Kiiev. Illustreeriv foto

Ukraina avastas Austria ja Briti ajakirjanduses Kremli agendid

67
(Uuendatud 11:28 01.01.2019)
Keegi ei reageeri eriti Ukraina ajakirjanike mõrvadele, vahistamistele ega kallaletungidele, kuid pruukis vaid Ukraina paremradikaalidel paar nädalat tagasi Kiievi kesklinnas laiali ajada LGBT liikumist toetav miiting ja seejuures Kanada fotograafi prillid katki teha, kui lääne meedia ja isegi valitsused sellele raevukalt reageerisid.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Tavaliselt püüavad lääne inimõiguslased, ajakirjanikud ja poliitikud venelaste või ukrainlaste sõnavabaduse rikkumise ilmseid fakte Ukrainas ignoreerida. Ukraina siseministeeriumi tolereeritav "Mahalastavate nimekiri" ei tekitanud läänes erilist nördimust isegi pärast seda, kui selles olevaid inimesi tapma hakati.

See, et vene ajakirjaniku Kirill Võšinski põhjuseta kinnipidamine Ukraina eeluurimisvanglas üle kuue kuu ei ole Lääne meedias kajastamist leidnud ega Euroopa inimõigusaktivistide reaktsiooni põhjustanud, on üks asi, kuid lääne ajakirjanike hambusse võtmine hoopis midagi muud.

Kui "Mirotvoretsi" nimekirja kanti Donetski Rahvavabariiki akrediteeritud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ajakirjanikud, tõusis sellest kisa. Pruukis aga vaid need nimed sealt eemaldada ning tavapärase venelastest ja ukrainlastest koosnevate "Ukraina vaenlaste" nimekirja juurde tagasi pöörduda, kui see läänes kohe jälle unustati.

Keegi ei reageeri eriti Ukraina ajakirjanike mõrvadele, vahistamistele ega kallaletungidele, kuid pruukis vaid Ukraina paremradikaalidel paar nädalat tagasi Kiievi kesklinnas laiali ajada LGBT liikumist toetav miiting ja seejuures Kanada fotograafi prillid katki teha, kui lääne meedia ja isegi valitsused sellele raevukalt reageerisid.

Nüüd teatas oma elu ohustamisest tuntud Austria teleajakirjanik Christian Wehrschütz, kes tunnistati kodumaal 2014. aasta ajakirjanikuks ja kes alates 2015. aastast juhib Austria riikliku telekanali ORF korrespondendipunkti Kiievis. Ta esitas oma valitsusele kaebuse, et kardab Ukrainas oma elu pärast seoses kandmisega "Kremli agentide" andmebaasi. Seda andmebaasi nimetatakse "Posipakaks" ("kannupoiss") ning seda toetab justkui soliidne, demokraatlik ja Euroopa-meelne Relvajõudude uuringu, ümberkujundamise ja desarmeerimise keskus. Euroopa-meelsus ei takista tal aga kandmast musta nimekirja ajakirjanikke ja eksperte, kes ilmutavad Kiievi võimude omaks võetud põhimõtetest erinevaid vaateid.

Wehrschütz on Ukraina konflikti algusest peale olnud väga kriitiline Venemaa suhtes ja Kiievi režiim oli temaga suhteliselt rahul niikaua, kuni ta ei võtnud pähe külastada Krimmi, kust ta tegi mitu reportaaži. Nendes julges austerlane jutustada Venemaa edusammudest suurte objektide rajamisel poolsaarele (muuhulgas külastas ta Krimmi silda) ja sellest, et hirmulood Ukraina "krimmitatarlaste tagakiusamisest" on müüt. Sellest piisas, et Ukrainas musta nimekirja sattuda.

Muide, huvitav oli Venemaa liberaalse meedia ja inimõiguste aktivistide reaktsioon, kes tavaliselt oma kolleegide õiguste rikkumist Ukrainas ei märka. Võrguleht The Insider, mis on kuulsust kogunud koostööga skandaalse Bellingcatiga Venemaa kodanike isikuandmete avalikustamisel, nimetas teateid Austria ajakirjaniku tagakiusamisest libauudiseks, kuigi piisab, kui lugeda artiklit Austria allikas pealkirjaga "ORF Reporter Ukrainas": "Ukrainas tegutsevad militariseeritud, ultranatsionalistlikud rühmitused, mis ähvardavad ajakirjanikke, kes kajastavad kriitiliselt Ukraina juhtkonna poliitikat ja püüavad seejuures olla objektiivsed. Kaks ajakirjanikku on juba tapetud ja ma ei taha olla järgmine." Sellise avaldusega pöördus oma valitsuse poole äkki nägijaks saanud Wehrschütz.

Meedialahingud>>

Veel üks skandaal puhkes sel nädalal Briti ajalehe The Times korrespondendi Marc Bennettsiga, kes on Ukraina sõjalise konflikti algusest peale kirjutanud kõiges Moskvat süüdistavaid artikleid ja keda on seetõttu tõepoolest raske venemeelsuses kahtlustada. Ja nüüd, pärast Mariupoli külastamist, kirjutas ta oma ajalehele Ukraina võimude suhtes üsna lojaalse reportaaži, kus teatas, et "sadam on valmis tõrjuma uut Venemaa rünnakut" (ärge küsige, millal Venemaa eelmisel korral Mariupolit ründas).

Kuid selle artikli juurde pani Bennetts märkuse Tšetšeeni islamistidest, kes võitlevad Donbassis Ukraina poolel, milles ta möödaminnes teatas, et mõned nendest võitlejatest olid saanud sõjalise väljaõppe Iraagis ja Süürias asuvates ISISe* laagrites.

Üldiselt on see niigi teada. Omal ajal avaldasid Reutersi ajakirjanikud uurimuse, kirjeldades, kuidas ISISe* võitlejad ilmuvad võõraste nimede all Ukrainasse. Seal toodi ära ka üksikasjalik skeem, kuidas nad ISISe* Türgis asuvate rakukeste vahendusel Ukrainasse tulevad. Ka Ukraina enda ajakirjanikud ei varjanud seda oma intervjuudes nende samade islamivõitlejatega, kellega rääkis Bennetts.

Ukraina ametivõimud süüdistasid kohe Venemaa meediat "libauudiste" levitamises (ärge küsige, mis puutub siia Venemaa, kui jutt on Briti Times´ist). Ukraina infopoliitika ministri asetäitja Dmitri Zolotuhhin nimetas Bennettsi Kremli "kasulikuks idioodiks", kuna Briti erikorrespondent asub Moskvas.

... Mis edasi toimuma hakkab, on selge. Kindlasti viibutatakse Kiievi suunas sõrme, sunnitakse paari-kolme Lääne ajakirjanikku "surmamõistetute" nimekirjadest eemaldama ja jätkatakse rääkimist "vabaduse võidulepääsemisest" Ukrainas.

Nende nimekirjade olemasolu ja siseopositsionääride kandmine sinna, ukraina ajakirjanike mõrvad ja vene päritolu toimetajate vahistamised ei eruta Läänt karvavõrdki, "surmaeskadronide funktsioone" täitvaid ultranatsionalistlikke rühmitusi Ukrainas peetakse ka edaspidi "Venemaa propaganda väljamõeldisteks" ja "Kremli kasulikeks idiootideks".

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

67
Tagid:
feik, LGBT, ajakirjanik, Ukraina
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde