Трубы для Северного потока

Nord Stream 2: Euroopa Parlament hääletas valijate tahte vastu

59
(Uuendatud 17:17 13.12.2018)
Euroopa Parlament tulistas Nord Stream 2 projekt peatamisele üles kutsuva resolutsiooni vastuvõtmisega jalga. Aga mitte endale, vaid Euroopale. Tõsi, esialgu paukpadruniga, kuna dokumendil puudub seaduslik jõud. Nüüd võib üsnagi veendunult öelda, et sihtmärk on "sisse lastud". On jäänud veel lahingmoon laadida.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Üldiselt ei juhtunud midagi erilist — see kollektiivse parlamentaarse mõtte organ võtab konveiermeetodil vastu kõikvõimalikke Venemaale pühendatud kirjanduslikke ja poliitilisi oopuseid. Loomulikult ainult negatiivse toimega. Tuleb vaid tänada mitmete, peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riigi esindajate patoloogilist aktiivsust.

Venemaal nimetati EP resolutsiooni Nord Stream 2 kohta arulageduseks >>

Nad sõna otseses mõttes sügelevad ja nende päev on möödunud asjata, kui nad pole sõrmest välja imenud ega avalikustanud uut Venemaa-vastast initsiatiivi või ei ole nende puudumisel kasvõi Venemaa suunas sülitada saanud. Verbaalses mõttes muidugi.

Kuid probleem on selles, et need tegelased saavad otseselt dokumentide vastuvõtmist mõjutada ja tugevat toetust Ameerika Ühendriikidelt, kelle huve nad häbiväärselt teenivad. Ja Washingtoni agressiivsed huvid ebaausa konkurentsi ja mõnikord ka otsese diktaadiga Euroopale oma energiaressursse peale sundida, ei ühti Vana maailma huvidega. Kusjuures just energiajulgeoleku valdkonnas, millest Ameerika poliitikud ja nende hoolealused Euroopa Parlamendist lakkamatult "heietavad", kutsudes neid üles Venemaa toodangust loobuma.

Tegelikult on siin varjatud motiiv – kõrvaldage "sõltuvus" Venemaast, et sattuda sõltuvusse Ameerikast. Kuid siingi pole pilt must-valge. Tegelikult Euroopal kriitilist sõltuvust Venemaa gaasist ei ole. Gazprom täidab selle tohutu ja väga paljutõotava turu ainult osaliselt, vaid kolmandiku osas.

Provokatsioonid Mustal merel >>

Eurooplased on seda turgu juba paljuski mitmekesistanud ja ostavad gaasi eri piirkondadest. Washingtonile, kes sooviks saada, kui mitte monopolistiks, siis vähemalt üheks võtmetegijaks sellel turul, see üldse ei meeldi. 

Ja just selline stsenaarium, arvestades, et veeldatud maagaasi tuleb transportida Ameerika Ühendriikidest tankeritega, millega ookeanil võib juhtuda mida iganes, kahjustaks oluliselt Euroopa tegelikku energiajulgeolekut, aga mitte seda, millega propagandas nagu lipuga vehitakse. Rääkimata juba Ameerika süsivesinike palju kõrgemast hinnast.

Euroopa Parlament valmistas ette resolutsiooni Nord Stream 2 peatamiseks
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Tuleb korrata banaalset teesi — isegi alternatiivenergia arengut arvestades ei asenda see järgmise aastakümne vältel strateegiliselt gaasitarbimist Euroopa tööstuses ja miljonites leibkondades. Nii räägivad majandusteadlased, teoreetikud ja praktikud. Nord Stream-2 ehitusloa andsid välja sellised riigid nagu Saksamaa, Soome ja Rootsi. Projektist on huvitatud ka teised.

Nii et Euroopa Parlament astus oma resolutsiooniga nende otseste huvide ja seega kogu piirkonna arengu ja heaolu vastu. Ja see meenutab juba 'piiratud tegevusulatusega' poliitilist sabotaaži, pealegi on tema potentsiaalne klient teada. Veidi varem võttis USA Esindajatekoda vastu sarnase dokumendi. See pole üldse kokkusattumuse moodi.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

59
Tagid:
poliitika, resolutsioon, majandus, Nord Stream 2, Euroopa Parlament
Samal teemal
Saksamaa ei loobu Kertši intsidendi pärast Nord Stream 2-st
USA suursaadik: Washington peatab Nord Stream 2
Handelsblatt: Nord Stream 2 takistab Ida-Euroopa ajalooline trauma
Miller vastas USA ähvardustele Nord Stream 2 peatada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde