Välisminister Sven Mikser sisserände-vastase piketil

Mikser: ränderaamistiku vastaste tegevus paistis kooskõlastatud

298
(Uuendatud 14:04 28.12.2018)
ÜRO globaalse ränderaamistiku üle puhkenud tüli ei olnud midagi Eestile ainuomast, mitmel pool Euroopas vallandunud sarnased protsessid lubavad arvata raamistiku vastaste koordineeritud tegevust, leiab välisminister Sven Mikser.

TALLINN, 28. detsember — Sputnik. "Eks siit vaadates tundub, et tegemist oli spetsiifilise Eesti probleemiga - olgu siis selle kommunikatsioonis või rändeküsimuse käsitlemises laiemalt. Tegelikult vaadates piiride taha: Belgias langes valitsuskoalitsioon ja peaminister astus tagasi, Slovakkia välisminister esitas tagasiastumisavalduse, mille ta küll hiljem peaministri palvel tagasi võttis, suured poliitilised virvendused käisid kuni Berliinini välja - ma arvan, et siin võis olla teatav doominoefekt, aga teisest küljest ka teatav koordineeritus nendes vastuaktsioonides," rääkis Mikser aastalõpuintervjuus BNS-ile, edastas portaal Pealinn.

Пикет движения за суверенитет Умная и здоровая Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов

Välisministri kinnitusel on Euroopa Liit saanud rände alates 2015. aasta kriisist üsna hästi kontrolli alla, kuid sellest hoolimata on teema alates rändekriisi haripunktist erakordselt tundlik.

Seitsme EL riigi keeldumine ÜRO ränderaamistiku toetamisest teeb Brüsselile muret>>

"Samal ajal see protsesss, mis puudutab kriisile kestliku lahenduse leidmist globaalsel tasandil, mis sai alguse New Yorgi deklaratsiooniga 2016. aasta sügisel ja mis nüüd on saanud jätku globaalse pagulasraamistiku ja ränderaamistiku heakskiitmisega (19. detsembril ÜRO Peaassamblees - BNS) - kuna ta käsitleb sedavõrd tundlikku teemat, siis on sellega väga lihtne hirmutada. Tegelikult on see protsess suunatud just saavutatud edu konsolideerimisele ja kestlikuma lahenduse leidmisele, mitte täiendavate rändevoogude õhutamisele," ütles Mikser.

"Aga need jõud, kes tahavad öelda, et rännne on midagi nii koledat, et sellest ei tohi isegi mitte rääkida, on leidnud kondi, mida pureda ja millelt loota kiiret sisepoliitilist kasu," lisas ta.

"Väärib kindlasti üle rõhutamist - mis võiks ju olla iseenesestmõistetav tõde - et Eestis ei ole ühtegi erakonda, mis sooviks massiivselt suurendada sisserännnet, kes tahaks avada Eesti piirid kõigile, kes võiksid kunagi tahta siia kunagi tulla - sellist ei poliitilist ega mittepoliitilist huvirühma tegelikult ei ole," kinnitas sotsiaaldemokraadist välisminister.

"Kõigi Eesti valitsuste jõupingutused, kes on viimastel aastatel ametis olnud, on suunatud sellele, et hoida Eesti piirid kaitstuna, hoida vastutustundlikult ka rahvusvaheliselt - Euroopa Liidus, ÜRO-s, teistes rahvusvahelistes organisatsioonides - seda poliitilist üksmeelt, et teha nendel teemadel koostööd, mis justnimelt võimaldaks ohjata rännet, kaitsta piire, võidelda illegaalse immigratsiooniga, hallata ja ohjata ka legaalseid rändevoogusid. Siin tegelikult reaalses elus väga sügavat erimeelsust selles osas, kas Eestisse peaks saabuma massiliselt sisserändajaid ju tegelikult ei eksisteeri," rääkis Mikser.

"Ei ole alust neil vihjetel ja insinutsioonidel, justkui keegi sooviks avada Eesti väravaid ja tuua siia massiliselt migrante mingisugustel hämaratel kaalutlustel või mingisuguse globaalse konspiratsiooni osana. See on puhas hirmutamine," ütles välisminister.

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse>>

Мигранты в Париже
© Sputnik / Мария Шелудякова

Mikser tõdes samas intervjuus teisal, et demokraatlikud riigid ei ole veel tõejärgsel ajastul käituma õppinud ning igas ühiskonnas on teemasid, mida võimendades saab pingeid ja konflikte õhutada. Nii ka Eestis, mis on Venemaa mõjutustegeveuse suhtes saavutanud teatava immuunsuse, on küsimusi, millega saab vastuolusid üles puhuda.

"Me ei saa täna enam eeldada, et katsed väljastpoolt meie ühiskonnas pingeid tekitada, piirduksid ainult keele- ja kodakondsuse küsimustega. On kindlasti ka mitmeid teisi teeemasid, kus - alates niiöelda traditsioonilise perekonna kaitsmisest kuni rändeküsimusteni - ka Eesti ühiskonnas on tegelikult võimalik väga kiiresti ja mitte ilmtingimata väga faktipõhiselt pingeid üles kütta," tõdes välisminister lisades siiski, et rändediskussioonis on olnud välist mõjutamist.

EK eraldas 55 miljonit eurot migratsioonikriisi lahendamiseks>>

"Aga see, et rännne on tõsine väljakutse ja et kliimamuutuste tulemusena, konfliktide tõttu, majandusliku toimetulematuse tõttu mõnedes riikides rändesurve võib suurenda - seda tuleb endale teadvustada ja sellega siis vastavalt ka tegelda," tõdes välisminister Mikser.

298
Tagid:
rändekriis, Sven Mikser, Eesti