Eesti lipp, illustreeriv foto

Valmistatakse ette uut trooni Eesti poliitika "pühadele lehmadele"

87
(Uuendatud 15:13 31.12.2018)
Vabadusse puhta südametunnistusega! Uude aastasse endiste "pühade lehmade" turjal! Enam-vähem nii võiks iseloomustada lahkuva 2018. aasta põhiuudiseid, kirjutab Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov.

Nikolai Filonov

Esimene ütlus käib kahtlemata nüüdiaegse Eesti poliitika ühe alusepanija, Tallinna endise linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kohta, kelle Riigikohus kohtualuse tervislikule seisundile viidates lõplikult õigusemõistmise alt vabastas.

Küllap on Riigikohtu säärase otsusega rahulolematuid ühiskonnas umbes sama palju kui neid, kes antud teadaande vaimustusega vastu võtsid – kõik oleneb igaühe poliitilistest eelistustest.

Riigikohus vabastas Edgar Savisaare kohtu alt >>

Igal juhul jääb õigusemõistmine Savisaare üle nüüd kindlasti Eesti ajalukku õpikunäitena puhtpoliitilisest kohtuprotsessist, mis riigi rahvusvahelist mainet teps ei parandanud. Ent on see siis Eesti poliitika jaoks esimene seesugune juhtum?

Balti saba liputab NATO koera, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Andrus Ansipi poolt valimiste tähe all provotseeritud "pronksiöö sündmused" ei mõjunud vabariigi mainele samuti just kõige paremini, küll aga sobitusid täielikult kohalike poliitiliste traditsioonidega.

Ja kuigi Eesti juhtkond deklareerib igal võimalikul juhul oma prioriteedina "väärtustel põhinevat poliitikat", ei mahu Eesti poliitikute endi sammud kaugeltki alati elementaarsemagi sündsuse raamidesse.

Kes kelle üle mängis?

Selge see, et Edgar Savisaar ei ole kindlasti mitte ingel ja oma aastatepikkuse kajääri vältel on tal korduvalt tulnud minna kompromissidele üldtunnustatud reeglite ja võimalik, et ka seadustega (viimast tõestada nüüd enam ei õnnestu, kuid Savisaar ise on suhtlusvõrgustikes soovitanud prokuratuuril poliitiliste protsessidega enam mitte tegemist teha).

Ent iga Eesti poliitika asjatundja ütleb, et "raudse Edgari" vastu esitatud süüdistusi saaks soovi korral esitada ükskõik millise siinse suure erakonna juhi suhtes.

Millise pagasiga Eesti 2019. aastasse astub >>

Igaüks neist on otsinud oma erakonnale rahastust, on sponsoritega milleski kokku leppinud, lubanud teatud seaduste läbisurumist jne. Tuletagem meelde lugu sularahalugu Selver Meikari ja Kristen Michali osalusel või siis kohtumõistmist Anna-Maria Galojani üle, mille käigus kerkis esile kunagise sotsiaaldemokraatide liidri ning hilisema Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese nimi.

On olnud teisigi juhtumeid. Aga tulemusena on kohtu alla sattunud vaid mõned, sealhulgas Savisaar, milleks on üsna jõudsasti kaasa aidanud poliitilised konkurendid.

Enne seda protsessi sattus kohtu alla endine Eestimaa Rahvaliidu juht Villu Reiljan. Ka tema jättis kohus süüdi mõistmata, kuid avalikkuse jaoks oli täiesti selge, et tõeliseks eesmärgiks ei olnud mitte korruptandi paljastamine, vaid poliitilise konkurendi parlamendist väljatõrjumine, mis ka hiilgavalt õnnestus – Rahvaliit oma endisel talupoeglikult mõõdukal kujul kadus jäljetult, tassündides alles hiljuti tänu Mart Helmele uuel kujul, paljusid hirmutava Eestimaa Konservatiivse Rahvarakonna (EKRE) kujul. Niipaljukest teile siis "väärtustest"!

Lausumisi laiemale publikule

Muide, suuresti nendesamade "väärtuste" kallal nämmutavad aina ka artikli algul mainitud "pühad lehmad". Neist ühe – russofoobia – olemasolu tõi neil päevil meelde riigi kunagine esileedi Ingrid Rüütel, kes väljendas valmidust võtta uute riigikodanikena vastu keda iganes peale venekeelsete.

Mitte et kohalikud mitte-eestlased selle peale kõvasti solvunuks – veerand sajandit kestnud iseseisvuse vältel on nad kuulnud enda kohta nii mõndagi, pealegi puudutasid proua Rüütli sõnad esmajoones Ukrainast pärit võõrtöölisti, kes üha sagedamini pretendeerivad "vanadele vene" töökohtadele. Aga kibe mekk jäi siiski pinnale.

Valitsusekriis 2018 >>

Pärast sääraseid väljaütlemisi võib Eesti president Kersti Kaljulaid kasvõi igaveseks Narva kolida ja iga päev oma kõnedes kõiki riigis elavaid inimesi üksmeelele üles kutsuda – tegelikult aga ei jää venekeelsed siiski seda meeles pidama, vaid järgima sedasama "rusikas taskus" taktikat, millest kõneles Rüütel nõukogudeaegsete eestlaste puhul.

"C. H. J. Schlegel kirjutas üle kahesaja aasta tagasi oma reisikirjades, et kui mõisaproua tuli, siis kummardati tema ees. Aga nagu selja pööras, lauldi temast pilkelaulukesi. Palun väga! (…) Me ei saanud olla päris avatud. Muidu oleks meil raske olnud ellu jääda. Oleme iseend oma sisimas, oma sees alles hoidnud, aga väljaspool oleme katsunud kohaneda valitseva olukorraga. Teist võimalust pole olnud!" märkis Ingrid Rüütl intervjuus Maalehele.

Et edasi minna, pidanuks Eesti poliitikud astuma uude aastasse ilma vastandamisteta ja rahvusvahelist vaenu õhutamata. Kahjuks on need ainult unistused – Reformierakonna ja EKRE rahvuslaste võrreldavad populaarsusreitingud annavad kõnekalt tunnistust sellest, et valmistatakse ette uut trooni "pühadele lehmadele".

Autori arvamus ei pruugi toimetajate seisukohaga kokku langeda.

87
Tagid:
aastavahetus, korruptsioon, Edgar Savisaar, poliitika
Samal teemal
Politoloog: Ratase sõnad sanktsioonidest on takkakiitmine EL-le ja USA-le
Kommi-pastaka agitatsioon: kuidas Eesti poliitikud valijaid meelitavad
Kaljulaid teatas sõja puhkemisest Euroopas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde