Välisminister Sven Mikser

Eesti ei toetanud ÜRO-s Venemaa resolutsiooni võitlusest natsismi ülistamisega

75
(Uuendatud 14:59 18.12.2018)
Euroopa Liidu 28 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, ei toetanud esmaspäeval, 17. detsembril New Yorgis ÜRO Peaassambleel Venemaa resolutsiooni võitlusest natsismi ja neonatsismi ülistamisega ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormidega.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Resolutsiooni poolt hääletas 129, vastu 2, erapooletuks jäi 54 riiki. ELi riigid jäid resolutsiooni suhtes ühtselt erapooletuks, väljendades oma seisukohta ühisavalduses, teatas Välisministeeriumi pressiteenistus.

Välisminister Sven Mikseri sõnul on ÜRO ülesanne maailma puudutavate probleemide teadvustamine ja neile lahenduste otsimine.

"Võitlus kõigi kaasaegsete ekstremistlike ja totalitaarsete ideoloogiatega peab olema kogu rahvusvahelise kogukonna ühine prioriteet. Eesti on alati hukka mõistnud kõik ekstremismi ilmingud ning kutsub kõiki riike üles ellu viima diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni," ütles välisminister Mikser.

Bundeswehri ohvitserid kavandasid vandenõu: kuidas on see võimalik?>>

"Eesti ja kogu Euroopa arvates kasutab aga Venemaa seda teemat kahjuks omaenda kitsastes poliitilistes huvides ning on kasutanud seda oma agressiivse välispoliitika õigustamiseks. Oleme ka mures tänavu resolutsiooni lisandunud viidete pärast infotehnoloogia aadressil, milles näeme üleskutset piirata sõnavabadust internetis," lisas ta.

Euroopa Liit mõistis oma avalduses hukka Venemaa ühepoolse ja valikulise lähenemise rassismivastasele võitlusele. Iga aastaga on resolutsiooni sisu kaugenenud rassismi ja diskrimineerimisega võitlemise teemast ning esindab üha enam Venemaa ühekülgset ajalootõlgendust.

Itaalia professor: neonatsid nõuavad sõnavabadust>>

Euroopa Liit ütles oma Peaassambleel tehtud ühisavalduses, et oluline on alal hoida kõigi Teises maailmasõjas kannatanud inimeste, rahvaste ja riikide ajaloolist mälu ning mälestada kõiki sõjaohvreid. Euroopa Liit rõhutas, et Teise maailmasõja lõpp ei toonud paljudele riikidele ja rahvastele vabadust, vaid okupatsiooni jätkumise ning uued inimsusevastased kuriteod.

Saksamaal rünnati põgenikke ja nende majutuskeskusi mullu 3533 korral>>

EL osales resolutsiooni läbirääkimistel eesmärgiga tugevdada inimõiguste aspekti ja lisada viite totalitaarsetele režiimidele, kuid sarnaselt varasematele aastatele ei võetud Euroopa ettepanekuid arvesse.

Kellele Eesti võimud kaasa tunnevad

Sputnik Eesti teatas varem, et kaasaegses Eestis on samm-sammult kinnistumas nende ülistamine, kes võitlesid hitlerliku Saksamaa poolel. Nii näiteks kohtuvad igal aastal juulikuu lõpus Vaivara vallas Sinimäel traditsiooniliselt need, kes hitlerlikesse väeüksustesse kuuludes tõrjusid pealetungivaid Nõukogude vägesid "Tannenbergi" liinil Narva rindelõigus.

2004. aastal paigaldati Lihulas Waffen-SS 20. (Eesti) grenaderidiviisi vormiriietuses sõdurit kujutav mälestuskivi. Ameerika Ühendriikide suursaadiku survel andis Eesti valitsus korralduse skandaalse mälestusmärgi demonteerimiseks.

Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek karistada Balti riike>>

2016. aastal avati Türi lähedal asuvas Laupa põhikoolis Waffen-SS unterscharführer Harald Nugiseksi pronksbüst. Kooli direktori Kaarel Aluoja sõnul aitab tema mälestuse jäädvustamine kaasa Eesti õpilaste patriotismi kasvule.

Tallinna vanalinn
© REUTERS / INTS KALNINS

2018. aasta juuni alguses ilmus Eesti suurimate raamatukaupluste lettidele koomiksiraamat "Hipster Hitler". Lisaks "hipster" Hitlerile on koomiksiraamatus mängulisel ja humoorikal kujul esitatud ka SS-reichsführer Heinrich Himmler, propagandaminister Joseph Goebbels, Luftwaffe ülem Hermann Göring ja teised Kolmanda Reichi juhtfiguurid, kelle tegevus leidis rahvusvahelises sõjatribunalis Nürnbergis ühemõttelist hukkamõistu.

Waffen-SS standartenführer Alfons Rebasele mälestustahvli paigaldamine Mustlas Suure Isamaasõja puhkemise aastapäeval põhjustas Venemaa välisministeeriumi reaktsiooni, mis kutsus rahvusvahelisi organisatsioone üles peatama neofašismi jultunud propageerimist Eestis.

Euroopa Parlament on natsismi rehabiliteerimise vastu

2018. aasta mais kiitis Euroopa Parlament heaks petitsiooni võitlusest natsismiga, mille esitas organisatsiooni "Natsismivastane ühing" juht, Läti ajakirjanik ja inimõiguste aktivist Janis Kuzins. Petitsioon on suunatud parteide liikmetele ja nende sponsoritele, kes natside üritusi korraldavad või nendel osalevad.

Tuntud Itaalia publitsist ja kirjanik Giulietto Chiesa
© Sputnik / Владимир Трефилов

Inimõiguste Keskus "Kitezh" direktor Mstislav Russakov ütles portaalile Sputnik Eesti, et natsismivastase petitsiooni idee on aktuaalne ka Eestis, sest seal toimuvad igal aastal Waffen-SS 20. diviisi veteranid kogunemised, mida rahastatakse Kaitseministeeriumi eelarvest ja millest võtavad osa kõrged riigiametnikud. Ja Hitleri poolel võidelnud on Eestis seadusega võrdsustatud represseeritutega ja saavad samu soodustusi.

SS-diviisi veteranide kokkutulek Sinimägedes >>

"Võimalik, et meie näite puhul tuleb sanktsioone rakendada nii Eesti parlamendi, valitsuse, kui ka kaitseministeeriumi vastu, võimalik, et ka kõigi parlamendiparteide vastu, sest kõigi nende programmides sisaldub ühe rahvuse prioriteet teistega võrreldes," ütles Russakov.

 

 

75
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde