Ukraina president Petro Porošenko ja Oikumeeniline patriarh Bartolomeus

Mäss vabaduse vastu: Kiiev näeb Ukraina kirikut Konstantinoopoli "provintsina"

54
(Uuendatud 10:51 07.12.2018)
RIA Novosti publitsist Dmitri Lekuhh arutleb, milleni viib Ukraina soov seadustada pseudokiriklik struktuur.

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

Pärast seda, kui Kreeka ametlik kiriku-uudiste agentuur Romfea.gr avaldas 27.-29. novembrini toimunud Konstantinoopoli patriarhaadi Sinodi heaks kiidetud "Ukraina kiriku" põhikirja eelnõu esimese lehekülje, sai lõplikult selgeks, milleks ja kuidas "Ukraina ühtset õigeusku" peale suruti.

Alustuseks selgus, et mingist tõelisest autokefaalist (iseseisvusest – toim.) siin rääkida ei saa.

Kiriku peaks ei saa põhikirja järgi mitte patriarh, vaid kõigest metropoliit. See võtab automaatselt maha autokefaali küsimuse, mis tõlkes tähendab "isejuhtimist" või "omavalitsust". See metropoliit hakkab kõikide kirikukaanonite kohaselt alluma Istanbuli poolt sealsamas Istanbulis "kanooniliselt valitud ja ordineeritud" ülemustele.

Tähendab tegelikult ei saa kogu see korralagedus olema mingi "Ukraina ühendatud õigeusukirik", vaid kõigest Konstantinoopoli patriarhaadi üks "provintsidest" koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.

Loomulikult ei suuda Ukraina kirik oma pühakuid kuulutada, ta peab Konstantinoopoli patriarhaadile petitsiooni esitama, millele siis antakse (või ei anta – vastavalt ülemuste äranägemisele) heakskiit.

Oma alalise Sinodi asemel koguneb "iga-aastane Sinod", mille liikmeid roteeritakse pidevalt. Ka uue kiriku siseseid vaidlusi hakkab lahendama Konstantinoopoli patriarh, kui kavandatava struktuuri juht isiklikult.

Paradoks, muide, seisneb selles, et "Moskva" kanoonilisel Ukraina õigeusu kirikul on vabadusi hoopis rohkem. Tal on oma alaline Sinod ja kanoniseerimise õigus. Ja Kiievi metropoliit on Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi liige, kuid Kiievi metropoliit Konstantinoopoli Sinodisse kuuluma ei hakka.

Kohtumisele Porošenkoga tuli ainult kolm UÕK esindajat
© Sputnik / Алексей Витвицкий

… Ukraina õigeusklikest on kahtlemata väga kahju. Kuid toimunu on olemuselt ka sügavalt sümboolne. Sellest vaatenurgast tuleks rääkida mitte niivõrd usulistest, kuivõrd poliitilistest ja ideoloogilistest küsimustest.

Ja nimelt Ukraina praeguse eliidi ideoloogia aluseks olevast "ukraina rahvuslusest". Selle ideoloogia alusteks olid hinge vaakuva Austria-Ungari empiiria, mille eesmärk oli lahendada "kolkaküsimusi" ja Venemaa impeeriumisse kuuluv "Poola aadelkond", kellel ei olnud mõistagi mingeid "Ukraina vabastamise" plaane ja kes pidas väikevenelasi vaid Poola probleemide lahendamiseks vajalikuks "kahurilihaks".

Hiljem, kui Vene impeerium varises Ukrainast mittesõltuvatel põhjustel kokku, ei suutnud "Ukraina rahvuslased" (erinevalt Poola omadest) selle katastroofi vilju ära kasutada ja hakkasid alguses sakslaste ja pärast Saksa keisri lõplikku lüüasaamist juba Poola võimu kummardama. Hiljem, enne Teist maailmasõda, läks võim uuesti Saksamaa kätte. Ja kui see võim taas murti, leidis Ukraina natsionalism endale uued peremehed, peamiselt Läänt juhtiva Ameerika Ühendriikide näol.

Ukraina president Petro Porošenko ja isehakanud Kiievi patriarh Filaret Denissenko
© AP Photo / Mykhailo Markiv

Kiriku tüli>>

Mis siin nii hämmastavat on? Õige, see, et "ukraina rahvuslus" pole kunagi – rõhutan mitte kunagi! — otsinud võimu allikat oma rahva seast.

Veelgi enam, aeg-ajalt käitus ta ukrainlaste suhtes suisa vaenulikult, õigustades nende suhtes kõike, isegi osalist genotsiidi. Rangelt võttes ei ole sellel "ideoloogial" isegi ideaaljuhul mingit pistmist hirmsa, kuid mõistetava "aaria rassi", "heledapäisuse" ega muu natsionaal-sotsialistliku atribuutikaga.

Ei, see on kõigest "lakeide jutlus", mis on tulvil põlgust enda ja oma rahva vastu, kes tunneb end teise sordi inimestena ja põleb soovist teenida kõrgklassi. Seetõttu ei olegi midagi üllatavat kohaliku kiriku äkilise iseseisvuse allutamise sarnasuses Konstantinoopoli patriarhaadile.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

54
Tagid:
kirik, Bartolomeus, Petro Porošenko, Kiiev, Konstantinoopol, Ukraina
Teema:
Kiriku tüli (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde