Мигранты на греческом острове Лесбос.

Ekspert: rändeleppe vastuvõtmiseni oli see saladuselooriga kaetud

408
(Uuendatud 12:50 21.12.2018)
Kanada advokaat André Sirois, kes on 40 aastat töötanud ÜRO heaks, rääkis intervjuus Sputnikule, et Marrakešis allkirjastatud rändeleppe tekstiga ei olnud kuni viimase hetkeni ÜRO andmebaasides võimalik tutvuda.

TALLINN, 21. detsember - Sputnik. Teabeagentuuri Sputnik vestluskaaslane on 40 aastat teinud koostööd ÜROga ja osalenud ka Rwanda rahvusvahelise tribunali töös. Tema arvates on tegemist teadliku teabe varjamisega, et vältida dokumendi allkirjastamise nurjumist.

André Sirois on võimalikest tagajärgedest lepingu allakirjutanud riikidele rääkides ettevaatlik.

Ekspert märgib eelkõige ÜRO-poolse läbipaistvuse puudumist - kuni leppe vastuvõtmiseni oli see salastatud. Tema  sõnul võis ÜRO teavet teadlikult varjata, et dokumenti selle läbivaatamise käigus tagasi ei lükataks.

Seitsme EL riigi keeldumine ÜRO ränderaamistiku toetamisest teeb Brüsselile muret >>

"Olen veendunud, et mõned andmed ei ole avalikustatud tahtlikult. Olen 40 aastat töötanud ÜRO dokumentidega raamatukogus, infoteenistuses ja kuni viimase ajani polnud mul sellele dokumendile juurdepääsu. ÜRO raamatukogu töötajad ja tuttavad ajakirjanikud ütlesid mulle, et isegi neil oli raske dokumendi teksti leida," ütles André Sirois intervjuus Sputnikule.

"Ma ei usu, et see juhtus kogemata, lihtsalt taheti, et eelnõu võetaks vastu ilma liigseid küsimusi esitamata," ütles advokaat.

André Sirois on veendunud pakti vastuvõtmise negatiivses mõjus, mis tema arvates piirab riikide suveräänsust ja võtab neilt võimaluse ajada iseseisvat rändepoliitikat. See käib ka Kanada kohta, mis on tuntud oma äärmusliku "naiivsuse" poolest rahvusvahelistes organisatsioonides.

"Reeturid võlla!": eestlased avaldasid migratsiooni vastu meelt >>

Kanada saab olema üks esimesi, kes selle leppe pärast kannatab. See riik võtab vastu palju sisserändajaid ja tahab rahvusvahelisel areenil hea ja progressiivsena välja paista.

Пикет движения за суверенитет Умная и здоровая Эстония
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Kanadalaste naiivsus ÜROs on üldtuntud fakt. ÜROs teavad kõik, et kanadalased toetavad esimestena selliseid õilsaid kohustusi ja siis hiljem kannatavad selle pärast," ütles André Sirois.

"Allakirjutanute hulgas on palju riike, mis tegelikult lepet täitma ei hakka. Tuletame meelde, et nende seas on selliseid, kus ei ela rohkem inimesi kui Quebeci pealinnas (Québec - 531 900 elanikku – toim.). Pakti allkirjastasid ka riigid, kes ei võta sisserändajaid vastu ja kes ei soovi enam neid vastu võtt," sõnab ekspert. 

Ta lisab: "Nii võiks pikalt rääkida Araabia Ühendemiraatidest ... Kuidas juhtus, et kullas suplev AÜE ei võta enam sisserändajaid vastu, isegi moslemeid mitte, vaid saadab nad meile?"

"Meile öeldakse, et midagi pole teha – riigid ei soovi sisserändajaid vastu võtta. Selles olukorras on midagi täiesti skandaalset. Lepingut järgima on sunnitud eelkõige need riigid, mis juba sisserändajaid vastu võtavad," rõhutab André Sirois.

Valitsusekriis 2018 >>

ÜRO peaassamblee võttis vastu globaalse ränderaamistiku

Kolmapäeval, 19. detsembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu globaalse ränderaamistiku, mida toetas 152 maailma riigi seas ka Eesti. Raamistiku vastu hääletas 5 ÜRO liiget. Eestit esindas ÜRO Peaassambleel suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, teatav Välisministeerium.

Järjekordne protestiaktsioon migratsioonipoliitika vastu toimus kolmapäeval Riigikogu hoone juures. Ürituse korraldajaks oli suveräänsusliikumine "Tark ja Terve Eesti", kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti

Mõne aja pärast suundusid meeleavaldajad välisministeeriumi hoone suunas, kus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) korraldas oma immigratsioonivastase miitingu.

Ürituste korraldamine 19. detsembril oli seotud Eesti ÜRO suursaadiku Sven Jürgensoni poolt ÜRO ülemaailmse migratsioonipaketi allkirjastamisga New Yorgis.

Marokos Marrakechis toimus 10. detsembril ÜRO valitsustevaheline konverents, kus kiideti heaks ÜRO ülemaailmne ränderaamistik. Marrakechi kohtumiselt saadeti dokument ÜRO Peaassambleele 19. detsembri istungil heakskiitmiseks.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Migratsioon Eestis
408
Tagid:
Maroko, migratsioon, rändelepe, ÜRO
Samal teemal
Kes võtab ÜRO ränderaamistiku osas vastutuse
Ratas: austan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku
Kanadas kähmlesid ÜRO ränderaamistiku toetajad ja vastased
ÜRO peaassamblee võttis vastu globaalse pagulasraamistiku
Meeleavaldus ÜRO rändeleppe vastu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde