Американские военные на позициях у города Манбидж на севере Сирии

Asjad kokku ja Teksasesse: kes USA väed Süürias asendab

99
(Uuendatud 11:26 29.12.2018)
Ameerika sõjavägi lahkub Süüriast järgmise kahe kuni kolme kuu jooksul. Uudis, mille Donald Trump eelmise nädala lõpul teatavaks tegi, muutus detsembrikuu ning kogu lõppeva aasta peamiseks sõjalis-poliitiliseks sensatsiooniks.

TALLINN, 26. detsember — Sputnik. Ameerika Ühendriikide presidendi sõnul saavutas sõjavägi ISISe* üle võidu ja võib puhta südametunnistusega koju tagasi pöörduda. Paljud eksperdid ja poliitikud aga leiavad, et Trump kavaldab.

Mattis allkirjastas korralduse USA vägede väljaviimiseks Süüriast >>

Süüria loodusvarad on liiga ahvatlevad, et neist niisama lihtsalt loobuda. Sellest, kes Ameerika huve pärast regulaarvägede väljaviimist kaitsma hakkavad – võime lugeda RIA Novosti materjalist.

Põhiväärtused

Avatud allikate kohaselt suutsid ameeriklased Süüriasse üle kümne korraliku sõjaväebaasi, relvalao ja treeninglaagri luua, mis asuvad peamiselt riigi kirdeosas ja Eufrati läänerannikul asuvate naftaväljade lähedale.

Sõjalisi rajatisi on Ain Issis, Manbijis, Tell-Roumeilanis, Kharabeskis ja mitmetes teistes asulates. Just nende baaside kaudu varustasid ameeriklased kurdi "Süüria demokraatlikke jõude" relvade, laskemoona, ravimite ja muu vajalikuga.

Mõned rajatised, nagu näiteks Manbij, on pikka aega olnud Washingtoni ja Ankara vaheliseks tüliõunaks. Tuletame meelde, et Erdogan oli Ameerika poolt kurdidele Türgiga piirnevates piirkondades antavale toetusele vägagi vastu.

Ei ole üllatav, et Ankara rõõmustas Donald Trumpi otsuse üle väed välja viia ja saadab praegu vägede ja lahingutehnikaga täitetud ronge Süüria piirile.

Lisaks asub riigi kaguosas, Iraagi ja Jordaania piiril Al-Tanfi baas, mida Pentagon pikka aega erinevate relvastatud opositsioonirühmituste treenimiseks kasutas.

National Interest rääkis USA läbikukkumisest Süürias >>

Eelmisel aastal süüdistas Vene Kaitseministeerium USA-d ISISe* otseses toetamises. Ministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov, nimetas Et-Tanfi mustaks auguks, kust pseudo-kalifaadi terroristide liikuvad rühmad rünnakuid korraldavad.

Need grupeeringud ründasid riigi idaossa liikuva Süüria armee üksuste tagalat ja tiibu. Ametlikult teatasid Pentagoni ametnikud, et Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Norra instruktorid osalevad uue Süüria armee loomises.

Süüria armee hävitas As-Suwayda provintsis sadu ISISe* võitlejaid, illustreeriv foto
© Sputnik / Михаил Алаеддин

Samal ajal on Lääne-meedia korduvalt teatanud, et ameeriklased on kõnealusesse baasi toonud rohkesti suurtükiväge ja reaktiivmiinipildujaid, eriti HIMARSe. Tõenäoliselt Al-Tanfi kaitsmiseks Süüria valitsusvägede eest.

Siin ehitasid ameeriklased ka lühikese maandumisraja, mis on võimeline vastu võtma helikoptereid, konvertoplaane ja lühikese stardi ja maandumisega lennukeid (näiteks F-35). Lisaks, nagu ajakirjandus märkis, nähti siin ka Strykereid ning muud soomustehnikat.

Armee asemel palgasõdurid

Kõik see kraam veetakse vastavalt Pentagoni kinnitustele samuti minema. Aga kellele strateegiliselt oluline piiripunkt jätta kavatsetakse, on seni selgusetu.

Tõenäoliselt jääb ta ka edasi Ameerika vägede vaikiva kontrolli alla, sest naaberriik Iraagist nad lahkuda ei kavatse. Sinna jäävad ka USA õhujõudude baasid koos lennuväljadega.

Zahharova kommenteeris Trumpi Süüria-teemalist säutsu >>

Ameeriklased säilitavad seega võimekuse teostada raketilööke kogu Süüria territooriumil ja aitavad edaspidigi kurdi relvastatud üksusi, kuid juba mitteametlikult.

"Olukord on äravahetamiseni sarnane nullindate aastate teise poole Iraagiga," ütles sõjaväeteaduste akadeemia professor Sergei Sudakov.

Armee koosseisulised võitlejad läksid koju, kuid asemele saabusid palgasõdurid ja kelle osas pole Pentagonil kohustust valijatele aru anda. Sama võib juhtuda ka Süürias.

Kaardisõjaväelased asendatakse palgasõduritega, kes koos kurdide ja Ameerika lennuväega tegutsevad mitte vähem tõhusalt kui tavaarmee."

Eksperdi sõnul ei astunud staabiülemate ühendkomitee juhataja Joseph Dunford ja kaitseminister James Mattis mitte niisama tagasi just praegu, detsembris.

Mõlemad olid vägede Süüriast väljaviimisele kategooriliselt vastu ja suhtusid erasõjaväelaste (eriti Academi — endise nimega Blackwater) kasutamisse relvakonfliktides väga kriitiliselt. Mehed on endised merejalaväelased, nad on läbinisti "pistrikud", toetades aktiivselt paljude rahvusvaheliste küsimuste lahendamist sõjaliste meetoditega.

Pentagoni "Hull Krants" esitas lahkumisavaldus >>

Nende järeltulijad — Mark Milley, kes juhtis staabiülemate komiteed ja ajutine kaitseminister Patrick Shanahan, on Washingtonis tuntud oma rahalise lobitöö oskuste poolest.

"Need inimesed on väga tõsised lobitöö meistrid," jätkab Sergei Sudakov. "Shanahan kaitses Iraagi ja Afganistani kampaaniate ajal alati aktiivselt erasõjaväeettevõtete huve, Milley aga esindab relvatööstust. Sõda on mõlema jaoks tuluallikaks.

Tundub, et lobitöötajad veensid Trumpi uue aasta eel demokraatidele suurt patsifistliku žesti tegema. Opositsioonipartei on presidenti Obama vigade kordamise eest korduvalt kritiseerinud.

Tuletame meelde, et kogu eelmise "rahutuvi" valitsusaeg oli seotud sõdadega. Trump püüab valijaskonnale näidata, et ta on mures peamiselt riigi majanduse, mitte meretaguste avantüüride pärast.

Kuid Ameerika ühiskonnas tänapäeval üsna laialt levinud patsifismi loori taga peitub järjekordne plaan sõja arvelt raha teenida. On ebatõenäoline, et Washington loobuks vabatahtlikult kontrollist Eufrati läänekaldal asuvate naftaväljade üle."

Venemaa poliitikud on sarnasel seisukohal. Näiteks märkis välisministri asetäitja Sergei Rjabkov intervjuus RIA Novostile, et Pentagon püüab vähemalt vägede väljaviimisega viivitada.

Tema sõnul ei ole Süüria armee ja Venemaa lennuväe poolse eduka terrorismivastase tegevuse taustal oma (ilma ÜRO Julgeolekunõukogu loata kehtestatud) sõjalise kohaloleku lõpetamine suveräänse riigi territooriumil kuidagi Ameerika loogikaga vastavuses.

Erdogan teatas "laiaulatuslikust operatsioonist" Süüria kurdide vastu >>

Kuid Rjabkov rõhutas, et "saame ja peaksimegi andma hinnanguid, eriti Ameerika Ühendriikidele, nende konkreetsete tegude põhjal. Vaatame, kuidas sündmused kulgema hakkavad."

"Türgi "välksõda"

tõenäolisem stsenaarium Süüria olukorra arenguks lähikuudel on Türgi sõjalise tegevuse aktiviseerumine.

Ankara kavatseb alustada maismaaoperatsiooni kurdide vastu riigi põhjaosas, kui ameeriklased sealt oma "volitatud esindajaid" tagasi ei tõmba. Kaitseminister Hulusi Akar ütles teisipäeval, et

President Erdogan teatas oma kavatsusest lähipäevil Moskvat külastada ja Vladimir Putiniga kohtuda, et Süürias toimuvat arutada ning tõenäoliselt Venemaa õhu-kosmosejõudude, Süüria armee ja Türgi vägede vahelise tegevuse koordineerimist arutada.

Venemaa riigipea pressiesindaja Dmitri Peskov selgitas siiski, et Putini ajakavas sellist kohtumist veel ei ole.

Samuti on ebaselge, kuidas USA terrorismivastase koalitsiooni ülejäänud liikmed Süürias käituda kavatsevad. Prantsusmaa, kellel on riigi territooriumil oma sõjalised rajatised ja sõjaväeüksused, mõistis Trumpi otsuse hukka ja rõhutas, et ta jätkab võitlust Pentagonist sõltumatult.

Briti pool väljendus mõneti diplomaatilisemalt. Ühendkuningriigi välisministeerium avalduses rõhutatakse vajadust jätkata võitlust ISISe* vastu, mis isegi ilma valitsetava territooriumita endiselt ohtu kujutab.

Kurdi välikomandörid, kes sattusid väga raskesse olukorda, mõistsid aga Trumpi üksmeelselt hukka.

Kui palgasõdurid neid oma tiiva alla ei võta, peavad nad ilmselt Süüria seadusliku valitsusega läbirääkimisi pidama hakkama. On äärmiselt ebatõenäoline, kokkuleppe saavutamine nende tingimustel toimuks.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

99
Tagid:
poliitika, sõjavägi, James Mattis, Donald Trump, USA, Süüria
Samal teemal
Ei midagi uut - USA korraldas Süürias massihukkamise
USA valmistab Süürias ette uut "keemiarünnaku" provokatsiooni
Omade tule all - USA õhujõud tabasid Süürias kaks kärbest ühe hoobiga
Šoigu rääkis Vene sõjaväe rollist ISIS-e* purustamisel Süürias
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde