaktsioonist selgus kohe, kuivõrd Eesti ühiskond on manipuleeritav ja kuidas kohalikud poliitikud oma valijatesse suhtuvad.

Valimistehnoloogia seisukohast töötas kõik laitmatult. Vastandumisvõttest on juttu igas PR-õpikus. On hoopis teine teema, et Eestis pole neid tehnoloogiaid seni eriti kasutatud.

Eesti 200 reklaamplakatid rikkusid seadust >>

Muidugi, 1990-ndate alguse "Plats puhtaks!" võiks sellesse kategooriasse kanda, kuid toona peeti silmas pigem sotsiaalset kui rahvuslikku vastandamist. Tulemuseks saadi mõlemad.

Asi on läinud äärmuslikuks

Otseselt valimiskampaanias ei ole veel keegi ei tahtlikult ega tahtmatult Hitleri Saksamaa rassilise diskrimineerimise ega apartheidirežiimi rahvusliku vastandamise meetodeid kasutada üritanud.

Kõige kurvem on see, et Tallinna kesklinna venelastele ja eestlastele kohta näitavate plakatite ülespaneku idee tänases Eestis üldse kellelgi pähe tuli.

Kas te võiksite ette kujutada, mis juhtuks, kui "venelased" asemel oleks nimetatud mustanahalisi, mustlasi või holokausti õudused läbi elanud juute?

Olen kindel, et juba tund hiljem filmitaks peaministrit koos presidendiga maailma üldsuselt vabandust palumas ja tõotamas süüdlasi karmilt karistada.

Nüüd aga ei juhtunud midagi sellist – ometi mainiti venelasi ("nende endi hüvanguks"). Plakatid üles pannud partei saab nüüd poliitilisi dividende ajakirjanduses ja kuulutab, kuidas ta tahab kõigest hingest eestlasi ja venelasi eesti keele baasil assimileerimise kaudu üheks rahvaks ühendada.

Tuleb välja, et sellised asjad on meil lubatud? Mille poolest erineb praegune sõnum Eesti poliitikute kunagisest kuulsast avaldusest, et "pronksiöö" sündmustega näidati venelastele "koht kätte"? Tookord näidati koht kätte, nüüd vihjati sellele...

Sama vektor

Tuleb välja, et Eesti poliitilise kultuuri raamistikku mahub täiesti, kui näidata, mida peavad teatud rahvuse liikmed tegema selleks, et "ühtse Eesti osaks" saada. Põhimõtteliselt ei erine Eesti 200 sõnum Eesti presidendi hiljutisest üleskutsest lubada kõigil eestlaste keel, kultuur ja vaated üle võtta.

Kuna demograafiline olukord riigis on keeruline, seisneb eesti keele ja kultuuri säilitamise probleemi lahendus paljudele Eesti poliitikute jaoks vaid eestlaste arvu suurendamises teiste rahvuste esindajate, peamiselt kohalike venelaste arvelt.

Loomulikult ei küsinud keegi venelastelt nende soovi eestlasteks saada. Nad lihtsalt peavad hakkama - jälle "nende endi hüvanguks". Siit algabki tees ühtsest koolist, kus eestlased ja venelased õpiksid koos ühtses eesti keeles.

Hea ja kuri politseinik

Mõnele poliitikule, nagu Isamaa justiitsminister Urmas Reinsalu selline lähenemine väidetavalt ei meeldi. Tema erakond soovitab lihtsalt õpetada kõiki aineid venelastele eesti keeles, kuid teha seda eestlastest eraldi. Seda varianti praktiseeritakse praegu naaberriigis Lätis.

Kuid erinevused Eesti 200 ja Isamaa ettepanekute vahel on ainult üksikasjades - igal juhul tuleks venekeelse hariduse andmine nende arvates lõpetada. See tähendab, et venelastele näidatakse taas kätte nende "õige koht".

Edasi söödetakse avalikkusele (avalike kirjade ja "kuumade debattidega" meedias) ette arutelud, kas koera saba ära lõigata kohe või jupikaupa. Mõtet, et seda üldse mitte taha ei saa tekkida juba põhimõtteliselt!

Eesti poliitikute üksmeelt kommenteeris ühingu "Vene kool Eestis" juhatuse liige Alissa Blintsova järgmiselt: "Kui proua Kaljulaid ütleb "me otsustasime", "me leppisime kokku", siis ei pea ta silmas mitte Eesti riiki, vaid oma metsikut hõimu, mis ei ela mitte demokraatlikus riigis, vaid ürgühiskonnas. Vene kogukonna esindajatest ei leppinud selle hõimu esindajatega mitte keegi mitte milleski kokku. Meil veel vedas, et nad "ei leppinud kokku" meid õhtusöögiks ära süüa," ironiseeris Blintsova.

Tõepoolest, valijate meeleoludega manipuleerimise olemus seisneb selles, et see lubab astuda isegi selliseid samme, mis maailma enamikes tsiviliseeritud riikides oleks täiesti vastuvõetamatud.

Niikaua, kui see poliitikutele lubatud on, eemalduvad Eestis elavad rahvad üksteisest ja mistahes assimileerimiskatsed ainult suurendavad neid vastuolusid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

208
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega
Valmistatakse ette uut trooni Eesti poliitika "pühadele lehmadele"
Millise pagasiga Eesti 2019. aastasse astub
Lavrov teatas russofoobsete tendentside tugevnemisest maailmas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde