Välisminister Sven Mikser sisserände-vastase piketil

Mikser: ränderaamistiku vastaste tegevus paistis kooskõlastatud

306
(Uuendatud 14:04 28.12.2018)
ÜRO globaalse ränderaamistiku üle puhkenud tüli ei olnud midagi Eestile ainuomast, mitmel pool Euroopas vallandunud sarnased protsessid lubavad arvata raamistiku vastaste koordineeritud tegevust, leiab välisminister Sven Mikser.

TALLINN, 28. detsember — Sputnik. "Eks siit vaadates tundub, et tegemist oli spetsiifilise Eesti probleemiga - olgu siis selle kommunikatsioonis või rändeküsimuse käsitlemises laiemalt. Tegelikult vaadates piiride taha: Belgias langes valitsuskoalitsioon ja peaminister astus tagasi, Slovakkia välisminister esitas tagasiastumisavalduse, mille ta küll hiljem peaministri palvel tagasi võttis, suured poliitilised virvendused käisid kuni Berliinini välja - ma arvan, et siin võis olla teatav doominoefekt, aga teisest küljest ka teatav koordineeritus nendes vastuaktsioonides," rääkis Mikser aastalõpuintervjuus BNS-ile, edastas portaal Pealinn.

Пикет движения за суверенитет Умная и здоровая Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов

Välisministri kinnitusel on Euroopa Liit saanud rände alates 2015. aasta kriisist üsna hästi kontrolli alla, kuid sellest hoolimata on teema alates rändekriisi haripunktist erakordselt tundlik.

Seitsme EL riigi keeldumine ÜRO ränderaamistiku toetamisest teeb Brüsselile muret>>

"Samal ajal see protsesss, mis puudutab kriisile kestliku lahenduse leidmist globaalsel tasandil, mis sai alguse New Yorgi deklaratsiooniga 2016. aasta sügisel ja mis nüüd on saanud jätku globaalse pagulasraamistiku ja ränderaamistiku heakskiitmisega (19. detsembril ÜRO Peaassamblees - BNS) - kuna ta käsitleb sedavõrd tundlikku teemat, siis on sellega väga lihtne hirmutada. Tegelikult on see protsess suunatud just saavutatud edu konsolideerimisele ja kestlikuma lahenduse leidmisele, mitte täiendavate rändevoogude õhutamisele," ütles Mikser.

"Aga need jõud, kes tahavad öelda, et rännne on midagi nii koledat, et sellest ei tohi isegi mitte rääkida, on leidnud kondi, mida pureda ja millelt loota kiiret sisepoliitilist kasu," lisas ta.

"Väärib kindlasti üle rõhutamist - mis võiks ju olla iseenesestmõistetav tõde - et Eestis ei ole ühtegi erakonda, mis sooviks massiivselt suurendada sisserännnet, kes tahaks avada Eesti piirid kõigile, kes võiksid kunagi tahta siia kunagi tulla - sellist ei poliitilist ega mittepoliitilist huvirühma tegelikult ei ole," kinnitas sotsiaaldemokraadist välisminister.

"Kõigi Eesti valitsuste jõupingutused, kes on viimastel aastatel ametis olnud, on suunatud sellele, et hoida Eesti piirid kaitstuna, hoida vastutustundlikult ka rahvusvaheliselt - Euroopa Liidus, ÜRO-s, teistes rahvusvahelistes organisatsioonides - seda poliitilist üksmeelt, et teha nendel teemadel koostööd, mis justnimelt võimaldaks ohjata rännet, kaitsta piire, võidelda illegaalse immigratsiooniga, hallata ja ohjata ka legaalseid rändevoogusid. Siin tegelikult reaalses elus väga sügavat erimeelsust selles osas, kas Eestisse peaks saabuma massiliselt sisserändajaid ju tegelikult ei eksisteeri," rääkis Mikser.

"Ei ole alust neil vihjetel ja insinutsioonidel, justkui keegi sooviks avada Eesti väravaid ja tuua siia massiliselt migrante mingisugustel hämaratel kaalutlustel või mingisuguse globaalse konspiratsiooni osana. See on puhas hirmutamine," ütles välisminister.

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse>>

Мигранты в Париже
© Sputnik / Мария Шелудякова

Mikser tõdes samas intervjuus teisal, et demokraatlikud riigid ei ole veel tõejärgsel ajastul käituma õppinud ning igas ühiskonnas on teemasid, mida võimendades saab pingeid ja konflikte õhutada. Nii ka Eestis, mis on Venemaa mõjutustegeveuse suhtes saavutanud teatava immuunsuse, on küsimusi, millega saab vastuolusid üles puhuda.

"Me ei saa täna enam eeldada, et katsed väljastpoolt meie ühiskonnas pingeid tekitada, piirduksid ainult keele- ja kodakondsuse küsimustega. On kindlasti ka mitmeid teisi teeemasid, kus - alates niiöelda traditsioonilise perekonna kaitsmisest kuni rändeküsimusteni - ka Eesti ühiskonnas on tegelikult võimalik väga kiiresti ja mitte ilmtingimata väga faktipõhiselt pingeid üles kütta," tõdes välisminister lisades siiski, et rändediskussioonis on olnud välist mõjutamist.

EK eraldas 55 miljonit eurot migratsioonikriisi lahendamiseks>>

"Aga see, et rännne on tõsine väljakutse ja et kliimamuutuste tulemusena, konfliktide tõttu, majandusliku toimetulematuse tõttu mõnedes riikides rändesurve võib suurenda - seda tuleb endale teadvustada ja sellega siis vastavalt ka tegelda," tõdes välisminister Mikser.

306
Tagid:
rändekriis, Sven Mikser, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde