Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul, illustreeriv foto

Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul

136
(Uuendatud 16:22 10.12.2018)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad astusid taas välja Venemaaga piirilepete sõlmimise vastu. See on ka arusaadav – kui lepingud ratifitseeritakse, kaob põhjus vägevate avalduste tegemiseks ära.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Eesti konservatiivid panid järjekordselt riigi parlamendis arutlusele seaduseelnõu Venemaaga mere- ja maismaapiiri ratifitseerimisest keeldumise kohta. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja teiste paremerakondade esindajad neid kokkuleppeid ei salli ja kasutavad iga võimalust, et sellest sallimatusest siinsele avalikusele teada anda.

Eesti säilitab tõenäoliselt õiguse pretendeerida Ivangorodile >>

Kõike seda serveeritakse raamistatult suurtesse sõnadesse 1920. aasta Tartu rahurahulepingu pühadusest ja puutumatusest ja "Eesti" maa-aladest tänase Venemaa territooriumil. Ning enama veenvuse lisamiseks paistatakse rahva teadvusesse kinnisväide agressor-riigist, kes pidavat täitma enesele võetud rahvusvahelisi kohustusi. Viidates seejuures reeglina sündmustele Ukrainas.

Tõsi küll, Eesti peaminister Jüri Ratas on juba püüdnud neile seletada, et Ukraina küsimust ei maksa siduda Venemaagi piirilepingu rafitseerimise teemaga. Nii ehk naa käib jutt ju NATO välispiirist. Kuid rahvuslased ajavad kangekaelselt oma rida kas saab siis loobuda niisugusest võimalusest täiel häälel oma tõde kuulutada.

Tasub meenutada, et vastavate Venemaa ja Eesti vaheliste lepingute sõlmimise katsed on juba aastakümneid veninud lugu. Läbirääkimised algasid juba läinud sajandi 90-ndatel aastatel ning lepinguid on juba mitu korda allkirjastatud. Esimest korda tehti seda välisministeeriumide polt 18. mail 2005. aastal. Aga siis, kui kokkulepe sai esitatud ratifitseerimiseks Eesti parlamendile, lisasid rahvuslike erakondade saadikud sellele preambuli, mis kätkes osundust 1920. aasta Tartu rahulepingule.

2005. aastal allkirjastati Moskvas Eesti ja Venemaa vaheline piirileping >>

Ja see võis kujuneda aluseks Eesti territoriaalsetele nõudmistele Venemaa suhtes. Mis otse loomulikult oli Venemaa jaoks vastuvõetamatu ja sai põhjuseks tema poolt lepingule antud allkirja tühistamisele. Läbirääkimised jätkusid 2012. asta oktoobris Eesti poole initsiatiivil. Mõlema riigi valitsused kiitsid piirilepete eelnõu 2013. aastal heaks ja 2014. aasta 18. veebruaril kirjutasid riigi välisministrid sellele Moskvas alla.

Vene välisminister Sergei Lavrov
© Sputnik / Григорий Сысоев

Nüüd peavad parlamendid need dokumendid seaduslikuks jõustumiseks ratifitseerima. Nii et Eesti ja Venemaa vaheliste piiride paikaseadmise protsess on lõpule jõudmas, kuid see kahe riigi vaheliste keeruliste suhete tõttu on selle lõpuleviimine tõsiselt raskendatud.

Leping on läbinud Riigikogus esimese lugemise. Riigiduumas ratifitseerimisprotsess seni veel alanud ei ole. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on selgesti öelnud, et ratifitseerimise põhitingimuseks on vastasseisust vaba õhkkond kahepoolsetes suhetes. Aga vaat sellega on meil just nimelt probleeme.

Russofoobiaa kogub Eestis kampaaniana kaalu ja kiirust, sarnanedes mäest alla veereva lumepalliga. Valveväide, et Eesti peamine vaenlane on Venemaa, on Balti vabariigi välispoliitikas üldvaldav. Ja see loomulikult osutub see teel lepingu ratifitseerimiseni, aga eesti rahvuslased üritavad seda protsessi üldse nurja ajada. Ja seeläbi veelgi teravamaks ajada neid meie kahe riigi vahelisi suhteid, mis on juba niigi jõudnud seisundimi, millest hullemat ei saa ollagi.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

136
Tagid:
seaduseelnõu, poliitika, piirileping, Riigikogu, EKRE, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Lavrov rääkis "vene ohu" müüdi allikast
Lavrov teatas russofoobsete tendentside tugevnemisest maailmas
Jürgens: Russofoobiat kultiveerivad Eestis ametivõimud, mitte rahvas
"Saapaid lakkuda või molli anda": Balti russofoobide lootused
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde