Янис Варуфакис - бывший министр финансов Греции

Ekspert: Salvini valmistab ette eurost lahkumist, Euroopa heidab hinge

1156
(Uuendatud 14:52 18.12.2018)
Salvini valmistab ette tõsist sammu – eurost lahkumist – samal ajal kui Macroni plaan on "kolossaalse vea" tõttu kokku varisenud ning Euroopa on "fašismi poole pöördumas". Just see on Kreeka Sputnikule intervjuu andnud Giánis Varoufákise meelest Vanas Maailmas aset leidmas.

TALLINN, 18. detsember - Sputnik. Kreeka majandusteadlane ja poliitik Giánis Varoufákis maalib Euroopale sünge tuleviku, täheldades "pööret fašismi poole". Kreekast kõneldes leiab ta, et riik on praegu "neljanda memorandumi" järgus, kus on "kokku korjatud kõik kõige hullem", valitsus aga piirdub sellega, et jagab välja "taskuraha".

Kreeka endine majandusminister ja erakonna MeRa25 asutaja nimetab Brüsselit tänapäeva "Weimari Vabariigiks", põhjendades seda sellega, et on "tohutud käärid" tallele pandud ja investeeritud raha vahel. Nimelt needsamad käärid "sünnitasid Hitleri ja Mussolini" ja kujunevad nüüd "üldise fašismi poole nihkumise" põhjuseks.

Янис Варуфакис - бывший министр финансов Греции
© AP Photo / Alessandra Tarantino
Kreeka majandusteadlane ja poliitik Giánis Varoufákis

Vastates küsimusele palkade tõstmisest Prantsusmaal ja Hispaanias, lausub ta: "Me paneme talliuksed lukku alles siis, kui hobused on plagama pannud" ning Itaalia asjus kinnitab ta, et Rooma ja Brüsseli vahelisel vastasseisul pole mingit mõtet.

"Kui nad Salvinit sellega šantažeerivad, et kihutavad eurotsoonist välja, ähvardavad nad teda tegelikult tema enese mõõgaga," ütleb ta.

Kreekasse puutuvalt räägib Varoufákis "neljandast memorandumist", mida riik praegu läbi elab ja mis kujuneb "kõige hullemaks", sest selle asemel et "laenu võtta ja teeselda, et me võla tasume", lükkasime me tagasimakse edasi 2030. aastale, kuid esimest eelarveülejääki on oodata alles 2060. aastal.

Samas süüdistab ta valitsust tulude lubamises, kuigi tulusid endid ei tule, selle asemel pakub valitsus "meelehead" ja "alandavat taskuraha" – kõik selle nimel, et veenda meid selles, et me viibime "memorandumijärgses etapis".

Kuidas te hindate praegu Euroopas kujunevat olukorda? Ühest küljest oleme sattunud silmitsi kollaste vestide meeleavaldustega, teisalt aga kuuleme palgatõusust Hispaanias ja Prantsusmaal.

Pean seda läbikukkumiseks igasuguse õigustuse puhul sellest, et Euroopa Liidu ülesehitus reformeerub. Tegelikult on Macroni taganemine kolaste vestide ees samaväärne projekti lõpetamise väljakuulutamisega, Macronil on sellega lõpp.

Ta sai valituks tänu ühiskondlikule kokkuleppele prantslaste ja sakslaste vahel. Kokkuleppe kohaselt pidanuks Macron Prantsusmaa, tema tööturu ja eelarve "germaniseerima" ning seejärel minema Saksamaa kantsleri Angela Merkeli juurde ja ütlema:

"Angela, ma olen Prantsusmaa saksastanud, tule nüüd Euroopat föderaliseerima, et oleks ühtne majandusministeerium, ühine eelarve, tegelik pankade integratsioon, ühised töötusfondid ja ühine ühtne investeerimiskava.

Oma presidendiajal on ta "germaniseerinud" Prantsusmaa tööturu: paindlikud töövormid, vallandamismenetlus on muutunud lihtsamaks, kehtestatud on jäiga majanduse meetmed, mis on tekitanud palju pisikesi Kreekasid üle kogu Prantsusmaa. Tulemusena ilmusid "kollased vestid".

See oli esimene etapp. Teine etapp kukkus läbi. Säärane siis oligi leping Merkeliga Euroopa föderaliseerimise osas.

Tegemist oli Macroni tohutu taktikalise veaga, ta pidanuks juhinduma põhimõttest quid pro quo, "ma teen selle ära, aga sina võtad vastu minu tingimused." Kui kõigepealt anda Berliinile see, mida ta soovib, ei ole hiljem täit kindlust, et ta annab sulle kasvõi midagigi sellest, mida sa palud. Eriti kui Merkel ise on nõrgemaks äänud ning Saksamaa pole enam sugugi ühtne poliitiline moodustis.

Macron, olles juba pikemat aega paanikas, saab aru, et tema võitlus Euroopa ühendamise eest variseb kokku. Ja sellest kasvab tema paanika veelgi suuremaks. Ilmuvad "kolased vestid", kes pälvivad kuni 80% populaarsust, Macron aga on sunnitud minema järeleandmistele. Sellega lõpeb igasugune vastastikune mõistmine Berliiniga.

Seda enam on see osutunud suureks kingituseks Matteo Salvinile (Itaalia välisminister, euroskeptikute liides omas riigis – toim.), sest Brüssel ja Pierre Moscovici (Euroopa majandus- ja rahandusvolinik – toim.) ei saa Salvinit süüdistada tema riigieelarve 2,4%-lise defitsiidi pärast, kui Macronil on see Prantsusmaal 3,6% tasemel.

Teisest küljest tundub, et Brüssel on muutunud märksa paindlikumaks...

Inglastel on suurepärane ütlus: "Talliuksed kinni panna alles siis, kui hobused on plagama pistnud."

Lihtsamalt öeldes – Brüssel on mängu kaotanud. Weimari Vabariik (ajutine territoriaalne moodustis Saksamaal aastail 1919–1933 – toim.), mida Brüssel endast kujutab, jõuav hädavaevu asjaoludega sammu pidada. See, mis Prantsusmaal "kollaste vestidega" toimub, on prantsuse ühiskonna sügava stagnatsiooni tagajärg ja kukkumine tegelikkusesse, mis meenutab olukorda Kreeka majanduses.

Tähelepanelikult vaadates meenutab palkade tõstmine Prantsusmaal brittide satiirilist seriaali "Jah, härra peaminister!", kus peaminister tegi kõigepealt tähtsa avalduse, hiljem aga tagas bürokraatia võimatuse seda ellu viia. Jutt ei käi alampalga tõstmisest, see jääb täpselt samaks, mis tänini. Töölised teenivad 100 eurot üksnes maksusüsteemi kaudu.

Nii või teisiti on küsimus muus. Euroopa Liit laguneb, politiline keskus kukub koku, me saame näha inimkonna ajaloos kõige märkimisväärsemaid kääre ühest küljest kogunenud hoiuste ja teisalt väga kasinate investeeringute vahel. Mitte kunagi kapitalismi ajaloos ei ole olnud niisugust rahakogust ja samal ajal sedavõrd nappe investeeringuid.

Numbritest kõneldes: eurotsoonis on praegu ligi 3 triljonit eurot, mis lihtsalt lebavad ega saa investeeritud. Niisuguse lahknevuse puhul küll kindlasti kvaliteetseid töökohti ei teki.

Järelikult, mis iganes ka töötasudega ei toimuks, olukord ei muutu. Pealegi jäävad intressimäärad Saksamaal kindla peale negatiivseiks.

Pensionifondid kahanevad, eriti eraomanduses olevad, millega toimetab sakslaste enamus, inimesed hakkavad pörduma Alternatiiv Saksamaale poole (Saksamaa euroskeptikute erakond – toim.) ja hülgavad Merkeli.

Nad ei oleks teda hüljanud migrantide tõttu, kuid hülgavad ta sellepärast, et näevad oma hoiuste puhul ilmselget deflatsioonitendentsi.

Vladimir Putin ja Angela Merkel G20 kohtumisel Hamburgis 7. juulil 2017
Пресс-служба Президента РФ

Euroopa ühisturul meenutab see möödunud sajandi 30-ndaid aastaid. Lahknevus rahakoguse ja investeeringute vahel tõi meile kaasa Hitleri ja Mussolini. Nüüd toob see meile kaasa Salvini, AfD ning kokkuvõtes Euroopa poliitilise agenda pöörde fašismi suunas.

Ometigi arvate te, et vastasseis ametliku Rooma ja Euroopa Komisjoni vahel võib Brüsseli survele vastu seista?

Eksib nii Brüssel kui ka Salvini. Võimatu on teha seda, mida Brüssel ütleb. See, mida Salvini teha soovib, on samuti võimatu. Kujutage ette, kui ma ütleksin: "Ma lehvitan käsi ja tõusen lendu." Kuiväga ma seda ka ihkaksin, ei õnnestu see mul kuidagi.

Kui te järgite Brüsseli finantspakti poliitikat ja peate kinni reeglistikust, mis määrab kindlaks, milline tohib olla teie riigi eelarvepuudujääk, siis ikkagi ei tule teil iialgi seda defitsiidimäära, mida nõutakse. Isegi kui Salvini teeb ära kõik, millest kõneleb – "me suurendame eelarvedefitsiiti ja siis saabub kasv" –, siis kasvu ikkagi ei tule.

Kas Brüssel lubab itaallastel oma kavatsuse teoks teha?

Juba palju aastaid ei muutu ju midagi: sellest ajast saadik, kui Matteo Renzi (Itaalia peaminister aastatel 2014–2016 – toim.) Brüsselisse suundus ja kõigele, kõigile mõttetutele paberitele alla kirjutas. Ta naases Rooma, kus teatas, et asub nõudma oma Itaalia peaministri õiguste rakendamist selleks, et rikkuda neid Brüsseli lepinguid, millega ta justsama nõusse jäi!

Viimase 18 kuuga on Itaaliast välja viidud 200 miljardit eurot. Rikkad itaallased viivad oma raha teistesse riikidesse.

Öeldud on: majandus on kaubandusbilansi kolmeprotsendilise ülejäägiga, mis peaks teid lendu tõstma; on valitsus ja korrapärane kasum 2011. aastast peale, nii et ei mingit küsimust. Ja ikkagi! See majandus, mis pangasüsteemi ja eurotsooni nõrga ning läbimõtlematu ülesehituse tõttu lämmatab Itaalia kodanikke. Sissetulek Itaalia elanikkonna ühe inimese kohta on 15–20 aastat üha kahanemas.

Salvini ja Moscovici paistavad toimuva taustal vastastena. Ent nõnda see ei ole. Nad imetlevad teineteist. Sest Juncker (Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker – toim.), Moscovici ja Macron poleks suutnud ilma Salvinita vastu pidada. Nende poliitika on sedavõrd õnnetu, et kui neil Salvinit ei oleks, siis poleks nad suutnud õigustada omaenese olemasolu vajalikkust .

Kui kerkib esile Salvini oma eaevu ja rassistliku retoorikaga, tulevad lagedale Macron ja Juncker ja ütlevad: "Kas meie või Salvini." Nõnda õigustavad nad oma olemasolu.

Macroni ei oleks iialgi valitud, kui poleks olnud fašisti Le Pen'i (Prantsusmaa opositsioonilise poliitilise partei Rahvusrinne juht – toim.) Teda on talle tarvis, ilma temata ei saaks ta eksisteerida. Teisest küljest – Salvini vajab Junckerit ja teisi, kes väidetavalt sunnivad teda järgima finantseeskirju, mille mõtetusest on kõik teadlikud. Tänu sellele esineb Salvini itaallastele kõnega ja lausub: "Mina olen see juht, kes suudab teid Brüsseli arulageduste küüsist päästa."

Salvini ja Juncker, meid kriisini ja fašismini viinud võimuladvik – kõik nad kokku on partnerlus, kus igaüks on teineteisele vajalik. Kuid Salvini on väga ohtlik, tema pole Renzi.

Milles on Salvini valmis lõpuni minema?

Eurost lahtiütlemine!

Arvate, et ta sellele välja läheb?

Arvan küll, ta valmistub selleks. Ent ärge unustage, et Salvini on häältearvu poolest teine mees Itaalia valitsuses. Di Maiol (Itaalia majandusarengu, töö- ja sotsiaalpoliitika minister – toim.) on toetust ligi 30% ning temal 18%. See, et me räägime Salvinist, aga mitte Di Maiost, on Salvinu jaoks suur õnnestumine. See näitab, kuivõrd kaval poliitik ta on.

Tema sihiks on saada valitsuses esinumbriks. Ta teeb kuni valmimisteni kõik võimaliku, et tema Liiga saaks esimeseks parteiks ning Viie Tähe Liikumine jääks teisele kohale. Ja siis saab üles ehitada valitsuse kas praeguse peaministriga või Di Maio täiesti minema kihutada ja tuua valitsuse Silvio Berlusconi (Itaalia endise peaministri – toim.) partei.

Paistab, et Euroopa Liit püüab kindlustada dollariga võrreldes euro positsiooni. Kas on tõenäosust, et dollari ülemvõim võib langeda?

Lubadus, et "eeslitel kasvavad tiivad ja nad suudavad lennata Aasia ja Aafrikani" tundub küll tõepärasem täituma. See on nali. On olemas põhjus, miks just dollar on kapitalismi põhivahendiks.

Pole kahtlust, et Juncker ja Euroopa Komisjon tahaksid väga euro tugevnemist. Aga seda ei soovi Saksamaa tööstus, Bundesbank (Saksamaa keskpank – toim.) ega Saksamaa poliitiline ladvik. Ja mis on põhjuseks: euro olemus seisneb selles, et Saksa mark suutnuks püsida madalal tasemel, kuna nõnda saab ta jääda eksporditavaks. Kui su valuuta muutub ülemaailmseks maksevahendiks, kasvab otsekohe nõudlus tema järele.

Bensiin, mida ne Ateenas tangime, võib saabuda Kreeka naftatöötlustehasest, kuid algne kütus tarnitakse Araabia Ühendemiraatidest ja mitte ükski Ameerika Ühendriikide ettevõte pole seejuures vahendajaks.

Ent kuna nafta hind määratakse dollarites, kasvab nõudlus dollari järele. Meie eurod, millega me tanklas tasusime, konverteritakse dollariteks, nõudlus dollari järele kasvab taas, mis tähendab, et dollari hind rahvusvahelistel turgudel on tublisti kõrgem kui sel juhul, kui tegemist ei oleks reservvaluutaga.

Oletame, et me veename sakslasi eurot internatsionaliseerima. Isegi kui saudid hakkavad makseid eurodes vastu võtma, peavad nad iga kord, kui nad barreli naftat müüvad, maksma lisaks teatud komisjonitasu pangale. See summa peab saama investeeritud. Kõige turvalisem on osta USA riigivõlakirju. Järelikult selleks, et euro teenida, tuleb see muuta USA riigivõlakirjaks.

Miks ei võiks nad osta Euroopa võlakirju? Aga sellepärast, et neid ei ole olemas! Sest ei ole Euroopa Liitu, on vaid anekdoot, mia nimetatakse EL-iks. Ei ole tõenäosust dollarist loobumiseks, kuni Euroopa jätkuvalt nii rumal on.

1156
Tagid:
euro, EL, poliitika, majandus, Kreeka, Itaalia
Samal teemal
Rooma on meiega!
Euroopa Komisjon vastas Itaalia ähvardusele
Euroopa majanduskatastroofi lävel - süüdi on kolm riiki
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde