Venemaa president Vladimir Putin ja Jaapani peaminister Shinzō Abe

Mida Venemaa ja Jaapan 2018. aastal saavutasid

34
(Uuendatud 11:27 09.01.2019)
Maria Baljabina
2019. aasta hakul olid Venemaa ja Jaapan jõudnud rahulepingu sõlmimisele lähemale kui iial varem. Ees seisab veel omajagu tööd, kuid paistab, et jää on hakanud liikuma.

Maria Baljabina, raadio Sputnik

Suure Teatri laval visati pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Jaapani peaministri Shinzō Abe pidukõnesid sakeklaas kildudeks. Kõik sujus plaanipäraselt – see oli eriline tseremoonia, kagami biraki, mis tavaliselt korraldatakse aasta algul või mõne väga tähtsa teo puhul. 2018. aasta kevadel algaski otse Moskva südames uus aasta – ristamisi aasta, mille vältel riigid peavad teineteise kultuuri paremini tundma õppima ja sidemeid tugevdama.

Küllap ei osanud siis naljalt keegi oletada, mil määral see õnnestub. Senini, kuni Venemaa lavadel põrisesid jaapani trummid ning Jaapani teatrites tantsisid vene baleriinid, jätkusid sidepidamised kõige kõrgemal tasemel.

Kreml tõi selguse diskussiooni Kuriilide kuuluvuse üle>>

Kõik läks justkui kenasti, kuid kahe riigi suhteid tumestab juba üle 70 aasta see, et nende vahel ei ole pärast Teist maailmasõda sõlmitud ametlikku vaherahu. Küsimus on saartes. 1956. aasta ühisdeklaratsiooni kohaselt võib Moskva käsitleda hea tahte žestina kahe saare üleandmist Jaapanile pärast rahulepingu sõlmimist. Tokyo aga tahab nelja saart ja alles seejärel rahu. Seisukohad näikse olevat sedavõrd erinevad, et kompromiss on võimatu.

Nüüd aga tegi Vladimir Putin järsku ettepaneku: aga kuulge, sõlmime rahu ilma eeltingimusteta ning seejärel hakkame mõtlema. See oli nii ootamatu, et Jaapani ajakirjanikud koguni kartsid seda eetrisse anda – arvasid, et kuulsid valesti ja ootasid täpsustatud tõlget.

Ja seejärel, kui olid tõlke osas selgust saanud, väljendusid väga ettevaatlikult – nii, nagu see jaapani kultuurile omane, kiirustamisi ametlikke avaldusi ei tehtud. Seoses sellega korraldati riigis küsitlus: mida teha, kas nõustuda või mitte?

53 protsenti küsitletud jaapanlastest leiab, et valitsuse põhiline ülesanne on praegu kaks saart tagasi saada ja pärastpoole tegelda ülejäänuga. Veidi üle 28 protsendi vastanutest ei ole nõus – nemad tahavad nelja saart korraga. Ja 7 protsenti on valmis ainult kahe saare tagasisaamiseks.
Kuidas kõik tegelikult läheb, seda otsustavad juba riigipead. Kumbki tahaks ilmselgelt selle küsimuse lukku panna ja talletada ajalukku ametliku rahu kehtestamine Venemaa ja Jaapani vahel.

Venemaa tahab ehitada silla Jaapanisse>>

25. kõrgeimal tasemel kohtumine on plaanitud jaanuari teise poolde – Shinzō Abe tuleb Moskvasse. Enne seda on avas pidada läbirääkimised välisministrite tasandil.

Jaapani peaminister Shinzo Abe
© Sputnik / Михаил Климентьев

Vaatamata sellele, et dialoogi püütakse kiirendada, eelistavad mõlemad pooled äkilisi liigutusi mitte teha – ei tahaks ju kõike ühe läbimõtlemata sõnaga ära rikkuda. Seetõttu kulgevad kõnelused väikeste sammude kaupa ja teavet neist tuleb avalikku ruumi vähevõitu.

Jääb vaid ennustada, kas mingisugunegi kompromiss on võimalik. Aga lähtudes Venemaa ja Jaapani riigipea meelekindlusest on mingid võimalused vaidlusküsimusega lõpule jõuda siiski olemas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

34
Tagid:
Vladimir Putin, Shinzo Abe, Kuriilid, Venemaa, Jaapan