Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu peasekretär ja Saksamaa liidukantsleri võimalik järglane Annegret Kramp-Karrenbauer

Saksamaa reageeris Varssavi ja Kiievi üleskutsele peatada Venemaa

67
(Uuendatud 17:15 04.12.2018)
Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu peasekretär ja Saksamaa liidukantsleri võimalik järglane Annegret Kramp-Karrenbauer tegi võimsa avalduse Euroopas alati aktuaalsel teemal: kuidas peatada agressiivne Venemaa.

Dmitri Lekuhh agentuurile RIA Novosti

Mäletatavasti esitasid selleks julge ettepaneku Ukraina president Petro Porošenko kutsudes Saksamaad üles ilmutama oma sõjalist kohalolekut Aasovi meres ja Poola välisministeerium — loobuda Nord Stream 2-st ja rakendada sanktsioone seda arendavate riikide suhtes. Pr Kramp andis märku, et temast saab tõeline Euroopa poliitik ja Angela Merkeli vääriline järeltulija.

Porošenko tegi ettepaneku tühistada sõprusleping Venemaaga >>

Ühelt poolt kinnitas ta, et mistahes sõnad Putini türannia hukkamõistmiseks ja Ukraina noore demokraatia toetuseks on alati teretulnud. Võiks isegi Ameerika Ühendriike ja Euroopa Liidu riike üles kutsuda sulgema oma sadamad Aasovi merest tulevatele Venemaa laevadele, "kui tõestatakse, et Venemaa on agressor".

Saksa majandus hakkas pisut tõrkuma, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Кузнецов

Kuid Nord Stream 2 ehitamise lõpetamise ettepanek on kuidagi liiga radikaalne ja sellega ei saa Kramp-Karrenbauer küll nõustuda. Aga kui Venemaa ka tulevikus halvasti käitub, võib Venemaalt ostetava gaasi koguseid vähendada, kuid seda alles tulevikus.

…Üldiselt sai Ukraina meedia jälle võimaluse materjalideks pealkirjadega à la "Merkeli järeltulija saatis Kremlile karmi signaali". Teiselt poolt on pealkirjad aga ka maksimum, millele Kiiev sellises olukorras loota võib. Siin polegi küsimus mitte Saksamaa kristlike demokraatide liidri palavates tunnetes Venemaa vastu ega isegi mitte rahvusvahelise õiguse jäänustes, mille kohaselt ei ole ilus karistada mõnd riiki oma piiride kaitsmise eest. Kõik on palju lihtsam ja küünilisem.

Venemaa gaas Nord Stream 2-st pakub praegu hoopis rohkem huvi selle ostjatele kui müüjatele: Moskva mitmekesistab juba ammu oma müügiturge. Konkurents Euroopas on nüüd võimalik mitte enam Vene gaasiga, vaid ainult "Venemaa gaasi pärast". Ida-Euroopa demokraatiate elav järjekord Turkish Stream Euroopasse viiva gaasitorust tuleva gaasi ostmiseks näitab seda paremini kui mistahes kõned Euroopa parlamentaarsel assambleel.

Merkel kinnitas Kiievile, et Euroliit kontrollib uut Nord Streami >>

Kuni viimase ajani tuli Venemaa gaasi omanikel ja tarbijatel kiiresti lahendada selle transpordi probleem, sest enamus maagaasi tarniti klientidele kunagi nende samade sakslaste poolt koos NSV Liiduga ehitatud ja praegustele Ukraina võimudele jäänud gaasitranspordisüsteemi kaudu. See polnud ostjatele ega müüjatele eriti mugav, kuid oli väga soodne Ukraina vahendajatele. Kuid nüüd on kontseptsioon mõnevõrra muutunud.

Kui ehitati Nord Stream, ütlesid sakslased: "ehitage veel". Gaasijuhe Sila Sibiri ja Turkish Stream on valmimisjärgus. Hiina algatusel on kooskõlastamisel Sila Siberi 2 (kunagine gaasijuhe Altai).

Lisaks hakkasid venelased tootma veeldatud maagaasi ja selle müümine osutus Venemaale üsna meeldivaks tegevuseks. Seepärast on Venemaa gaasitootmise ametlik eesmärk hõivata 15-20% kogu maailma veeldatud maagaasi turust. Selleks on neil vaja mitte ainult oma unikaalseid seadmeid (Venemaa ettevõtted investeerivad sellesse kuni 100 miljardit dollarit), vaid ka ressursibaasi.

Seega, kui küsida, kas venelastel on üldse vaja projekti Nord Stream 2, on lihtne vastus: jah, küllap on, sest see võtab Saksamaa tööstuse Venemaa süsivesinike tooraine surmahaardesse. See on Saksa tehnoloogiat vajavale Venemaa masinaehitusele väga oluline. Ja ka Venemaa globaalpoliitikale on see üldiselt hea.

Kuid Saksamaa tööstusele endale on Nord Stream 2 mitte lihtsalt vajalik, vaid suisa ellujäämise küsimus. Venelased müüvad oma gaasi ära igal juhul aga kui Saksamaa põhjapoolsem tööstuspiirkond jääks ilma suhteliselt odavast Venemaa torugaasist, jääb ta lihtsalt seisma. Samal ajal on Põhja-Ameerika ja Hiina tööstusel suured konkurentsieeliseid oma Saksa partnerite ees: alates palju soodsamatest maksustamistingimustest (meenutagem Trumpi maksureforme) kuni hoopis odavama tööjõuni.

Saksamaa väga energiamahuka tööstuse kõige olulisem eelis ongi juurdepääs Venemaa odavale gaasijuhtme gaasile. Ilma selleta surutakse Saksamaa masinaehitus-, elektrotehnika- ja keemiatööstuse toodang esmalt ülemaailmsetelt turgudelt välja ja seejärel süüakse rõõmuga lihtsalt ära. Koos kõigi toredate kõrvalmõjudega: alates masinatööstuse gigantide pankrottidest kuni massilise tööpuuduseni.

Seepärast on vastuseks Kiievi ja Varssavi üleskutsetele järgmised värsked uudised Gazpromilt: Nord Stream 2 rahastus — kuus miljardit eurot, millest enamiku tagavad välispartnerid (loe: sakslased ja austerlased), on juba olemas.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

67
Tagid:
poliitika, gaas, majandus, sanktsioonid, Nord Stream 2, Annegret Kramp-Karrenbauer, Petro Porošenko, Angela Merkel, Saksamaa, Ukraina, Venemaa
Teema:
Nord Stream 2 (143)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde