Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ja Hiina Rahvavabariigi esimees Xi Jinping

"Vajutasin millelegi ja kõik kustus": Trump loovutas Venemaale kaubavahetuse Hiinaga

54
(Uuendatud 15:09 11.12.2018)
Autoriteetne Business Insider avaldas šokeerivad andmed USA väliskaubanduse kohta: oktoobris kaotasid USA ettevõtted kaitsemeetmete tasumisega 6,2 miljardit dollarit - see on absoluutne ajalooline maksimum.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Mida on Peking teinud selliste kahjude vältimiseks ja millised on Venemaa võimalused Hiina siseturul vabaks jäänud koha ülevõtmiseks — RIA Novosti materjalis.

Tõrvatünn

See aasta maikuu oli USA väliskaubanduse kõige sügavama kriisi lähtepunkt. Kui jaanuarist aprillini oli Ameerika ettevõtete impordi ja eksporditehingute kogumaksumus kaubavahetuses Hiinaga 10,8 miljardit dollarit, siis maist augustini peaaegu kolmandiku rohkem — 15,1 miljardit eurot. Samal ajal on tollimaksude kogusumma aasta-aastalt rohkem kui kahekordistunud.

Möödunud aasta oktoobris maksid USA firmad impordi- ja eksporditollimaksudeks 6,2 miljardit dollarit, eelmise aasta oktoobris makstud 3 miljardi vastu. Sealhulgas Hiina kaupade importijad maksid Hiina maksude tasumiseks 2,6 miljardit dollarit, võrreldes 0,4 miljardiga "sõjaeelsel" perioodil. Loomulikult mõjutas selliste suurte tasude maksmise kohustus tõsiselt Ameerika ettevõtete äritegevust.

Trumpi meeskond võttis Hiina miljardäri tütre pantvangi>>

Suurenevad kulud peletavad potentsiaalseid investoreid, kaupade hinnad tõusevad (inflatsioon oli oktoobris 0,3% võrreldes 0,1%-ga septembris), müük väheneb. Selle tulemusena on ettevõtete juhtkond sunnitud kulusid optimeerima, sealhulgas loobuma tootmise laiendamisest ja uute töötajate palkamisest.

Trumpi säutsude põhjal otsustades, on ta sellise olukorraga üsnagi rahul. "Me teenime oma tariifidega miljardeid ja teeme Ameerikale taas rikkaks," kirjutab Ameerika president.

​Lühiajalises perspektiivis aitavad impordi tõkketollid tõepoolest USA riigikassat täita. Võib-olla oligi see peamine põhjus, miks USA Föderaalreserv tõstis oma jooksva aasta SKT kasvuprognoosi 2,8%-lt 3,1%-ni. Kuid pikemas perspektiivis toob Ameerika ettevõtete käibe vähenemine koos tarbijahindade tõusu ja investeerimiskliima halvenemisega kaasa majanduskasvu aeglustumise. Oktoobri alguses vähendas Rahvusvaheline valuutafond (IMF) oma maailmamajanduse olukorra järjekordses ülevaates USA SKT kasvuprognoosi 2019. aastaks 2,7%-lt 2,5%-ni.

Ameeriklased peavad tollisõja eest tasuma — WTO menetleb üheksat hagi USA vastu>>

Aasta keskel Trumpi kehtestatud piirangumeetmete peamiseks põhjuseks oli tema enda sõnul Hiina kaubavahetuse ebaõiglane proportsioon, täpsemalt kaubavahetuse kasvav puudujääk.

Teisisõnu, Washingtonile Valge Maja peremehe isikus ei meeldinud, et USA ostab rohkem kui müüb. Kuid siin pole edu veel märgata. Ameerika Ühendriikide ja Hiina kaubandusbilansi puudujääk on viiendat kuud järjest kasvanud ning oktoobris kasvas see tervelt 1.7% võrra 55,5 miljardi euroni. See on viimase kümne aasta suurim näitaja 2008. kriisiaasta oktoobrist alates.

Püha koht pole kunagi tühi

On oluline rõhutada, et USA eelarvepuudujäägi kasvu ei põhjustanud Ameerika Ühendriikide impordi, vaid vastupidi — Ameerika kaupade ekspordi vähenemine Hiinasse — 25% aastas. Pärast Washingtoni välja kuulutatud kaubandussõda hakkas Peking otsima uusi tarnijaid siseturule.

Karavan läheb edasi: Ameerika ettevõtted keerasid Trumpi ümber sõrme>>

Novembri alguses toimus Šanghais ilmselt kõige kummalisem mess sedalaadi ürituste ajaloos — China International Import Expo (CIIE). Reeglina tutvustatakse sellistel foorumitel külalistele vastuvõtva riigi eksporttoodangu parimaid näidiseid ja sõlmitakse vastavaid lepinguid. Seekord aga osalesid CIIE-l riigid ja ettevõtted, kes soovisid reklaamida oma toodangut Hiina turul.

Näituse aukülaline oli Venemaa, kelle delegatsiooni juhtis peaminister Dmitri Medvedev. Messile saabus suur delegatsioon ligikaudu poolte Venemaa Föderatsiooni piirkondade ja ettevõtete esindajatest. Venemaa paviljonis oli võimalik leida kõige mitmekesisemaid tooteid, näiteks toiduaineid, elektroonikat ja põllumajandustehnikat. Paljude valdkondade sortiment oli väga lai.

Foorumil sõlmiti Moskva ja Pekingi vahel kokkulepped toiduainete, kõrgtehnoloogiliste toodete, meditsiinikaupade ja —seadmete, kosmeetika- ja tervisekaupade ning ehete tarnimiseks. Lepingutele lubas Peking tagada kolmekümneprotsendilise käibemaksuhüvitise ja nullmääraga tollimaksu. Suurimaks tehinguks võib pidada Atomstroieksport'i lepingt Jiangsu provintsis asuvale Tainwani tuumaelektrijaamale kahe reaktori ehitamiseks ja kiiretel neutronitel töötava tuumareaktori demonstreerimiseks.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Hiljuti avati Šanghais Venemaa ekspordikeskuse esindus — see on oluline samm Moskva ja Pekingi vahel rahvuslikes valuutades tehtavate arvelduste osakaalu suurendamise lepingu sõlmimisel, mis Vnešekonombanki juhi Igor Šuvalovi sõnul võib toimuda veel enne käesoleva aasta lõppu.

54
Tagid:
Xi Jinping, Donald Trump, Dmitri Medvedev, Hiina, USA, Venemaa
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde