Посол России в Эстонии Александр Петров

Venemaa suursaadik: suhted Eestiga on jahedad, kuid sõjaväeatašeed toome tagasi

68
(Uuendatud 13:05 18.12.2018)
Eesti ametivõimude Lääne poliitika pimesi järgimine takistab Vene-Eesti suhete taastamist. Kuid isegi nendes keerulistes tingimustes suutsid pooled kokkuleppele jõuda sõjaväeatašeede naasmises Tallinnasse ja Moskvasse, ütles Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

TALLINN, 18. detsember - Sputnik, Deniss Pastuhhov. Esmaspäeval, 17. detsembril toimus Tallinnas Venemaa saatkonnas Venemaa suursaadiku Aleksandr Petrovi pressikonverents, kus ta rääkis möödunud aasta peamistest tulemustest.

Venemaa suursaadik takistustest Eestiga suhete parandamisel >>

Aleksandr Petrov alustas sellest, et Venemaa ja Eesti kahepoolsed suhted ei ole heas seisus, kuid Petrovi sõnul võib sedasama kahetsusega öelda ka Venemaa kahepoolsete suhete kohta Euroopa Liidu ja NATO sõjalisse blokki kuuluvate riikidega tervikuna.

Lääneriigid süüdistavad ühtegi tõendit esitamata Venemaad jätkuvalt kõikides surmapattudes ja mõnikord läheb asi suisa absurdi - isegi hiljutistes rahvarahutustes Prantsusmaal näevad nad "Moskva kätt". Petrovi sõnul haarab Eesti lennult neid vihjeid ja järgib selget Venemaa-vastast retoorikat, mis pingestab kahe naaberriigi vahelisi juba niigi keerulisi suhteid veelgi.

Soe või külm

Lahkuv 2018. aasta algas Petrovi sõnul optimistliku noodiga. Eesti peaminister Jüri Ratas kavatses külastada Venemaa linna Krasnojarski, kuid siis "mürises esimene kõu" - endise GRU töötaja Sergei Sripali ja tema tütre mürgitamise juhtum ja sellele järgnenud Venemaa süüdistamine väidetavas keemiarelva kasutamises. Suursaadik selgitas, et "Skripalide juhtumis" ei ole Venemaale mingeid tõendeid esitatud, kuid Eesti asus viivitamatult Ühendkuningriigi poolele - Briti riigid üritasid ilma tõendeid esitamata sundida Venemaad "oma süüd tunnistama". Solidaarsuse märgiks tühistas Ratas kahetsusväärselt oma reisi Venemaale. 

"Siis tunnistati persona non grataks meie sõjaväeatašee, misjärel ka Eesti sõjaväeatašee oli sunnitud Moskvast lahkuma. See oli märtsis ja alles nüüd on antud nõusolek sõjaväeatašeede naasmiseks Tallinnasse ja Moskvasse. Kõik see on ajaraiskamine, kuid aeg on tänapäeval väga suur kapital, mida ei saa raisata," ütles suursaadik.

Suursaadik kaitseatašee väljasaatmisest: kiirustades langetatud otsus >>

Skripalide juurest Mustale merele

Samasuguse ja veelgi Venemaa-vaenulikuma positsiooni kui paljud teised Euroopa riigid, valis Eesti Kertši väinas toimunud intsidendis, tõustes Venemaale esitatavate põhjendamatute süüdistuste omapäraseks liidriks.

"Võiks nimetada nii minu väljakutsumist Eesti välisministeeriumisse kui ka avaldusi (Venemaa sanktsioonide karmistamise kohta - toim.) Riigikogus. Selle liidripositsiooni üle ei maksaks uhke olla, kui me räägime kahepoolsete suhete arendamise perspektiividest," on Petrov veendunud.

Vastuseks Sputnik Eesti küsimusele kompromissi saavutamise võimalustest küsimustes, kus Venemaa ja Eesti seisukohad radikaalselt erinevad, selgitas Venemaa suursaadik, et Eesti ametivõimud peaksid nägema toimuva tausta ja omama tahet seda analüüsida. Näiteks Kertši väina juhtumis peaks üritama mõista, kuidas Ukraina provokatsiooni ette valmistas ja läbi viis, mitte aga rääkida "sõjast Euroopas" – sellist määratlust kasutavad Eesti ametivõimud. Just mitteühepoolne, vaid igakülgne arusaamine olukorrast, aga ka Venemaa seisukoha ärakuulamine aitaks jõuda lõpuks ühise nimetajani.

Palju aega on Venemaa suursaadiku sõnul asjatult raisatud ka Venemaa ja Eesti piirilepingute ratifitseerimise küsimuses. Venemaa allkiri lepingul tühistati pärast seda, kui Eesti pool võttis ratifitseerimisseaduse eelnõusse vastuvõetamatu viite Tartu rahulepingule, kuigi see tundus olema juba mineviku relikt. Ja kuna 2019. aasta märts (Eesti parlamendivalimiste toimumisaeg) pole enam kaugel, siis muudavad sellised muudatusettepanekud suure tõenäosusega juba tehtud töö lepingu ratifitseerimisel asjatuks. Uue Riigikogu koosseisu saadikutel tuleb nüüd probleemi lahendamist alustada taas puhtalt lehelt.

Mitte ainult must: Venemaa ja Eesti suhetel on palju varjundeid

Siiski on Vene-Eesti suhetes Petrovi sõnul ka palju positiivseid aspekte - isegi majandusliku koostöö valdkonnas, mida varjutavad rasked sanktsioonid.

Пресс-конференция в посольстве РФ в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadiku Aleksandr Petrovi pressikonverents

"2018. aasta üheksa kuu statistika näitab, et meie kaubavahetus kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 15%. Ühelt poolt on ettevõtted võimelised kohanema, teisest küljest näitab see, et sanktsioonide lõpetamise korral oleks palju võimalusi nii uute töökohtade loomiseks, kui ka mõlema riigi elanikele vajalike kaupadega varustamiseks," ütles Petrov portaalile Sputnik Eesti.

Diplomaadi sõnul jääb ülesanne samaks - eemaldada need "kunstlikud piirangud", mis ei mõjuta ainult vastastikuste sanktsioonide all kannatava Eesti majandust, vaid ka Venemaa ja Eesti juhtivate ärimeeste meeleolusid, ja mis veelgi olulisem, üksteist külastavaid tavalisi inimesi.

Uusi russofoobe pole - see on pluss

Aleksandr Petrov rääkis ka 29 inimest koosnevast "Russofoobide nimekirjast", mille Venemaa kiitis heaks juunis - vastuseks Eesti ametivõimude poolt sissesõidukeelu määramisele nn "Magnitski nimekirjas" olevale 49 Venemaa kodanikule. Nendesse nimekirjadesse kantud isikud kaotavad tavaliselt võimaluse siseneda vastava riigi territooriumile umbes viie aasta jooksul, seepärast ei ole nimekirjas vähenemisi toimunud.

Пресс-конференция в посольстве РФ в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pressikonverents Tallinnas Venemaa saatkonnas

"Kuid tänu jumalale pole sinna ka kedagi täiendavalt kantud. Kui Eesti poolel tulevad uued nimekirjad, näiteks seoses Kertši intsidendiga, siis on Venemaa sunnitud täiendama ka oma musta nimekirja, kuid me loodame väga, et tulevikus ei pea me sellistesse äärmustesse laskuma," ütles Petrov.

Kultuurivaldkonnas on kõik rahulik

Kultuurivaldkonnas jätkub riikide varasem aktiivne suhtlus. Venemaa kunstimeistrite osalusel on toimunud palju märgilisi kultuuriüritusi, sh Kuldse Maski teatrifestival kõikjal Eestis, muusikafestival "Slaavi valgus" Jõhvis ja Tšaikovski-nimeline muusikafestival Haapsalus.

Samuti on kokku lepitud järgmise kolme aasta ministeeriumide vahelise kultuuriprogrammi tekst: Eesti kultuuriministeerium peaks otsustama veel ainult aastateks 2019-2022 arvestatud programmi allkirjastamise aja.

"Eelmine programm allkirjastati Narvas, seekord tuleks programm allkirjastada Moskvas või mõnes teises Venemaa linnas. On väga hea, et kultuurisuunal toimib edasiminek täiskiirusel. Need on just need märgid, mis näitavad, et lisaks negatiivsetele aspektidele on meil ka palju positiivset, mis võimaldab tulevikku vaadata optimistlikult," ütles Petrov. Plusspoolele saab saab Petrovi sõnul kanda ka Venemaa ja Eesti vahelise turismivahetuse ja piiriülese koostöö.

68
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde