Kas Macroni lubadused rahustavad meeleavaldajaid

The Economist: Macron püüab kriitikuid kinni maksta

41
(Uuendatud 17:50 12.12.2018)
Esmaspäeval, 10. detsembril pöördus Emmanuel Macron Prantsusmaa rahva poole, püüdes lahendada oma presidendiaja esimest tõelist poliitilist kriisi.

TALLINN, 12. detsember — Sputnik. Macroni teleesinemist vaatas 21 miljonit inimest. See oli tema esimene avalik esinemine protestide algusest detsembris, edastab portaal Inosmi viitega väljaandele The Economist. Macron lubas suurendada 100 euro võrra miinimumpalka, kuid kas sellest meeleavaldajate rahustamiseks piisab?

10. detsembril pöördus Emmanuel Macron Prantsusmaa rahva poole, püüdes lahendada oma presidendiaja esimest tõelist poliitilist kriisi.

Tema laup oli kortsus, tema hääletoon kahetsev, Prantsusmaa president tunnistas oma vigu: "Ma tean, et olen oma sõnadega paljudele haiget teinud," ja lubas kulukaid meetmeid, et suurendada hüvitiste paketti ja pensione.

Kas sellest usalduse taastamiseks piisab, sõltub mitte ainult avalikust arvamusest, vaid ka meeleavaldajatest.

Macroni 13-minutiline pöördumine, mida jälgis 21 miljonit inimest, oli tema esimene avalik esimene alates 1. detsembrist, kui üleriigilise "Gilets Jaunesi" ("Kollaste vestide") liikumine vägivaldselt Pariisi kesklinna murdis.

President lubas, et minimaalpalka (praegu 1 499 eurot) saavad töötajad hakkavad saama lisatasu 100 eurot kuus ilma täiendavate kuludeta tööandjatele (tõenäoliselt riiklike palgatoetuste laiendamise kaudu — autori märkus). Sotsiaalkindlustusmaksete suurendamine pensionidelt neile, kes saavad vähem kui kaks tuhat eurot kuus, tühistatakse. Nii ületunnitööd kui ka tööandjate pakutavaid aastapreemiaid ei maksustata.

Valitsuse hinnangul on nende meetmete maksumus ligikaudu 8-10 miljardit eurot ehk ligikaudu 0,4 protsenti SKTst. Eelarvekulusid vähendamata toob see paratamatult kaasa eelarvepuudujäägi suurenemise, mis 2019. aastal kasvab 2,8 protsendini SKT-st. See on oluliselt kõrgem kui Itaalias ja püsib vaevu Maastrichti lepinguga ette nähtud kolme protsendi piires.

Mõned analüütikud väidavad, et uute järeleandmistega võib see ulatuda 3,5 protsendini, mis võib käivitada uue kriisi eurotsoonis. Samuti välistas Macron omandi maksustamise, mille ta ühe oma esimese sammuna pärast ametisse asumist tühistas. Selle otsuse kehtetuks tunnistamine on paljude "Kollaste vestide" keskne nõue. Nende algne rahulolematus diislikütuse ja bensiini hinnatõusuga keskkonnamaksude suurenemise läbi on nüüdseks üle kasvanud vihaks ebaõiglase maksustamise vastu.

RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan
© Sputnik / Владимир Трефилов

Sama oluline, kui sissetulekute suurendamise meetmed, oli ka presidendi esinemise toon. Kõiketeadjast loengupidaja oli kadunud, nüüd on kätte jõudnud leplikkuse ja muretsemise aeg. Filosoofilise kõrghariduse ja ratsionalistliku mõtlemisega mehena ei tegele Macron rahvapoliitikaga ja ta valis tavapärase suhtlusviisi, istudes Elysee palees kullatud laua taga, millele olid kuhjatud presidendivõimu sümbolid.

Kuid paljud viimase nelja nädala jooksul Prantsusmaa maapiirkondade ristmikel protesteerinutest on vihased presidendi lugupidamatuseks pärast nende suhtes, kuna raskused ei lase neil ots otsaga kokku tulla. Seekord tunnistas ta oma süüd.

"Võibolla mulle tundus, et see pole minu asi, et mul on teised prioriteedid," ütles ta. 

Nüüd aga, nagu ütles Macron, hakkab ta regulaarselt kohtuma linnapeade, ametiühingujuhtide ja teiste inimestega, et rohkem kuulata. Vabandusena ei olnud see päris see, mis vaja, kuid oli vähemalt midagigi. Kas sellest piisab, et protestiliikumise pinget leevendada?

Valitsuse suur probleem on selles, et "Kollaste vestide" liikumisel ei ole struktuuri ega juhte. Tal ei ole ametlikku läbirääkimispositsiooni ja tema nõuded ulatuvad mõistlikest (kütuse keskkonnamaksu tühistamine, mille valitsus kehtestas juba 2019. aasta jaanuarist — autori märkus) absurdseteni (sealhulgas Macroni tagasiastumine — autori märkus). Seepärast tuli Macronil oma rahuettepanek teha teadmata, kuidas tema jõupingutustesse suhtutakse.

Mõnede "Kollaste vestide" jaoks on kõik, mida president ütleb või teeb, ebapiisav. Nende viha põhineb arusaamisel, et nad on kõrvale jäetud. See tunne on kasvanud enam kui kümne aasta jooksul kõigis Lääne demokraatiates, mitte ainult Prantsusmaal. Nad räägivad viiendast protestilaupäevast 15. detsembril. Kuid veelgi olulisem on elanikkonna reaktsioon.

Eelmisel nädalavahetusel tänavatele tulnud umbes 130 000 inimest üle kogu riigi oli suhteliselt tagasihoidlik number Prantsusmaa protestide standarditega võrreldes. Sellist survet avaldasid valitsusele osaliselt vasak- ja paremäärmuslastest kurjategijate vägivalla ulatus, samuti avalikkuse toetus.

Pole üllatav, et Macroni poliitilised vastased on tema väljakuulutatud meetmete tagasilükkamiseks juba järjekorda asunud. Protestide ajal läbi viidud avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et enamus prantslasi toetab "Kollaseid veste" ja et vaatamata vägivallale on olukord stabiilne. Macroni esinemisele järgnenud küsitluste kohaselt on meeleavaldajate nõudmised nüüd enamuse arvates täidetud. Mõned tema oma leeri kriitikud hingasid kergendatult.

"Macron tunnistas vigu oma käitumises," ütles majandusteadlane Philippe Aghion, kes nõustas teda valimiskampaania ajal, kuid hakkas siis karmilt kritiseerima, "ta saab edasi liikuda."

On raske mõista, kuidas president saab sellest draamast välja tulla, oma senist reformistiimpulssi säilitades. Macronil on endiselt Viienda Vabariigi presidendi tugev parlamentaarne häälteenamus ja tugevad täitevvõimu volitused. Kuid nüüd on ta näidanud, et hoolimata tema lubadusest käituda mitte nii nagu tema eelkäijad, on ta kaotamas survele tänavalt. "Kollaste vestide" protestid on kahtlemata Macronile pöördepunktiks. Parim tulemus oleks taaskäivitus, püüd konsensusele, nii et inimesi kuulav president suudaks tõepoolest "muuta viha võimaluseks" ja kujundaks oma plaanide ümber uue konsensuse. Kõige hullem oleks, kui kõik see lõpetaks tema ambitsioonid Prantsusmaa moderniseerimiseks ja ümberkujundamiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

41
Tagid:
"kollased vestid", meeleavaldaja, rahvas, Emmanuel Macron, Prantsusmaa
Teema:
Prantsuse "kollaste vestide" protestid (19)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde