USA president Donald Trump

Venemaa alandas Trumpi üle maailma

109
(Uuendatud 12:53 09.12.2018)
​Trumpi probleem seisneb selles, et kõige ratsionaalsem vastus, mida ta pakkuda suudab, on kirjutada paar vihast säutsu, mitte rohkem.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Väga harva on Ameerikat rahvusvahelisel areenil niimoodi alandatud nagu käesoleval nädalal Viinis toimunud läbirääkimistega. Donald Trump otsustas mängida nafta megakartelliga OPEC+Venemaa geopoliitilist pokkerit ja tõstis korduvalt avalikult panuseid, lootuses põlvel katki murda õliliidu vastupanu ja isegi osalejate enesehinnang. Tegelikkuses kukkus aga välja suurim alandus, mis geopoliitilise pokkerimängijaga üldse juhtuda saab: tema bluff paljastati, tema kombinatsioon nurjus ja tema geopoliitilised vastased jagasid omavahel kogu mängupanga.

Katar lahkub OPEC-ist >>

Just nii tuleks tõlgendada OPEC+Venemaa Viinis toimunud läbirääkimiste tulemusi, seda enam, et Lääne juhtivad meediaväljaanded jälgisid neid kõnelusi üksnes Ameerika Ühendriikide presidendi ja Venemaa ning Saudi Araabia vastasseisu vaatevinklist.

"Kas OPEC suudab Trumpi madalate naftahindade nõudele avalikult mitte alluda?" küsis enne Viini tippkohtumist Briti BBC.

Pärast kaht päeva intensiivseid läbirääkimisi, mida saatsid mitte ainult Trumpi "verbaalne interventsioon" Twitteris, vaid ka USA Viini saabunud emissaride otsene sekkumine, saadi sellele ühemõtteline vastus: jah, OPEC riigid on valmis ignoreerima maailma hegemooni otseseid nõudmisi ja tegema seda avalikult ning Washingtoni maksimaalselt alandaval viisil.

Olukorra tõsiduse mõistmiseks tuleks vaadata OPEC+Venemaa otsuse langetamise konteksti. Mõni kuu varem pettis Donald Trumpi administratsioon Saudi Araabia juhtkonda kõige otsesemas mõttes, sundides teda maailma naftatootmise liidrina suurendama naftatootmist, et teoreetiliselt kompenseerida Iraanile kehtestatud sanktsioonidest tingitud langust nafta maailmaturul. 

Trumpi konksu otsas: miks saudid OPEC-i reetsid >>

Trump rääkis avalikkusele Iraani naftaekspordi viimisest nulli, kuid müüs samal ajal Araabia partnerite seljataga aktiivselt "indulgentse" sanktsioonide ajutiseks vabastamiseks ja jõudis neid müüa kaheksale Iraani naftaimportijale. Kui pettus ilmsiks tuli, hakkasid naftahinnad langema ja Ameerika Ühendriikide Saudi partnerid sattusid äärmiselt ebameeldivasse olukorda.

Esiteks, neid "tõmmati" avalikult ja küüniliselt ning teiseks, Ameerika president mitte ainult ei palunud ebamugavuste ja ilmse majanduskahju eest (mis väljendus kümnetes miljardites dollarites) vabandust, vaid vastupidi — kiitles oma võimega naftahindu alandada ja nõudis, et valijad hindaksid tema haaret äritegevuses ja suutlikkust häid tehinguid teha. Teatud osa maailma meediast rõõmusta Trumpi sellise tegevuse üle ja kiitis teda tema edukate geopoliitiliste sammude eest.

Pärast seda, kui puhkes skandaal Saudi ajakirjanikust dissidendi tapmise ümber Türgis, kes valitsuse kritiseerimisest vabal ajal töötas kolumnistina USA väljaandes The Washington Post, jõudsid osad naftaturu eksperdid järeldusele, et Trumpil on ideaalne, võimas ja peaaegu igavene survevahend Riyadile, mille abil saab Saudi Araabiat sundida langetama naftahinda kasvõi kümnele dollarile barreli eest.

Paljudele tundus tõesti, et Washington saavutas uskumatut edu, taastades oma kontrolli OPECi üle, mis näis olevat kadunud pärast seda, kui Riyadh võttis kursi strateegilisele lähenemisele Venemaaga ja maailma naftahindade ühisele mõjutamisele. Pole üllatav, et OPEC+Venemaa tippkohtumise eel oli põhiküsimuseks, kui kaugele on osavõtjad valmis Ameerika Ühendriikide tahte vastu minema? Küsimus oli eriti oluline seoses USA ametivõimude võimalike sanktsioonide ning meetmetega pärast niinimetatud NOPEC seaduse vastuvõtmist. See võimaldab USA valitsusel esitada selliseid tehinguid sooritavate isikute vastu hagisid Ameerika kohtutesse.

Donald Trump esitas oma nõudmised Twitteris: "Loodan, et Saudi Araabia ja OPEC ei vähenda naftatootmist. Naftahinnad peaksid praegust tootmismahtu arvestades olema palju madalamad!"

​Veelgi enam, presidendi administratsiooni eriesindaja Brian Hook lendas isiklikult Viini, et pidada Saudi Araabia delegatsiooni juhiga maha "hariv vestlus" isegi vahetult enne OPEC+Venemaa tippkohtumist.

Kohtumise tulemus oli Lääne rahandusmeediale šokeeriv. Peamiseks tuleb pidada osavõtjate teadvustamist, kui oluline oli selles Venemaa tugev positsioon ja poliitiline mõju. Üks tund enne kahepäevase raske läbirääkimistemaratoni lõppu kirjutas Bloombergi erikorrespondent Viinist: "Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak püüab naftatoodangu parameetrite osas saavutada Iraani ministri Bizhan Zangane'i nõusolekut. See on veel üks märk, kui mõjukas (ja võiks öelda — domineeriv!) on Moskva täna OPEC-i küsimustes. Kui kokkulepe (naftatootmise vähendamiseks, mis eeldab Saudi Araabia, Iraani ja teiste tippkohtumisel osalejate nõusolekut) ikkagi saavutatakse, siis toimub see tänu Novakile."

​Venemaa minister osutus vägagi tõhusaks läbirääkijaks: OPEC+Venemaa ühisavaldus näitab, et naftatootmist vähendatakse 1,2 miljoni barreli võrra päevas, mis osutus turu ootustest palju suuremaks ja see otsus ei vastanud kuidagi Ameerika diplomaatia nõuetele. Lääne meedia ja eksperdid mõistsid kohe, kes siin kaotajaks jäi. "Vaatamata Trumpi survele jõudsid OPEC ja Venemaa kokkuleppele tootmise vähendamises," kirjutab Briti uudisteagentuur Reuters.

"Kuuendat korda järjest (pärast tundidepikkusi läbirääkimisi) suutsid OPEC ja liitlased üllatada turgu tootmise tõsise vähendamisega ja nüüd ootab kartell Donald Trumpi reaktsiooni," prognoosib Bloomberg.

​Trumpi probleem seisneb selles, et kõige ratsionaalsem vastus, mida ta pakkuda suudab, on kirjutada paar vihast säutsu, mitte rohkem. OPEC+Venemaa otsuse osalejad mõistavad juba, et kuningas (Ameerika hegemooni mõttes) ei ole mitte ainult alasti, vaid külmetab aluspesus ajaloo külmas tuules silmnähtavalt ja mida rohkem Trump naftahindade osas lärmi lööb, seda rohkem hakatakse poliitilisel areenil aru saama, et tema võimalused Moskvat ja Riyadhi mõjutada on väga piiratud.

Pealegi, kui Ameerika Ühendriigid hakkavad Saudi Araabiat või Venemaad liigselt survestama, kiirendab see vaid naftadollarisüsteemi lammutamist ja Riyadhi poolt Venemaa õhutõrjeraketisüsteemide ostmist kindlustuspoliisina Ameerika ülemääraste jõuvõtete eest. Kui tiiger uriseb ja keegi teda ei karda, siis tähendab see, et tiiger on paberist. Trumpi katsed kasutada oma presidendi-Twitterit juhtkonsoolina on läbi kukkumas ning see on selge märk, et Ameerika impeerium liigub samm-sammult vastu oma loojangule.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

109
Tagid:
poliitika, Donald Trump, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde