Seitsme EL riigi keeldumine ÜRO ränderaamistiku toetamisest teeb Brüsselile muret, illustreeriv foto

Seitsme EL riigi keeldumine ÜRO ränderaamistiku toetamisest teeb Brüsselile muret

224
(Uuendatud 19:09 11.12.2018)
Brüssel näeb ÜRO rändepaketis testi Euroopa riikide valmidusele liberaalset sisserändepoliitikat vastu võtta – EL arvates kukkus seitse riiki humanismikatsel läbi.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik, Aleksei Toom. Brüssel peab seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi keeldumist hääletada ÜRO ülemaailmse rändepakti poolt Marrakeshis populismi ilminguks ja mänguks mõnede valijate rahvuslikel tunnetel. Eesti toetas seda rahvusvahelist deklaratsiooni ainult poliitilise kriisi ja rahvuslastele järeleandmiste hinnaga.

Marokos kiideti heaks ÜRO ülemaailmne ränderaamistik >>

Otsustades Brüsseli-meelsetes ajakirjandusväljaannetes avaldatu põhjal on Euroopa Liidu ametlik pealinn nende EL riikide suhtes, kes eelnevalt kokkulepitud ÜRO rändepaketti toetamast keeldusid, kriitiline. Nii avaldas väljaanne Euractiv mitme liidu liikmesriigi pakti poolt hääletamisest keeldumise peamise põhjusena "migratsioonivastast populismi".

Maroko Kuningriigis toimunud konverentsi otsus kinnitatakse 19. detsembril toimuval ÜRO Peaassambleel ning Brüssel kardab ebameeldivaid üllatusi, mis võiksid ELi positsiooni dialoogis Aafrika ja Aasiaga kahjustada. Liidu võimud arvavad samuti, et EL oma sisserändepoliitika heakskiitmine saab olema oodatust veelgi raskem.

Saksamaa ja Prantsusmaa tandemi välja pakutud uue direktiivi eelnõud arutatakse praegu liikmesriikides, kus tuleb otsustada, kuidas pagulaste ja sisserändajatega toimida.

Natsionalismi väike võit Eestis

EL mustas nimekirjas on Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti, Poola ja Slovakkia. Eesti otsustas praktiliselt viimasel hetkel hääletada pakti poolt, kuid pidi selleks ületama valitseva koalitsiooni erakondade konflikti, kus rahvuslik IRL nõudis rahvusvahelise dokumendi toetamisest keeldumist.

Kohalike rahvuslaste survel ja protestimeeleavalduste saatel keeldusid Eesti president, peaminister ja isegi välisminister Maroko pealinna sõitmast, kuigi ÜRO nägi ette riikide osalemise konverentsil kõrgemal tasemel, see tähendab, et seal oleks pidanud olema riigipead ja valitsusjuhid.

FT: vaidlused ränderaamistikku üle on lõhestanud valitsusi >>

Marokos Marrakechis 10. detsembril toimunud ÜRO konverents kiitis mitmete Euroopa Liidu riikide, sealhulgas Eesti elanikkonna rahvusliku osa emotsionaalsete protestide põhjuseks olnud ülemaailmse rändepakti üldjoontes heaks.

Tallinna kesklinnas toimunud meeleavaldus, millest Sputnik Eesti on teatanud, kogus tõenäoliselt rohkem osalejaid kui praegu elab riigis neidsamu "soovimatuid" sisserändajad.

Kantsler Merkel meenutas natsismi julmusi

Eestit esindas Marrakechis suursaadik ÜRO-s Sven Jurgenson. Välisministeeriumi ametlikul võrgulehel teateid Marokos toimunud üritustest pole.

Ungari läheb suhetes Euroopa Liiduga täispangale >>

Nii et riigis leviv natsionalism saavutas küll väikese, kuid siiski võidu, mis on mõnede poliitkommentaatorite arvates lähenevate parlamendivalimiste künnisel tähelepanuväärne ja samas ka murettekitav. Tallinnal pole lähiajal mingit põhjust natsionalismi ja šovinismi rolli riigi sisepoliitikas eitada.

"Me ei tohiks hirmudele ja valedele ideoloogilistele seisukohtadele järele anda," ütles ÜRO peasekretär Antonio Guterres Marrakechis kohal viibivatele liidritele, sealhulgas Saksamaa kantsler Angela Merkelile, Kreeka peaminister Alexis Tsiprasele, tema kolleegidele Taanist ja Hispaaniast Lars Rasmussenile ja Pedro Sanchezele.

Kantsler Merkel ütles oma kirglikus kaitsekõnes paktile, et tema riigist "levis maailma natsism, mis põhjustas humanismile uskumatut valu". "Vastuseks puhtatõulisele natsionalismile oli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamine ja kohustus otsida vastuseid meie probleemidele ühekoos," ütles Merkel, tuues paralleeli natsismi ja praeguste protestidega sisserändajate suhtes.

224
Tagid:
rändepakt, rändekriis, migratsioon, ränderaamistik, EL, ÜRO, Brüssel, Marrakech, Maroko
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde