Kertši sild

Läheneti valest otsast - USA tahtis heita kinnast, kuid näitas käpikut

76
(Uuendatud 02:18 09.12.2018)
Otsustades sõlmede põhjal, mis USS McCampbell kutsumata peremeest märgates üles võttis, sai ta aru, et ambrasuurile saab viskuda vaid üks kord. Kuid mitte veel seekord.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Teistest suuremat meelehärmi peaks selle üle tundma Jaapan. Mitte sellepärast, et seal on nüüd kaks USA sõjalennukit vähem – nende, õhus kokkupõrganute asemele saadetakse uued, vaid sellepärast, et kahte Kuriili saart ta nüüd kohe kindlasti tagasi ei saa, ükskõik kui palju ta Moskvat ka ei paluks.

USA valmistab Venemaale ette provokatsiooni Läänemeres>>

Ameerika hävitaja USS McCampbell näitas, mida on tegelikult väärt Tokyo garantiid mitte kunagi paigutada Ameerika Ühendriikide sõjaväebaase oma "põhjaterritooriumile". Ta paigutab need sinna ise ega küsigi Tokyo käest.

Ameerika hävitaja käis end Vene mereväebaasi lähedal näitamas
© AFP 2019 / PH3 Konstandinos Goumenidis/US Navy

Nagu ütles USA mereväe pressiesindaja Rachel McMarr: "USA lendab ja ujub kõikjal, kus rahvusvaheline õigus seda lubab, nii Jaapani merel kui ka igal pool mujal maailmas." Muide, hästi ütles. Kui tema poleks seda öelnud, ei oleks keegi arugi saanud, milline merekurat on nende raketikandja, mis esmakordselt 1987. aastast ilmus meie (Venemaa – toim.) Peeter Suure lahte — Venemaa Vaikse ookeani laevastiku peamise baasi lähedusse. Oleks võinud arvata, et eksis ära.

Kertši väin on hoopis teisel pool. Tänu McMarrile – ta seletas ära, et "see pole suunatud Venemaa vastu ega olnud seotud hiljutise vahejuhtumiga." Võiks arvata, et sel hetkel ristas ta seljataga sõrmed või — mis seal häbeneda — näitas nendega jutumärke. Selgub, et ameeriklased otsustasid tahtlikult valelt poolt läheneda. Washingtonil tuli äkki meelde, et "nad ei tunnusta Venemaa nõudmisi sellele osale Jaapani merest ja peavad seda rahvusvahelisteks veteks." See tähendab, et viimased kolmkümmend aastat see teda ei häirinud, kuid nüüd on sellest aru saadud.

McMarr vastas kõik võimalikud küsimused ära: "Me heitsime väljakutse." Vot nii. See ei olnudki mitte hulga Tomahawkidega sõjalaev, vaid kinnas. Kusjuures kummipaela otsas. Sest nad justkui viskasid selle kinda ja tõmbasid selle siis kiiresti–kiiresti uuesti tagasi, et venelastel ei olnud isegi aega seda üles tõsta. Polnudki see siis mingi kinnas, vaid käpik ja lahinguülesanne seisnes selle näitamises. "Seda tehti selleks, et toetada Ameerika Ühendriikide ja teiste riikide õigusi ja vabadusi seaduslikuks meresõiduks." Ilmselt Venemaa nende riikide sekka ei kuulu. Miks ta peaks sinna kuuluma, ta on niigi juba siin.

Provokatsioonid Mustal merel>>

Hävitaja Su-27
© RIA Novosti, Infographics

Aga oli kõva julgustükk, igatahes, tulla kellegi värava taha, näidata ennast ja siis jalga lasta. See õigus neil on. Väravaesine on ju üldkasutatav. Kuigi "lähenemine" on suhteline mõiste. Vahemaa Peeter Suure laheni oli siiski lugupidav. Üle saja kilomeetri. Kuid loomulikult oli see lähemal kui Ameerika Ühendriikideni. Seepärast oli rannikulennuväel ja allveelaevatõrjelaeval Admiral Tributs põhimõtteliselt põhjust välja minna ja viisakalt, nii nagu ainult meie (venelased – toim.) oskame, külalisele seltsi pakkuda. Just nii, ja mitte teda hirmutada.

Otsustades USS McCampbelli tehtud sõlmede põhjal, mis ta peremeest nähes üles võttis, sai ta sellega üsna hästi hakkama. Tuiskas neljasaja kilomeetri kaugusele kiiremini kui nende Tomahawkid. Küllap sai aru, et ambrasuurile saab viskuda ainult üks kord. Kuid mitte seekord.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

76
Tagid:
Kertš, Jaapan
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde