Illustreeriv foto

Rohelise Vene mõrtsuka kriminaalasi Inglismaal lõppes häbiga

126
(Uuendatud 15:28 22.12.2018)
Briti kõige suurima tiraažiga ajaleht The Sun pani esilehele loo "Punaarmee kõrge ohvitseri tütre" mürgitamisest pealkirjaga "Putin püüdis mind tappa rotimürgiga".

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Kõrge profiiliga Vene ärimehe Aleksandr Perepelitšnõi "mõrvajuurdlus" lõppes igasuguse müra ja kärata. Uurimine ja kohus jõudsid ühesele järeldusele, et surm loomulik ja mingit mürgitamist ei toimunud, kuigi mürgitamises jõuti korduvalt süüdistada Venemaad, GRUd ja Putinit isiklikult.

Meenutame eellugu. Perepelitšnõi, keda kahtlustati kriminaalsetes sidemetes ja kes oli Venemaalt Suurbritanniasse kolinud juba 2010. aastal, suri ootamatult 10. novembril 2012. aastal tervisejooksu tehes oma Kagu-Inglismaal asuvas mõisas.

Tema surma loomulikud põhjused (südameatakk) ei tekitanud uurimises esialgu mingeid kahtlusi, kuid 2014. aastal algas Läänes venevastane hüsteeria ja Briti ajalehed tulid esilehtedel välja kohutavate paljastustega: selgus, et Perepelitšnõi mürgitati mingi erilise "tapjarohuga", sest enne seda oli ta söönud salapärast "oblikasuppi". Ja mõrvauurimist uuendati.

See kestis neli aastat: iga kuulujutt ja väljamõeldis, et "mõrva" taga oli Moskva, toodi meedias esilehele ja kõik tõendid loomulike surmapõhjuste kohta peideti kusagile Briti ajalehtede kümnendatele lehekülgedele, kui seda üldse mainiti.

Näiteks, kui Perepelitšnõi lesk teatas, et tema ise koos tütrega keetsid selle supi brittidele salapärasest ürdist ja sõid seda kõik üheskoos abikaasaga samast potist, ei levinud see uudis peaaegu üldse. Niipea aga, kui kollane ajakirjandus viskas paari nädala eest üles (viidates, loomulikult, "anonüümsetele, uurimisele lähedalseisvatele" allikatele) eksitava kuulujutu, et "mõrva taga olid GRU mõrtsukad", teatasid sellest peaaegu kõik lehed, mõned ka esikülgedel.

Ja nüüd, sel nädalal toimus kohtuistung, kus koroner Nicholas Hilliard esitas üksikasjaliku raporti kõikide Perepelitšnõi surma põhjuste meditsiiniliste ja bioloogiliste uuringute kohta. Tagasi lükates naeruväärsed kuulujutud "tapjarohu" kohta, leidis koroner, et paguluses elanud vene ärimehe elu röövis äkiline rütmihäire sündroom.

Suurbritannias sureb sellesse aastas 800–1 500 inimest, kuid ühtki neist ei ole uuritud nii pikka aega ja sellise meedialärmi saatel. Hilliard märkis samuti, et "kahtlane aine", mida "tapjarohuks" peeti, on tavaline lihas ja juustus sisalduv aine. Ekspert kinnitas, et Perepelitšnõi maos ei ole taimset mürki. Kogu kõmuline "mürgitamisjuhtum" lõpetati ja asjale pandi punkt.

Tähelepanu, küsimus: kas vähemalt üks Briti ajalehtedest, mis oli levitanud kuulujutte Kremli ja GRU osalusest Perepelitšnõi "mõrvas", pani selle olulise uudisena esiküljele? Vastus on ilmne. Järgmisel päeval pärast kohtuotsuse teatavakstegemist arutas peaaegu kogu riigi meedia elavalt hoopis selle üle, kas leiboristide juht Jeremy Corbin nimetas peaministrit Theresa Mayd "lolliks" või mitte.

Ja Daily Telegraph on välja toonud juba uue Venemaa-vastase sensatsiooni: Vene ärimees Oleg Deripaska sekkus 2016. aasta valimistesse ... Montenegros. Te ju mõistate, et Briti lugejale on see palju olulisem, kui Briti territooriumil asuva salapärase kõmulise surmajuhtumi uurimine.

​Muide, mõnd ei takistanud ka koroneri raport oma joont edasi ajamast. Näiteks kommenteeris kurikuulus ärimees Bill Browder, kelle Venemaa kohus on süüdi mõistnud pettuses ja maksudest kõrvalehoidumises ning kes on otseselt seotud Perepelitšnõi kahtlaste äridega, uudist nii: "Putininil on täna põhjust pidutsemiseks, sest Briti kohtunik otsustas, et Perepelitšnõi suri loomulikku surma, mitte mürgitamise tagajärjel." Tema arvates on sellises otsuses süüdi "ebapädev" Briti politsei.

​Nii kajastatakse peaaegu kõiki selliseid skandaale. Meenutagem kasvõi uskumatut lärmi selle aasta septembris Salisbury's aset leidnud Venemaa modelli Anna Shapiro mürgitamise ümber. Selle loo suureks skandaaliks paisutanud Briti kõige suurima tiraažiga ajaleht The Sun pani sel puhul esilehele loo "Punaarmee kõrge ohvitseri tütre" mürgitamisest pealkirjaga "Putin püüdis mind tappa rotimürgiga".

Seda võis näha kõikjal - kioskites, kauplustes, metroos, teleriekraanidel.

Päeva-paari pärast, kui selgus, et see kõik oli prostituudilt pärinev libauudis, eemaldas The Sun selle vaikselt oma võrgulehelt ega soovinud uudist trükis ümber lükata ega vabandada.

Kuid keskmise inimese meeltes mõlgub endiselt salakaval Putin, kes mürgitab järjekindlalt Suurbritannias kedagi polooniumi, "novitšoki", rotimürgi ja hapuoblika, kassipoegade ja bitcoinidega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

126
Tagid:
Vladimir Putin, Venemaa, Ühendkuningriik
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde