Migrandid

Euroopa on lakanud sigimast

70
(Uuendatud 11:47 06.01.2019)
Rootsi rahvastik kasvab. Aga kaota ära immigratsioon – ja see hakkab langema. Teistes Euroopa osades on see nimelt toimumas.

TALLINN, 6. jaanuar — Sputnik. Kui ei oleks sisserännet, siis poleks rahvastiku kasvu üheski Euroopa riigis, kirjutab Rootsi ajaleht Göteborg Posten ja teeb järelduse, et rahvastiku kasvu pidurdumine tuleneb majandusseisakust, mis suurendab väljarändeohtu ja nõrgestab rahvuslikku suveräänsust, edastab portaal Inosmi.

Rootsi kasvab sedasi, et kipub juba õmblustest kärisema. Eelmise aasta lõpuks peaks jõudma riigi rahvaarv 10 225 000 inimeseni, prognoosis statistikaameti keskbüroo. Ometi on meie põlvkond veel koolis õppinud, et Rootsis elab kõigest kaheksa miljonit inimest. 35 aastat, 1969. kuni 2004. aastani vastasid need andmed mingil määral tegelikkusele.

Kes võtab ÜRO ränderaamistiku osas vastutuse>>

2004. aastal ületasime me (Rootsi - toim.) üheksa miljoni rajatähise. Ja siis läks lahti: sellest ajast peale on rahvastiku kasvutempo peaaegu kahekordistunud. Järgmise miljoni täitumiseks kulus vaid 13 aastat. 2017. aastal sai meid ametlikult kümme miljonit. Juba möödunud aastal ennustas statistikaameti keskbüroo, et kasvutempo jätkab ka edaspidi kasvamist. Veel ühe miljoni lisandumiseks kulub vaid seitse aastat, ütlesid nad toona – 11 miljonini jõuame juba 2024. aastal.

Sel aastal on prognoosid mõnevõrra muutunud ning see hetk lükkunud 2028. aastale. Kõik sõltub sellest, missugust migratsioonipoliitikat Rootsi ellu viib. Laias laastus on kogu viimaste aastakümnete rahvastikukasv tagatud eranditult sisserändajate poolt. Justnimelt nõnda – kui sisserännet ei oleks, siis oleks meil negatiivne juurdekasv.

Keskmiselt sünnitavad Euroopa päritoluga naised Rootsis 2,42 last. Etniliste rootslannade seas on selleks näitajaks kõigest 1,69. Teiste Rootsis elavate eurooplannade hulgas on see näit pisut kõrgem (1,72). Ainult 70% vastsündinute puhul on emaks sünnipärane rootslanna. Seletus on lihtne: enamik sisserändajaist saabu siia reproduktiivses eas ja kannab kärmelt hoolt perekonna eest. Üldiselt just sellepärast paljud nende sugulased siia sõidavadki.

"Valgetele sissepääs keelatud">>

Euroopavälise päritoluga täiskasvanud elanikkonna keskmine vanus on kümne aasta võrra väiksem kui etnilistel rootslastel. 20% 35-aastastest Rootsi elanikest on sündinud väljaspool Euroopa piire, samas kui 80-aastaste seas on selleks näiduks kõigest 2%. Üldkokkuvõttes tuleb välja, et migrandid on põliselanikest kordades nooremad.

Sisserände-vastased protestid Tallinnas>>

Hoolimata sellest, et isegi etniliste rootslaste hulgas on sündimus tublisti kõrgem kui teistes Euroopa riikides, kasvab elanikkond tänu välismaal sündinute juurdevoolule, seega sisserändajate arvel. Euroopa teistes osades seevastu sündimus väheneb. Soomes püstitati 2017. aastal koguni sünge rekord – sündimus jõudis viimase 150 aasta madalaimale tasemele. Sedavõrd vähe lapsi pole sündinud 1867. –1868 . aasta suurest näljahädast saadik. Ja see pole kaugeltki ainus säärane juhus. Meie idanaabritel langeb sündimus juba seitse aastat järjest. Kõnekas on tõsiasi, et erinevalt Rootsist ajab Soome märksa ettevaatlikumat sisserändepoliitikat.

Euroopa Komisjon vastas Itaalia ähvardusele>>

Kui poleks sisserännet, ei oleks mitte üheski Euroopa riigis rahvastiku juurdekasvu, Skandinaaviat ja Prantsusmaad peetakse sellel taustal erandeiks: siseriiklik sündimus on seal võrdlemisi kõrge, ehkki ebapiisav. Kõige hullemini kulgevad asjalood Saksamaal, Ida- ja Lõuna-Euroopas. Kuigi traditsioonilised pereväärtused on jätkuvalt au sees, lapsi sellest enam ei sünni. Aga võib-olla hoopis vastupidi – just sellepärast ei sünnigi?

On üksjagu tõendeid selle kasuks, et sündimuse suurenemist soodustab justnimelt arenenud ja kaasaegne lastehooldussüsteem ja kõrge tööhõive naiste seas (ainsaks erandiks on siin Iirimaa). Ja see seab konservatiivsed valitsused kogu Euroopas – ning nemad on küll haruharva aukude võrdsusest või sisserändest vaimustuses – dilemma ette. Ilma soolise võrdõiguslikkuseta peavad demograafilise koormuse enda kanda võtma sisserändajad. Rahvastiku juurdekasvu pidurdumine tähendab majanduse pidurdumist, mis kokkuvõttes suurendab väljarändeohtu ja nõrgestab rahvuslikku iseseisvust.

70
Tagid:
Euroopa, rahvastik, migrant, Rootsi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde