Illustreeriv foto

Soome ja Eesti on Venemaa suhtes erinevatel seisukohtadel

95
(Uuendatud 18:01 15.12.2018)
Soome ajakirjaniku vestlus Eesti välispoliitika instituudi juhiga taandus peamiselt Eesti ja Soome suhtumise erinevustele NATO-sse ja Venemaasse.

TALLINN, 15. detsember — Sputnik. Eesti eksperdi standardne arutlus "Venemaa agressiivsusest" ja NATO asendamatusest peegeldab täielikult selle endise Nõukogude Liidu liiduvabariigi poliitilise eliidi fantoomvalusid, selgub Soome ajalehtes Kansan Uutiset avaldatud artiklist portaali Inosmi vahendusel.

Sõbralikud vennasrahvad erinevad muuhulgas suhtumiselt NATO-sse. NATO liikmena loodab Eesti, et alliansile lähenedes liitub ka Soome sellega, ütleb Kristi Raik. Eesti välispoliitika instituudi juht Kristi Raik usub, et paljud Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal üles kasvanud soomlased peavad endiselt õigeks positiivset suhtumist Venemaasse.

Kriitiline suhtumine Venemaasse ei tule neil kergelt. Raik, kes töötas varem teadurina Soomes, ütleb, et NATO liikmelisus on Eesti julgeolekupoliitika alus ja peab seda liikmelisust kaitsepoliitika mõistlikuks lahenduseks, eriti Venemaa naabruse tõttu. 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti liitus NATO-ga niipea, kui see võimalikuks osutus. 2004. aastal võeti riik NATO ja EL liikmeks, mis kindlustas Eestile Raiki arvates kõige turvalisema võimaliku positsiooni rahvusvahelistes suhtluses.

Soomes enam eestlasi ei armastata>>

Raik on Eesti kodanikuna hästi kursis Eesti ja Soome julgeolekupoliitikaga. Enne Eesti välispoliitika instituudi (EVI) juhi kohale asumist oli ta pikka aega Soome välispoliitika instituudi (UPI) teadur. Soomes omandas ta ka doktorikraadi.

Naaberriikidel on omad nõukogude ajast pärit traumad

Raiki huultele ilmub kerge naeratus, kui talle öelda, et pärast sõda käitus Soome suhetes NSV Liiduga peaaegu 50 aastat väga kuulekalt, sõlmides Nõukogude-Soome sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingu, kuid asjaolu, et samal ajal okupeeris NSV Liit Eestit, naeratust ei tekita. Raik arvates mõjutavad ajaloolised suhted Venemaa eelkäija Nõukogude Liiduga vennasrahvaid endiselt.

Venemaa ja Eesti ametlikud suhted on praegu minimaalsel võimalikul tasemel.

Provokatsioon Kertši väinas
© Фото : Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

"Külm sõda ei lõppenudki nii kaua aega tagasi. Praegu võimul olev põlvkond mäletab seda aega veel, kuid põlvkondade vaheline erinevus on märgatav mõlemas riigis. Nõukogude aastatel üles kasvanud soomlaste põlvkonnal on endiselt tugevad ajalookogemusest omandatud refleksid. Paljud arvavad, et Venemaasse tuleb suhtuda positiivselt. Noorem põlvkond ei mõtle enam nii ei lihtsamates asjades ega arutlustes Venemaast. Venemaa kritiseerimisega ei tohiks ometi probleeme olla, kuid soomlaste vanema põlvkonna jaoks on see siiski endiselt raske küsimus."

Soome kaitsevägi loob eraldi drooniüksuse>>

Raik märgib põlvkondade suhtumise erinevust ka Eestis. Venemaast rääkides ollakse siin veelgi kriitilisem kui Soomes. Noorem põlvkond ei tunne Venemaad ega ilmuta tema vastu ka erilist huvi.

Kui NATO Eestit ei aita, siis allianss laguneb

Eestis usutakse NATO heidutavat toimet, eriti suhetes Venemaaga. NATO harta artikkel 5 kohaselt peavad liidu liikmed rünnaku korral teisi liikmeid kaitsma. 2016. aastal otsustas NATO viia oma rahvusvahelised üksused Balti riikidesse ja Poola. See otsus oli vastus nende riikide Venemaa-kartusele.

2017. aasta kevadel saabusid esimesed NATO üksused Eestisse. Igas riigis on veidi üle tuhande teiste NATO riikide sõjaväelase, mis on võrreldav pataljoniga. Üksuseid roteeritakse iga kaheksa kuu tagant. Kõigepealt olid Eestis Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa üksused. Koos nende isikkoosseisuga toodi riiki ka tankid, jalaväe lahingumasinad ja luurelennuvahendid.

Märkimisväärne osa NATO vägede heidutavast mõjust seisneb selles, et kui näiteks venelased ründavad Eestis viibivaid Briti kodanikke, muutub konflikt rahvusvahelisemaks ning Venemaa vastaseks poleks mitte ainult Ühendkuningriik, vaid kogu NATO allianss.

Raik ütleb, et NATO heidutus tõstab kindlasti sõjalise konflikti puhkemise läve. Küsimusele, kas NATO suudab konflikti ära hoida, vastab ta mõningase kõhklusega: "Praegu ei saa sajaprotsendiliselt milleski kindel olla, kuid NATO vägede kohalolek on Eesti jaoks väga oluline. Hoolimata üksuste suurusest heidutuse mõju säilib."

NATO harta artikli 5 tõhusust ei ole kunagi praktikas testitud, kuid Raik usub selle usaldusväärsusesse.

"Kui NATO sellises olukorras appi ei tõtta, siis allianss laguneb. See on tugev loogika."

Eestil on oma õhu-, maa- ja merevägi. Esialgu on nad veel üsna nõrgad. Näiteks on Eesti õhuväel 20 erinevat lennuvahendit, kuid mitte ühtegi lahingulennukit. Balti riikide õhuruumi kontrollivad samaaegselt mitmed NATO hävitajad.

Soome-NATO suhted on arutluse objektiks

Raik ütleb, et Soome ja Rootsi suhteid NATOga arutatakse praegu aktiivselt. Need riigid on sõlminud NATOga koostöölepingu, mis võimaldab alliansil nende riikide territooriume läbida.

"Pidevalt räägitakse, et Soome ja Rootsi ühinemine NATOga oleks Eestile väga soodne, Balti riikide kaitsmine lihtsustuks oluliselt. Praegu on Soome ja Rootsi NATOle lähenemas, kui aga tekib vajadus Balti riike sõjaliselt kaitsta, on ebatõenäoline, et nad osutavad nii kiiret abi kui liikmesriigid."

Raik usub, et praktikas ei saa Soome Eesti osalusel toimuvast relvastatud konfliktist kõrvale jääda.

Läänemere riigid: kella keeramine eeldab koostööd>>

"On täiesti omaette küsimus, kas Soome jääb kõrvale, kui Balti riikides, näiteks Eesti ja Venemaa vahel puhkeks suur relvastatud konflikt. Venemaal võib tulla tahtmine kasutada Soome territooriumi. Venemaa ja NATO seisukohast on Soome strateegiline asend nii tähtis, et relvastatud konflikti korral on Soomel väga raske sellest kõrvale jääda."

Soome sõjaväelane õppustel
© AP Photo / Czarek Sokolowski

Raik märgib, et sellises olukorras peaks arvestama ka EL-ga. "EL liikmena on Soome kohustatud oma partnerriike Euroopa Liidus abistama. Kuidas seda praktikas tehakse, on ebaselge, kuid Soome on igal juhul oma poole juba valinud."

Raiki arvates saadakse Eestis Soome ja Venemaa vahelistest suhetest endiselt halvasti aru.

"Need on nii keerulised ja mitmetasandilised, et neid on raske mõista. Meedia loodud pildi põhjal jääb mulje, et Soome suhtub Venemaasse liiga positiivselt. Ei märgata, et Soome on alati teravalt hukka mõistnud Venemaa tegevuse Ukrainas ja osalenud sanktsioonides. Soome ei lähe valitud kursilt kõrvale, sest Venemaa agressiivsuse hukkamõistmine on Soome julgeoleku huvides." Raik kurdab, et Eesti teadmised Venemaast vähenevad järjest.

Selle tõttu on inimestel Venemaast vaenulik pilt kerge kujunema.

"Tahaks loota, et poliitikast allapoole jäävatel tasanditel püütakse luua rohkem sidemeid Venemaaga. Me oleme ikkagi naabrid ja on väga oluline, et meil oleks Venemaast piisavalt teadmisi. Eestis selliseid teadmisi praegu piisavalt ei ole. Poliitilisel tasandil pole suhete aktiivseks arenguks häid eeldusi. See on tingitud praegusest kontekstist ja sellest, et ka Venemaa ise ei ilmuta selleks erilist huvi. Venemaale ei ole ju häid suhteid Eestiga vaja."

Dialoogi pidamist Venemaaga tuleb õppida Soomelt

Raiki sõnul ei ole Eesti ja Venemaa suhete areng mitte ainult eestlaste kätes.

"Muidugi toimub kõik Venemaa ja Lääne suhete üldises kontekstis. Praegu on Venemaa ja EL suhetes seisak. Tundub, et olulisi muudatusi ei ole ette näha, kuna Ukraina konflikt säilib, sanktsioonid jätkuvad ja turvalisuse ning õiguskorra küsimustes on olulisi erimeelsusi. Et kõik kaalukad probleemid vähemalt lähitulevikus tõenäoliselt säilivad, ei toimu suuri muutusi ka Eesti ja Venemaa suhetes."

Raik ütleb, et peale erakordselt jahedate riikidevaheliste suhete Eesti ja Venemaa vahel suuri probleeme pole. Vene vähemus Eestis on ühiskonda väga hästi integreerunud. Venemaa Petseri rajoonis, Eesti kagupiiril lähedal elavad setod. Selles rahvusrühmas on vaid paar tuhat esindajat, kes on vene õigeusku. Mõlemas riigis kokku elab 10-20 tuhat selle rahva esindajat. Seto keelt räägib umbes viis tuhat inimest. Praktikas ei kujuta setod mingeid probleeme.

Soomlased on valmis liituma Rail Balticuga>>

"Venemaa ei keelata praegu inimestel riigist lahkumist. See on suur erinevus võrreldes Nõukogude Liiduga. Igaüks võib rahulikult ära sõita." Raik usub, et eestlased ja teised rahvad peaksid soomlastelt venelastega dialoogi pidamises eeskuju võtma.

"Soomlastel ja eestlastel on erinev arusaam poliitilisest dialoogist ja suhtest Venemaaga. See on tingitud sellest, kuidas EL suhtub dialoogi Venemaaga. Paljud usuvad, et dialoogi pidamine ise on järeleandmine, mis toob kaasa uusi järeleandmisi. Eestiski kardetakse dialoogi Venemaaga ja ollakse selle vastu. Minu arvates mõistetakse Soomes paremini, et dialoog iseenesest ei ole veel järeleandmine. See on vajalik, sest vastab mõlema poole huvidele. Dialoogi ei tohiks pidada järeleandmiseks. Soomes olles mõistsin, et see on üks olulisi suhtlemise tingimusi."

95
Tagid:
välispoliitika, NATO, Soome, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde