Набережная имени Ленина в Ялте

Norra poliitik: läänemaailmal tuleb Krimm Venemaa osaks tunnistada

114
(Uuendatud 13:25 26.12.2018)
Norra parlamendi endine asepresident Carl Hagen kutsus lääneriike Krimmi poolsaart Venemaa osana tunnustama. Ta kirjutab selle kohta väljaandes Aftenposten ilmunud artiklis.

TALLINN, 26. detsember - Sputnik. Tema sõnul oli Krimm juba 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani Venemaa koosseisus, Vene mereväebaas asus Sevastoopolis kogu viimase sajandi jooksul ning lisaks moodustavad venelased piirkonna elanikkonnast valdava enamuse, vahendas RIA Novosti viitega ajalehele Aftenposten

Nõuanne sulerüütlitele: kuidas kirjutada Venemaast pühade ajal >>

2014. aastal toimunud riigipöörde tulemusena kukutati Ukraina president Viktor Janukovitš. Poliitik kirjutab, et nimetatud sündmused said lääneriikide otsese toetuse osaliseks ja on selge, et Venemaa ei saanud suure sõjaväebaasi NATO-sse pürgiva riigi kontrolli alla sattumist lubada.

President Vladimir Putin Krimmi silla avamisel
© Sputnik / Григорий Сысоев

"Oli oht, et Ukrainast saab NATO-se pürgiv kandidaatriik, kes saavutab Venemaa Sevastoopoli mereväebaasi üle kontrolli. Loomulikult reageeris Venemaa sellisele ohule," märgib Hagen.

Ameerika Ühendriigid on alati rakendanud laiaulatuslikke sõjalisi meetmeid, et oma sõja- ja pantvangi sattunud rahvuskaaslasi koju tuua ja neil peaks olema võime hinnata erapooletult seda, kuidas Venemaa "kaitses sarnaselt Krimmi venelastest elanike, kes kartsid ebademokraatlikke ja kohati lausa fašistlikke Ukrainas võimu haaranud jõude," lisab poliitik.

Lisaks märgib ta, et Krimmis toimus referendum, mis näitas, et enam kui 90% poolsaare elanikkonnast soovis taasühinemist Venemaaga.

Provokatsioonid Mustal merel >>

"Ma leian, et rahva soov tähendab vägagi palju ja et selliste tulemuste peale oleks Lääs pidanud ütlema: "Kui Krimmi elanikkond tahab olla Venemaa osa, siis peame me rahva tahet austama ja Krimmi taas Venemaa osana tunnustama," teatab Hagen.

Бывший федеральный канцлер Германии Герхард Шредер.
© Sputnik / Сергей Субботин

Venemaa ja lääne vahelised pinged on püsinud juba neli aastat ilma erilise lootuseta nende paranemisele. Hagen on kindel, et Venemaa ei loovuta Krimmi enam kunagi ja läänel on aeg seda mõista.

"Mõnikord peaks "juriidiliselt korrektsete ja sirgjooneliste" otsuste üle ka terve mõistus valitsema - Gordioni sõlmed tuleb läbi raiuda. Nii juhtus siis, kui Nixon Hiinat külastas ja kui Trump Põhja-Korea juhiga kohtus," märgib poliitik.

Rahvusvaheline olukord on muutumas üha pingelisemaks ja ohtlikumaks ning maailm on ebastabiilses seisundis. Selle peamiseks põhjuseks on lääne hoolimatus ja mitte asjaolu, et Venemaa "võttis tagasi väikese Krimmi poolsaare, mis on olnud riigi osa juba kolmsada aastat," võtab Hagen öeldu kokku.

114
Tagid:
referendum, Ukraina, Venemaa, Krimm, poliitika, Norra
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Samal teemal
"Krimm on nende oma" ehk kuidas Trump Krimmi venekeelseks tunnistas
Trump G7-l: Krimm kuulub Venemaale. USA uued vaenlased
Tšehhi ettepanek: korvata Krimm rahas
Kusturica rääkis, miks Krimm talle meeldib
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde