Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul, illustreeriv foto

Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul

134
(Uuendatud 16:22 10.12.2018)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad astusid taas välja Venemaaga piirilepete sõlmimise vastu. See on ka arusaadav – kui lepingud ratifitseeritakse, kaob põhjus vägevate avalduste tegemiseks ära.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Eesti konservatiivid panid järjekordselt riigi parlamendis arutlusele seaduseelnõu Venemaaga mere- ja maismaapiiri ratifitseerimisest keeldumise kohta. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja teiste paremerakondade esindajad neid kokkuleppeid ei salli ja kasutavad iga võimalust, et sellest sallimatusest siinsele avalikusele teada anda.

Eesti säilitab tõenäoliselt õiguse pretendeerida Ivangorodile >>

Kõike seda serveeritakse raamistatult suurtesse sõnadesse 1920. aasta Tartu rahurahulepingu pühadusest ja puutumatusest ja "Eesti" maa-aladest tänase Venemaa territooriumil. Ning enama veenvuse lisamiseks paistatakse rahva teadvusesse kinnisväide agressor-riigist, kes pidavat täitma enesele võetud rahvusvahelisi kohustusi. Viidates seejuures reeglina sündmustele Ukrainas.

Tõsi küll, Eesti peaminister Jüri Ratas on juba püüdnud neile seletada, et Ukraina küsimust ei maksa siduda Venemaagi piirilepingu rafitseerimise teemaga. Nii ehk naa käib jutt ju NATO välispiirist. Kuid rahvuslased ajavad kangekaelselt oma rida kas saab siis loobuda niisugusest võimalusest täiel häälel oma tõde kuulutada.

Tasub meenutada, et vastavate Venemaa ja Eesti vaheliste lepingute sõlmimise katsed on juba aastakümneid veninud lugu. Läbirääkimised algasid juba läinud sajandi 90-ndatel aastatel ning lepinguid on juba mitu korda allkirjastatud. Esimest korda tehti seda välisministeeriumide polt 18. mail 2005. aastal. Aga siis, kui kokkulepe sai esitatud ratifitseerimiseks Eesti parlamendile, lisasid rahvuslike erakondade saadikud sellele preambuli, mis kätkes osundust 1920. aasta Tartu rahulepingule.

2005. aastal allkirjastati Moskvas Eesti ja Venemaa vaheline piirileping >>

Ja see võis kujuneda aluseks Eesti territoriaalsetele nõudmistele Venemaa suhtes. Mis otse loomulikult oli Venemaa jaoks vastuvõetamatu ja sai põhjuseks tema poolt lepingule antud allkirja tühistamisele. Läbirääkimised jätkusid 2012. asta oktoobris Eesti poole initsiatiivil. Mõlema riigi valitsused kiitsid piirilepete eelnõu 2013. aastal heaks ja 2014. aasta 18. veebruaril kirjutasid riigi välisministrid sellele Moskvas alla.

Vene välisminister Sergei Lavrov
© Sputnik / Григорий Сысоев

Nüüd peavad parlamendid need dokumendid seaduslikuks jõustumiseks ratifitseerima. Nii et Eesti ja Venemaa vaheliste piiride paikaseadmise protsess on lõpule jõudmas, kuid see kahe riigi vaheliste keeruliste suhete tõttu on selle lõpuleviimine tõsiselt raskendatud.

Leping on läbinud Riigikogus esimese lugemise. Riigiduumas ratifitseerimisprotsess seni veel alanud ei ole. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on selgesti öelnud, et ratifitseerimise põhitingimuseks on vastasseisust vaba õhkkond kahepoolsetes suhetes. Aga vaat sellega on meil just nimelt probleeme.

Russofoobiaa kogub Eestis kampaaniana kaalu ja kiirust, sarnanedes mäest alla veereva lumepalliga. Valveväide, et Eesti peamine vaenlane on Venemaa, on Balti vabariigi välispoliitikas üldvaldav. Ja see loomulikult osutub see teel lepingu ratifitseerimiseni, aga eesti rahvuslased üritavad seda protsessi üldse nurja ajada. Ja seeläbi veelgi teravamaks ajada neid meie kahe riigi vahelisi suhteid, mis on juba niigi jõudnud seisundimi, millest hullemat ei saa ollagi.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

134
Tagid:
seaduseelnõu, poliitika, piirileping, Riigikogu, EKRE, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Lavrov rääkis "vene ohu" müüdi allikast
Lavrov teatas russofoobsete tendentside tugevnemisest maailmas
Jürgens: Russofoobiat kultiveerivad Eestis ametivõimud, mitte rahvas
"Saapaid lakkuda või molli anda": Balti russofoobide lootused