Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas

Ratas: parlamendivalimiste eel valetatakse rahvale

254
(Uuendatud 10:37 09.12.2018)
Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas pidas laupäeval volikogu ees kõne, milles ütles, et riigikogu valimiste eel valetatakse rahvale nii maksulaekumiste, massiimmigratsiooni kui ka välis- ja julgeolekupoliitika teemadel.

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. "Valeuudiste levitamine ja alusetute hirmude külvamine ühiskonnas, opositsioonierakondade üha agressiivsemad rünnakud, põhimõttelised eriarvamused valitsuskoalitsioonis, reaalajas sündmuseid kajastavad valitsuskriisi blogid meedias," vahendas Pealinn viitega BNS-le peaministri sõnu.

"Ühiste pingutuste ja tugeva meeskonnavaimu toel suutsime leida lahenduse erimeelsustele koalitsioonis ning taastada rahuliku töörütmi. Nüüd on kõige olulisem võtta 12. detsembril Riigikogus vastu 2019. aasta riigieelarve, mis viib kogu Eestit edasi ning tõstab meie inimeste heaolu," sõnas Ratas. 

President kuulutas välja riigikogu valimised >>

"Vaadates mitmeid Euroopa riike meie ümber näeme, kui kerge on koalitsioone lõhkuda ning kui palju raskem on neid luua ja koos hoida. Sama näitab tegelikult ka meie enda kodumaa kogemus. Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki on juhtinud juba 16 valitsust. Seejuures on vaid Mart Laari ja Andrus Ansipi valitsused meie omast kauem ametis püsinud. Tunnustan igaühte teist, kõiki meie toetajaid ning häid koalitsioonipartnereid selle ühise saavutuse eest," märkis ta. 

Stenbocki maja
© Sputnik / Денис Грабусов

Tema sõnul on mitmed opositsioonierakonnad valmis pea kõigeks, et võimule pääseda. "Järgmised kolm kuud on oodata jõulisi ja isiklikke rünnakuid Keskerakonna ning peaministri vastu. Meil tuleb selleks vaimselt valmis olla. Keskerakond ei ole kunagi kartnud konkurente ega poliitilisi rünnakuid. Me võtame iga väljakutse vapralt vastu ning lähme võitma iga vastast ja iga valimist. Teine koht pole meid eales rahuldanud," sõnas Ratas.

Riigikogu valimiste eel külvatakse taas palju hirme ning otsesõnu valetatakse rahvale nii maksulaekumiste, massiimmigratsiooni kui välis- ja julgeolekupoliitika teemadel, märkis peaminister.

"Me ei lähe kunstlike vastanduste ja sisutühjade kraaklemistega kaasa. Keskerakond pole tuulelipp, mis laseks endale võõrast agendat peale suruda. Me oleme tulnud poliitikasse, et pakkuda kindlustunnet oma liikmetele, toetajatele ja kõigile Eestimaa inimestele. Ja seda, head sõbrad, ma luban, et me ka teeme," ütles Ratas.

 Keskerakonna toetus eestlaste seas on teisel kohal >>

Keskerakonna üldtoetuse kasvu taga on paljuski toetuse kasv eestlastest valijate seas, kus novembris mindi mööda EKRE-st ja tõusti Reformierakonna järel teisele kohale, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Aastaid on Keskerakonda saatnud nn vene partei kuvand, kuid Jüri Ratase erakonna esimeheks oleku ajal on ta hakanud pöörama erakonda eestikeelsete valijate poole ja kui vaadata statistikat, siis üsna õnnestunult.

Sellest, miks riigi valitseva erakonna vasaktiiba Yana Toomi ja Mikkail Kõlvarti näol tuleks kindlasti säilitada, rääkis portaalile Sputnik Eesti oktoobikuus Eesti politoloog Igor Rosenfeld.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Võimule jäädes ja Eestis valitsevatele parempoolsete vaadetega parteidele mööndusi tehes kaotab Keskerakond oma eripära ja on suuteline tegutsema vaid tänasele Eesti poliitikale iseloomulike klišeede järgi. Seda väitis portaalile Sputnik Eesti Igor Rosenfeld.

Ta meenutas, et Keskerakonna võimuletulek valitsuskoalitsiooni koosseisus 2016. aasta sügisel kasutati riigis domineeriva parempoolse poliitmasina poolt ära omal kombel partneri, kes selle ajani oli aastakümneid opositsioonis olnud, "embustega lämmatamiseks".

Valitsusekriis

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas ka Eesti valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

Riigikogu hoone juures toimus 26. novembril "reeturliku rändepoliitika" vastane meeleavaldus, mille korraldas opositsiooniline Konservatiivne rahvaerakond (EKRE). Meeleavalduse läbiviimise kohavalikut selgitati asjaoluga, et samal päeval pidi istungisaalis toimuma valitsuse ja ühiskonna lõhestanud ÜRO ränderaamistiku arutelu.

Eesti poliitilised parteid
© Sputnik /

Riigikogu kiitis täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 27 ning erapooletuid ei olnud.

2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis toimuvad 3. märtsil 2019. aastal.

Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad peavad ületama üleriigilise 5% valimiskünnise.

Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbrit jagades mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne. (Allikas: Vikipeedia).

254
Tagid:
vale, poliitika, valimised, Keskerakond, Riigikogu, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde