Kiiev. Illustreeriv foto

Ukraina avastas Austria ja Briti ajakirjanduses Kremli agendid

58
(Uuendatud 11:28 01.01.2019)
Vladimir Kornilov
Keegi ei reageeri eriti Ukraina ajakirjanike mõrvadele, vahistamistele ega kallaletungidele, kuid pruukis vaid Ukraina paremradikaalidel paar nädalat tagasi Kiievi kesklinnas laiali ajada LGBT liikumist toetav miiting ja seejuures Kanada fotograafi prillid katki teha, kui lääne meedia ja isegi valitsused sellele raevukalt reageerisid.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Tavaliselt püüavad lääne inimõiguslased, ajakirjanikud ja poliitikud venelaste või ukrainlaste sõnavabaduse rikkumise ilmseid fakte Ukrainas ignoreerida. Ukraina siseministeeriumi tolereeritav "Mahalastavate nimekiri" ei tekitanud läänes erilist nördimust isegi pärast seda, kui selles olevaid inimesi tapma hakati.

See, et vene ajakirjaniku Kirill Võšinski põhjuseta kinnipidamine Ukraina eeluurimisvanglas üle kuue kuu ei ole Lääne meedias kajastamist leidnud ega Euroopa inimõigusaktivistide reaktsiooni põhjustanud, on üks asi, kuid lääne ajakirjanike hambusse võtmine hoopis midagi muud.

Kui "Mirotvoretsi" nimekirja kanti Donetski Rahvavabariiki akrediteeritud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ajakirjanikud, tõusis sellest kisa. Pruukis aga vaid need nimed sealt eemaldada ning tavapärase venelastest ja ukrainlastest koosnevate "Ukraina vaenlaste" nimekirja juurde tagasi pöörduda, kui see läänes kohe jälle unustati.

Keegi ei reageeri eriti Ukraina ajakirjanike mõrvadele, vahistamistele ega kallaletungidele, kuid pruukis vaid Ukraina paremradikaalidel paar nädalat tagasi Kiievi kesklinnas laiali ajada LGBT liikumist toetav miiting ja seejuures Kanada fotograafi prillid katki teha, kui lääne meedia ja isegi valitsused sellele raevukalt reageerisid.

Nüüd teatas oma elu ohustamisest tuntud Austria teleajakirjanik Christian Wehrschütz, kes tunnistati kodumaal 2014. aasta ajakirjanikuks ja kes alates 2015. aastast juhib Austria riikliku telekanali ORF korrespondendipunkti Kiievis. Ta esitas oma valitsusele kaebuse, et kardab Ukrainas oma elu pärast seoses kandmisega "Kremli agentide" andmebaasi. Seda andmebaasi nimetatakse "Posipakaks" ("kannupoiss") ning seda toetab justkui soliidne, demokraatlik ja Euroopa-meelne Relvajõudude uuringu, ümberkujundamise ja desarmeerimise keskus. Euroopa-meelsus ei takista tal aga kandmast musta nimekirja ajakirjanikke ja eksperte, kes ilmutavad Kiievi võimude omaks võetud põhimõtetest erinevaid vaateid.

Wehrschütz on Ukraina konflikti algusest peale olnud väga kriitiline Venemaa suhtes ja Kiievi režiim oli temaga suhteliselt rahul niikaua, kuni ta ei võtnud pähe külastada Krimmi, kust ta tegi mitu reportaaži. Nendes julges austerlane jutustada Venemaa edusammudest suurte objektide rajamisel poolsaarele (muuhulgas külastas ta Krimmi silda) ja sellest, et hirmulood Ukraina "krimmitatarlaste tagakiusamisest" on müüt. Sellest piisas, et Ukrainas musta nimekirja sattuda.

Muide, huvitav oli Venemaa liberaalse meedia ja inimõiguste aktivistide reaktsioon, kes tavaliselt oma kolleegide õiguste rikkumist Ukrainas ei märka. Võrguleht The Insider, mis on kuulsust kogunud koostööga skandaalse Bellingcatiga Venemaa kodanike isikuandmete avalikustamisel, nimetas teateid Austria ajakirjaniku tagakiusamisest libauudiseks, kuigi piisab, kui lugeda artiklit Austria allikas pealkirjaga "ORF Reporter Ukrainas": "Ukrainas tegutsevad militariseeritud, ultranatsionalistlikud rühmitused, mis ähvardavad ajakirjanikke, kes kajastavad kriitiliselt Ukraina juhtkonna poliitikat ja püüavad seejuures olla objektiivsed. Kaks ajakirjanikku on juba tapetud ja ma ei taha olla järgmine." Sellise avaldusega pöördus oma valitsuse poole äkki nägijaks saanud Wehrschütz.

Meedialahingud>>

Veel üks skandaal puhkes sel nädalal Briti ajalehe The Times korrespondendi Marc Bennettsiga, kes on Ukraina sõjalise konflikti algusest peale kirjutanud kõiges Moskvat süüdistavaid artikleid ja keda on seetõttu tõepoolest raske venemeelsuses kahtlustada. Ja nüüd, pärast Mariupoli külastamist, kirjutas ta oma ajalehele Ukraina võimude suhtes üsna lojaalse reportaaži, kus teatas, et "sadam on valmis tõrjuma uut Venemaa rünnakut" (ärge küsige, millal Venemaa eelmisel korral Mariupolit ründas).

Kuid selle artikli juurde pani Bennetts märkuse Tšetšeeni islamistidest, kes võitlevad Donbassis Ukraina poolel, milles ta möödaminnes teatas, et mõned nendest võitlejatest olid saanud sõjalise väljaõppe Iraagis ja Süürias asuvates ISISe* laagrites.

Üldiselt on see niigi teada. Omal ajal avaldasid Reutersi ajakirjanikud uurimuse, kirjeldades, kuidas ISISe* võitlejad ilmuvad võõraste nimede all Ukrainasse. Seal toodi ära ka üksikasjalik skeem, kuidas nad ISISe* Türgis asuvate rakukeste vahendusel Ukrainasse tulevad. Ka Ukraina enda ajakirjanikud ei varjanud seda oma intervjuudes nende samade islamivõitlejatega, kellega rääkis Bennetts.

Ukraina ametivõimud süüdistasid kohe Venemaa meediat "libauudiste" levitamises (ärge küsige, mis puutub siia Venemaa, kui jutt on Briti Times´ist). Ukraina infopoliitika ministri asetäitja Dmitri Zolotuhhin nimetas Bennettsi Kremli "kasulikuks idioodiks", kuna Briti erikorrespondent asub Moskvas.

... Mis edasi toimuma hakkab, on selge. Kindlasti viibutatakse Kiievi suunas sõrme, sunnitakse paari-kolme Lääne ajakirjanikku "surmamõistetute" nimekirjadest eemaldama ja jätkatakse rääkimist "vabaduse võidulepääsemisest" Ukrainas.

Nende nimekirjade olemasolu ja siseopositsionääride kandmine sinna, ukraina ajakirjanike mõrvad ja vene päritolu toimetajate vahistamised ei eruta Läänt karvavõrdki, "surmaeskadronide funktsioone" täitvaid ultranatsionalistlikke rühmitusi Ukrainas peetakse ka edaspidi "Venemaa propaganda väljamõeldisteks" ja "Kremli kasulikeks idiootideks".

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

58
Tagid:
feik, LGBT, ajakirjanik, Ukraina
Teema:
Meedialahingud (184)