Rusali metallurgiatehas

Terasekriis: Euroopa Liit päästab oma tööstust konkurentide eest

56
(Uuendatud 11:23 09.01.2019)
Euroopa Komisjon avaldas terase importimiseks ELi riikidesse uued tingimused, kavatsedes kasutusele võtta karmid meetmed oma tööstuse odava impordi eest kaitsmiseks. Eelkõige puudutab see Hiinat, Indiat ja Ukrainat.

TALLINN, 9. jaanuar – Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit teatas Maailma Kaubandusorganisatsioonile, et alates 2. veebruarist vähendab ta neljaks kuuks valtsterase impordikvoote kaks kuni kolm korda.

Brüssel kavatseb päästa Euroopa tööstusettevõtteid odava metalli eest, mis maailmajao USA kõrgete tollimaksude kehtestamise järel üle ujutas.

WTO-le saadetud sõnum, mis on veel kinnitamata, sisaldab pikka nimekirja terasetoodetest ja riikidessanktsioonidt, kes neid ELile tarnivad.

Hiina, India, Türgi ja Ukraina esinevad kvootide vähendamisega seotud toodete tarnijate hulgas kõige sagedamini, kuid mitmes kategoorias võivad kannatada saada ka Venemaa ja mitmed teised riigid, kes Euroopasse teatud liiki terasetooteid müüvad.

Viidates esialgsetele konsultatsioonidele Euroliidu riikide esindajatega, vähendab Brüssel radikaalselt terasetoodete, eelkõige lehtterase ja roostevabast terasest toodete importi oma 26 liitriiki.

Kavas on kehtestada tariifikvoodid, mille kohaselt igale eksportivale riigile kehtestatakse impordimäära ületamise korral 25% tollimaks. 

Euroopa Komisjoni pressiteenistuse sõnul eeldatakse, et "peamised tarnijariigid" saavad erisoodustusi "nende jaoks kehtestatavate individuaalsete kvootide näol, mille arvutamine põhineb riikide viimaste aastate keskmisel tarnemahul." Konkreetseid andmeid ei lisata. 

Ajutistest turu kaitsmise meetmetest ei olnud abi

ELi riikide valtsterase turg on Brüsseli väidete põhjal omaenda ning Hiinast, Indiast, Brasiiliast, Lõuna-Koreast ja Ukrainast saabuva terase surve all peaaegu kokku varisemas.

Euroopa Komisjon lõpetas oma pressiteenistuse andmetel eelmise aasta märtsis alustatud tööstuse olukorra uuringu ja jõudis järeldusele, et vaja on kiireloomulisi lisameetmeid, kaitsmaks oma tootjaid odava impordi eest.

Varasemad heakskiidetud kvoodid ja piirangud, mis kehtisid alates 2018. aasta juulist, ei suuda Euroopa valtsterasetööstust päästa – piirkonda kannatab mitte ainult USA poolt enda vastu suunatud protektsionistlike meetmete, vaid ka nende põhjustatud maailmaturgude ümberjaotamise tõttu.

Brüsseli väitel näitab olukorra analüüs, et terasetoodete ekspordi hüppeline kasv ELi riikidesse on juba toimunud ja pole põhjust eeldada, et see edaspidi veelgi ei suurene.

Samuti märgitakse, et Euroopa terasetööstus ei ole veel ülemaailmsest teraskriisist taastunud. ELi plaanide kohaselt vähendatakse kõiki terase impordikvoote veebruarist juunini minimaalsele tasemele ja suurendatakse seejärel taas kaks-kolm korda.

Näiteks väheneb kuumvaltsitud teraslehtede ja lindi kogukvoot veebruaris vaid 3,4 miljoni tonnini ja kasvab seejärel taas 8,6 miljoni tonnini või rohkemgi veel.

Eriti valus on see Ukraina jaoks

Eeldatakse, et ELi riigid kiidavad idee tervikuna ja nimekirja kuuluvate toodete impordipiirangud heaks juba lähipäevil.

Kui meetmed on heaks kiidetud, kehtivad need kolme aasta jooksul, kuid neid võidakse "olukorra muutumise" korral üle vaadata.

"Olukorra" all peab Brüssel ilmselt silmas USA kaubanduspoliitilisi muutusi, sest miski muu ülemaailmse teraseturu seisundit muuta ei saa.

Keelatud kaupade seas on nisu
© Sputnik / Александр Кряжев

Venemaa eksperdid usuvad, et ka Venemaa võib Euroopa uute meetmete tõttu kannatada saada, kuid tema jaoks ei ole kaotused suured, sest viimastel aastatel on Moskva niigi terase eksporti Euroopasse vähendanud.

Ukraina puhul võivad Brüsseli uued kvoodid osutuda äärmiselt valulikeks, sest need piiravad enamikku tema eksporttoodete liike.

Ukraina metallurgiatoodete eksport Euroopa Liitu on rahalises väljenduses riigi suuruselt teine eksporditulude allikas, see kasvab pidevalt ja ulatub nüüd umbes 2 miljardi euroni, jäädes maha vaid põllumajandustoodete müügist.

Peaaegu kogu Ukraina valtsterase toodang viiakse riigist välja - peamiselt Euroliidu maadesse.

56
Tagid:
kaubandussõda, kaitsetollid, WTO, USA, sanktsioonid, teras
Samal teemal
Saksa suurettevõtted peavad Washingtoniga separaatseid läbirääkimisi
"Vajutasin millelegi ja kõik kustus": Trump loovutas Venemaale kaubavahetuse Hiinaga
Sanktsioonidespiraal vajab pidevalt toitmist
Ootuspäraselt šokeeriv: Saxo Pank ennustab uusi makse ja majanduskaost
Pekingis algasid Hiina ja USA kaubandusläbirääkimised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde