Красная площадь в Москве. Слева - Государственный Исторический музей. Справа - ГУМ-каток, ГУМ и Казанский собор. На дальнем плане - здание гостиницы Москва (в настоящее время Four Seasons Hotel Moscow)

Nõuanne sulerüütlitele: kuidas kirjutada Venemaast pühade ajal

66
(Uuendatud 10:03 26.12.2018)
Euroopas teeb ajakirjandus juba hoogsalt aastakokkuvõtteid. Toimetused kaebavad uudiste ja teemade vähesuse üle. Antud juhend aitab "õigeil" ajakirjanikel tühikuid täita ja hoiab lugeja silme ees korrektset maailmapilti.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Seal - kus kõik on alati parem kui Venemaal – algavad isegi pühad varem. Tegelikult ongi nad juba alanud. Tänavatel on vähem inimesi, tööd lõpetatakse, uudistevool kuivab kokku. Sõltumatud ajakirjanikud piinlevad, otsides hoolsalt teemasid.

Häkkerid paljastasid Lääne meetodid infosõjas Venemaaga >>

Tegelikult ei ole see vajalik. Võib end toita vanaviisi Venemaa arvel, kus elatakse detsembri lõpuni nii, nagu poleks midagi juhtunud. Loomulikult tehakse nüüd sealgi aastakokkuvõtteid.

Meie ülesandeks on aga näidata, et Venemaa muutus 2018. aasta jooksul veelgi hullemaks, et nad ei teinud õieti midagi ja kui tegidki, siis väga halvasti.

Kõigepealt tuleks kokku koguda kõik Venemaa Föderatsiooni territooriumil toimunud katastroofid. Igasugused - rajooni, asula ja küla tasemeni välja. Kasvõi isiklikud, südamete murdumisega lõppenud tragöödiad. Kõik sobivad.

Keskenduda tuleks asjaolule, et intsidentide hulk on suurenenud. Vähemalt meie arvates. Rõhutama peaks ka kõigi tagajärgede kõrvaldamise nimel vaeva näinute ebaprofessionaalset tööd. Vihjates tegevust juhtinute vastutusele.

Kokkuvõtteks tuleb öelda: venelased ei saa pärast seda, mis on juhtunud, pühi nautida. Noh, välja arvatud selles mõttes, et praegu pole veel väga hirmus - sest järgmisel aastal läheb veelgi hullemaks…

Teiseks. Tuleks kokku koguda Venemaa aasta tähtsamad uudised ja nad propagandast puhastada – viimast tuleb teha otsustavalt. Väärtustega tasub tähelepanelik olla, kuid faktidega võib improviseerida. Venelastele tuleb kõik meelde tuletada. Eriti seda, mille üle nad oma nürimeelsuses uhkust tunnevad.

Näiteks: tunnete vaimustust oma jalgpalli maailmameistrivõistluste üle? Peame kirjutama, et tegu oli ajaloo kõige vastikuma spordiüritusega.

Jalgpalli MM 2018 >> 

Sinna ei sõitnud (mitte "ei pääsenud" vaid just "ei sõitnud") kõige ilusamad meeskonnad, mängud olid skandaalsed, kõik kasutasid dopingut - mida pole küll veel tõestatud, kuid varuge kannatust!

Staadionid olid jubedad, fännid purjus, kohtunikud ära ostetud, jalgpallurid peksid inimesi, miilitsad jooksid väljakule. Kes see ikka enam mäletab, kuidas asjad tegelikult olid? See ei ole enam oluline. Paljusid on võimalik panna meelde tuletama seda, mida pole kunagi olnud.

Raadas ähvardati Krimmi sild hävitada
© Sputnik / Стрингер

Tunnete uhkust oma Krimmi silla üle? Esiteks ei ole see veel täielikult lõpetatud. Teiseks ei lõpetata seda kunagi. Kolmandaks, isegi kui see valmis ehitatakse, laguneb see kindlasti. Ja see on hea, sest neljandaks - on see kohutav, viiendaks, rajatis häirib kõiki.

Veel üks asi. Venelaste seas on vaja arendada ärevustunnet. Varsti langeb nafta hind ja tooraine saab otsa, majandus variseb kokku, peagi kõik kas lahkuvad või surevad.

Asjaolu, et siiani pole midagi juhtunud, pole oluline. Kindlasti on olemas sõltumatud eksperdid, kes on valmis seda kõike prognoosima. Kui numbreid ei ole, võite need vabalt "joonistada". Kui ka arvamusavaldusi pole – kirjutage need ise, kasutades mõningaid variante stiilis "vastavalt informeeritud allikate andmeile."

Lõppude lõpuks, olete te ka ise informeeritud allikas, kas pole? Ja asjaolu, et venelased ise kõigest sellest teadlikud ei olnud, tõestab veel kord, et neil puudub juurdepääs usaldusväärsele teabele.

Rääkige vältimatutest hädadest. Naerge saavutuste üle! Las nad mäletavad kaheksateistkümnendat kui halbadest aastatest halvimat. Mingu nad murega üheksateistkümnendale vastu.

Aasta pärast aga kordame kõike uuesti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

66
Tagid:
libauudis, aastavahetus, jõulud, Venemaa
Samal teemal
USA mõistis hukka Krimmi silla
Infosõda Venemaaga: ameeriklaste hinnakiri "otsustava rünnaku" eel
Häkkerid rääkisid briti venevaenulikust programmist
Milles peitub Krimmi silla avamise sümboolsus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde