Ukraina president Petro Porošenko

Senaatorid tunnistasid Ukraina Ameerika Ühendriikide juhitamatuks probleemiks

52
(Uuendatud 13:49 06.01.2019)
Vabariiklastest senaatorid väljendasid Ukraina ühiskondlike organisatsioonide esindajatele rahulolematust Kiievi poliitika suhtes.

TALLINN, 6. jaanuar – Sputnik. Väljaande International Policy Digest sõnul kritiseerisid Ameerika poliitikud Ukraina keskvõime radikalismi kasvu ja sõnavabaduse piiramise eest, vahendab RIA Novosti.

Lisaks märkisid senaatorid Ukraina "mitteproduktiivset majanduspoliitikat". Eelkõige peeti silmas rahvusvaheliste rahandusasutuste poolt Kiievile eraldatud vahendite mitteratsionaalset kulutamist.

Ameerika poliitikute sõnul on lokkava korruptsiooni ja Donbassi konflikti lõputute kulude tõttu laenuraha raisatud. See toob kaasa SKP languse, millega kaasneb tööjõu lahkumine riigist.

Kohtumisel osalenud senati esindajad juhtisid Ukraina avaliku elu tegelaste tähelepanu ka kohtusüsteemi puudustele.

Senaatorite arvates politiseerivad võimud ja Ukraina president Petro Porošenko kohtute tegevust ja kasutavad neid konkurentide kõrvaldamiseks. Nii nimetasid Ameerika poliitikud endise presidendi Viktor Janukovitši protsessi " kohtumõistmise paroodiaks."

Väljaandes märgitakse, et Ameerika Ühendriigid kardavad Venemaaga puhkenud konflikti eskaleerumist. Poliitikud näitavad, et Moskva ja Kiievi vaheliste pingete suurenemise korral ei õnnestu Washingtonil ega Brüsselil sellest kõrvale jääda.

Kui Ukraina otsustab endiselt "kontrollimatuna" püsida, on Valge Maja sunnitud praeguste Kiievi võimude suhtes "meetmeid rakendama", öeldakse artiklis.

Kriitiliselt suur võlg
Ukraina riigihalduse ministeeriumi autobaas ostab presidendi autopargile kaks luksuslikku Mercedes-Benz S600 soomustatud sedaani
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Mõni aeg tagasi ütles endine Ülemraada spiiker Aleksandr Moroz, et Ukrainas puudub strateegia majanduse loomiseks.

Eelkõige kritiseeris Moroz ametivõimude väiteid sadadest uutest tehastest, mis võimude sõnul Ukrainasse peale 2015. aastat ilmusid.

Politoloog Ukraina armee pogrommide kohta: loodetakse, et sõda kustutab kõik jäljed >>

"Ma arvan, et see kõik eksisteerib vaid paberil. Millised 270 tehast? Lugege nad ette! Meil ei ole tootmis- ega finantsplaane. Keegi ei tee neid. Me vaid räägime planeerimisest. Ei ole riiklikku strateegiat, ei ole Ukraina majanduse loomise strateegiat," lõpetas poliitik intervjuu kanalile News One.

Majandusekspert Vladimir Deboi omakorda juhtis tähelepanu Ukraina välis- ja sisevõlale. Tema sõnul on koguvõlg jõudnud kriitilisele väärtusele ja ületanud 70% SKPst.

"Ukraina kulla- ja välisvaluutareservi reservid olid kõige suuremad 2013. aasta sügisel ja moodustasid rohkem kui 20 miljardit USA dollarit. Sellest ajast alates hakkasid nad järk-järgult vähenema. Tänu Rahvusvahelisele Valuutafondile täiendatakse eelarvet, kuid Ukraina võlad aina kasvavad," ütles ekspert.

Ukraina rahandusministeerium arvab, et 2019. aasta osutub võlgade tagasimaksmise küsimuses suurimaks väljakutseks riigi ajaloos. Kiievi kohustused eeldavad rohkem kui 15 miljardi dollari tasumist.

Radikaalide legaliseerimine

Samal ajal kasutab Washington jätkuvalt Kiievit oma poliitilistes huvides. Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi sõnul on Ameerika Ühendriigid huvitatud Petro Porošenko jätkamisest Ukraina presidendina.

Krimmis rajati Ukraina piirile piirdetara
© Фото : пресс-служба крымского погрануправления ФСБ РФ

Patrušev märkis, et Ameerika partnerite toetuse tunnetamine lubab Porošenkol minna mistahes provokatsioonideni, sealhulgas ka Venemaa piiril. Selleks kasutab Kiiev radikaale - neo-natse ja ultra-parempoolseid jõude, kellest rääkisid ka Ameerika senaatorid oma kohtumistel avaliku elu tegelastega.

"Ultra-parempoolsed jõud legaliseeruvad aktiivselt, omandades majanduslikku ja sotsiaalset vundamenti ning loovad sidemeid neo-natside rühmadega välismaal," märkis Julgeolekunõukogu sekretär intervjuus Rossiiskaja Gazetale.

52
Tagid:
võlg, kriis, Petro Porošenko, senaatorid, USA, Washington, Kiiev, Ukraina
Samal teemal
Operatsioon "Piirideta vabadus": Porošenko võitis kõiki
Porošenko tegi ettepaneku tühistada sõprusleping Venemaaga
Ukraina kindral teatas Lääne toetuse kaotamisest
Ukraina avastas Austria ja Briti ajakirjanduses Kremli agendid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde