Eesti lipp, illustreeriv foto

Valmistatakse ette uut trooni Eesti poliitika "pühadele lehmadele"

77
(Uuendatud 15:13 31.12.2018)
Vabadusse puhta südametunnistusega! Uude aastasse endiste "pühade lehmade" turjal! Enam-vähem nii võiks iseloomustada lahkuva 2018. aasta põhiuudiseid, kirjutab Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov.

Nikolai Filonov

Esimene ütlus käib kahtlemata nüüdiaegse Eesti poliitika ühe alusepanija, Tallinna endise linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kohta, kelle Riigikohus kohtualuse tervislikule seisundile viidates lõplikult õigusemõistmise alt vabastas.

Küllap on Riigikohtu säärase otsusega rahulolematuid ühiskonnas umbes sama palju kui neid, kes antud teadaande vaimustusega vastu võtsid – kõik oleneb igaühe poliitilistest eelistustest.

Riigikohus vabastas Edgar Savisaare kohtu alt >>

Igal juhul jääb õigusemõistmine Savisaare üle nüüd kindlasti Eesti ajalukku õpikunäitena puhtpoliitilisest kohtuprotsessist, mis riigi rahvusvahelist mainet teps ei parandanud. Ent on see siis Eesti poliitika jaoks esimene seesugune juhtum?

Balti saba liputab NATO koera, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Andrus Ansipi poolt valimiste tähe all provotseeritud "pronksiöö sündmused" ei mõjunud vabariigi mainele samuti just kõige paremini, küll aga sobitusid täielikult kohalike poliitiliste traditsioonidega.

Ja kuigi Eesti juhtkond deklareerib igal võimalikul juhul oma prioriteedina "väärtustel põhinevat poliitikat", ei mahu Eesti poliitikute endi sammud kaugeltki alati elementaarsemagi sündsuse raamidesse.

Kes kelle üle mängis?

Selge see, et Edgar Savisaar ei ole kindlasti mitte ingel ja oma aastatepikkuse kajääri vältel on tal korduvalt tulnud minna kompromissidele üldtunnustatud reeglite ja võimalik, et ka seadustega (viimast tõestada nüüd enam ei õnnestu, kuid Savisaar ise on suhtlusvõrgustikes soovitanud prokuratuuril poliitiliste protsessidega enam mitte tegemist teha).

Ent iga Eesti poliitika asjatundja ütleb, et "raudse Edgari" vastu esitatud süüdistusi saaks soovi korral esitada ükskõik millise siinse suure erakonna juhi suhtes.

Millise pagasiga Eesti 2019. aastasse astub >>

Igaüks neist on otsinud oma erakonnale rahastust, on sponsoritega milleski kokku leppinud, lubanud teatud seaduste läbisurumist jne. Tuletagem meelde lugu sularahalugu Selver Meikari ja Kristen Michali osalusel või siis kohtumõistmist Anna-Maria Galojani üle, mille käigus kerkis esile kunagise sotsiaaldemokraatide liidri ning hilisema Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese nimi.

On olnud teisigi juhtumeid. Aga tulemusena on kohtu alla sattunud vaid mõned, sealhulgas Savisaar, milleks on üsna jõudsasti kaasa aidanud poliitilised konkurendid.

Enne seda protsessi sattus kohtu alla endine Eestimaa Rahvaliidu juht Villu Reiljan. Ka tema jättis kohus süüdi mõistmata, kuid avalikkuse jaoks oli täiesti selge, et tõeliseks eesmärgiks ei olnud mitte korruptandi paljastamine, vaid poliitilise konkurendi parlamendist väljatõrjumine, mis ka hiilgavalt õnnestus – Rahvaliit oma endisel talupoeglikult mõõdukal kujul kadus jäljetult, tassündides alles hiljuti tänu Mart Helmele uuel kujul, paljusid hirmutava Eestimaa Konservatiivse Rahvarakonna (EKRE) kujul. Niipaljukest teile siis "väärtustest"!

Lausumisi laiemale publikule

Muide, suuresti nendesamade "väärtuste" kallal nämmutavad aina ka artikli algul mainitud "pühad lehmad". Neist ühe – russofoobia – olemasolu tõi neil päevil meelde riigi kunagine esileedi Ingrid Rüütel, kes väljendas valmidust võtta uute riigikodanikena vastu keda iganes peale venekeelsete.

Mitte et kohalikud mitte-eestlased selle peale kõvasti solvunuks – veerand sajandit kestnud iseseisvuse vältel on nad kuulnud enda kohta nii mõndagi, pealegi puudutasid proua Rüütli sõnad esmajoones Ukrainast pärit võõrtöölisti, kes üha sagedamini pretendeerivad "vanadele vene" töökohtadele. Aga kibe mekk jäi siiski pinnale.

Valitsusekriis 2018 >>

Pärast sääraseid väljaütlemisi võib Eesti president Kersti Kaljulaid kasvõi igaveseks Narva kolida ja iga päev oma kõnedes kõiki riigis elavaid inimesi üksmeelele üles kutsuda – tegelikult aga ei jää venekeelsed siiski seda meeles pidama, vaid järgima sedasama "rusikas taskus" taktikat, millest kõneles Rüütel nõukogudeaegsete eestlaste puhul.

"C. H. J. Schlegel kirjutas üle kahesaja aasta tagasi oma reisikirjades, et kui mõisaproua tuli, siis kummardati tema ees. Aga nagu selja pööras, lauldi temast pilkelaulukesi. Palun väga! (…) Me ei saanud olla päris avatud. Muidu oleks meil raske olnud ellu jääda. Oleme iseend oma sisimas, oma sees alles hoidnud, aga väljaspool oleme katsunud kohaneda valitseva olukorraga. Teist võimalust pole olnud!" märkis Ingrid Rüütl intervjuus Maalehele.

Et edasi minna, pidanuks Eesti poliitikud astuma uude aastasse ilma vastandamisteta ja rahvusvahelist vaenu õhutamata. Kahjuks on need ainult unistused – Reformierakonna ja EKRE rahvuslaste võrreldavad populaarsusreitingud annavad kõnekalt tunnistust sellest, et valmistatakse ette uut trooni "pühadele lehmadele".

Autori arvamus ei pruugi toimetajate seisukohaga kokku langeda.

77
Tagid:
aastavahetus, korruptsioon, Edgar Savisaar, poliitika
Samal teemal
Politoloog: Ratase sõnad sanktsioonidest on takkakiitmine EL-le ja USA-le
Kommi-pastaka agitatsioon: kuidas Eesti poliitikud valijaid meelitavad
Kaljulaid teatas sõja puhkemisest Euroopas