Moskva

Moskvas kommenteeriti Macroni ja Merkeli avaldust Kertši väina vahejuhtumi kohta

83
(Uuendatud 17:35 29.12.2018)
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel kutsusid üles tagama kõikidele laevadele läbipääsu Kertši väinast ja vabastama vahistatud Ukraina meremehed.

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Meremeestele tuleb anda võimalus veeta pühad koos oma peredega, edastab RIA Novosti Elysee palee pressiteenistuse levitatavas riigijuhtide ühisavalduse.

Lisaks väljendasid Macron ja Merkel sügavat muret inimõiguste olukorra pärast Krimmis ja "Venemaa sõjalise jõu kasutamise pärast Kertši väinas ning ülemääraste kontrollide üle Aasovi merel."

Välisministeeriumi ja Kremli reaktsioon

Venemaa välisministeerium kutsus läänepartnereid üles loobuma topeltstandarditest ja pöörama tähelepanu tegelikele probleemidele ja ohtudele.

Selle asemel, et üritada Venemaad "õpetada", kutsub Moskva oma Normandia formaadi järgseid partnereid üles juhtima tähelepanu Kiievi poolsetele tõsistele "kollektiivne lääne" poolt nii kalliks peetavate inimõiguste ja vabaduste rikkumistele.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi on varem väljendanud arvamust, et Ukraina president Petro Porošenko jätkab oma populaarsuse tõstmiseks suhete teravdamist Venemaaga.

Euroopa Liit loobus Venemaad Kertši lahe vahejuhtumi pärast karistamast>>

Venemaa parlamendi reaktsioon

Riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin kutsus Prantsusmaa ja Saksamaa juhte üles mitte sekkuma suveräänsete riikide siseasjadesse ja järgima Parlamentidevahelise liidu resolutsiooni sellekohast põhimõtet.

FSB avaldas Kertši väinas Ukraina meremeeste kinnipidamise üksikasjad
Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

Ukraina sõjaväelaste vabastamisest rääkides meenutas Volodin, et nende suhtes on käimas uurimine ja otsusse selles asjas peab tegema kohus. Tema kolleeg Föderatsiooninõukogust Franz Klintsevitš usub, et Venemaal ei mõisteta Macroni ja Merkeli sõnu.

"Saksamaa ja Prantsusmaa presidentide ühisavaldus meenutab väga ultimaatumit <…>. Selline avaldus ei too minu arvates kaasa mitte ainult olukorra leevendamist Aasovi merel, vaid vastupidi, võib selle lõpuks ummikusse viia," kirjutas senaator Facebookis.

Ta teatas samuti, et oli üllatunud Pariisi ja Berliini pimedast, konflikti sisusse püüdmata toetusest Kiievile. Tema arvates annab selline reaktsioon Kiievile "rohelise tule uuteks provokatsioonideks."

Kertši väina staatus

Venemaa välisministeerium teatas, et Kertši väin ei ole kunagi olnud rahvusvaheline veetee ÜRO mereõiguse konventsiooni tähenduses. Välisriigi laevade vaba või transiitläbipääsu õiguse nõuded talle ei kohaldu.

Politoloog Ukraina armee pogrommide kohta: loodetakse, et sõda kustutab kõik jäljed>>

Venemaa rannavalve teostatav laevade kontrollid on õigustatud ning nende arvu suurenemine alates aprillist on seotud Krimmi silla esimese etapi käikuandmisest tingitud vajadusega suurendada turvameetmeid.

Seejuures võivad Ukraina laevad ja alused vabalt väina läbida 1993. aastal Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu alusel, seletas Venemaa admiral Viktor Kravtšenko agentuurile RIA Novosti.

Putin on rääkinud, et sealset tavapärast tegevust ei piira keegi, kuigi kuna väinad on väga kitsad ja madalad, saadavad laevu praktiliselt alati lootsid.

Ukraina mereväe provokatsioon

25. novembri hommikul rikkusid Ukraina mereväe laevad "Berdjansk", "Nikopol" ja "Janõ Kapu" Venemaa riigipiiri ja tegid mitu tundi ohtlikke manöövreid, ignoreerides Venemaa ametivõimude seaduslikke nõudmisi. Selle tulemusena otsustati rikkujaid kinni pidada.

Provokatsioonid Mustal merel>>

Kokku oli laevade pardal 24 sõjaväelast, sealhulgas SBU töötajad, kes riigipiiri rikkumise pärast arreteeriti.

Vladimir Putin nimetas intsidenti Kertši väinas eelnevalt planeeritud provokatsiooniks, mis on tingitud Petro Porošenko madalast reitingust eelseisvate presidendivalimiste eel.

Venemaa riigipea ütles, et piirivalvurid täitsid oma teenistusülesandeid riigipiiri kaitsmisel.

83
Tagid:
Angela Merkel, Emmanuel Macron, Kertši väin, Moskva
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde