Rohelised valisid endale uue juhatuse

Rohelised valisid endale uue juhatuse

41
(Uuendatud 11:26 03.12.2018)
Eestimaa Roheliste laupäeval toimunud üldkogul valiti uus juhatus, kus on kuus naist ja seitse meest. Üldkoosolekul võeti vastu ka uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm.

TALLINN, 2. detsember — Sputnik. Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova, vahendas Pealinn viitega BNS-le. 

Erakonna Eestimaa Rohelised uueks juhiks valiti Züleyxa Izmailova >>

"Ma olen rõõmus, et naiste osakaal juhatuses suurenes, sest naiste aktiivne osalus poliitikas ja riigi juhtimises peab suurenema. Miks? Selleks, et teha paremaid otsuseid meie tulevikku silmas pidades," ütles erakonna esinaine Züleyxa Izmailova pressiteate vahendusel.

"Töörühmad peavad viimase poole aasta jooksul kõikide liikmete, huvigruppide ja spetsialistide esitatud sisendid vormima üheks tervikuks. Valimisplatvorm on meie nelja riigikoguaasta tööplaan. Kutsume kõiki rohelise ilmavaate esindajaid meiega liituma, et head plaanid teoks teha," märkis erakonna juhatuse liige Aleksander Laane.

Roheliste erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks.

Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust.

Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006.

Mullu kevadel valis Eestimaa Roheliste üldkogu oma uueks juhiks Noorte Roheliste liidri ja looduskaitsja Züleyxa Izmailova. Roheliste endine juht Aleksander Laane märkis, et Züleyxa ehk Zuzu on väga kiiresti õppiv ja julge uue põlvkonna juht. Alates 9. novembrist 2017 on ta Tallinna abilinnapea.

President Kersti Kaljulaid kirjutas laupäeval alla otsusele kuulutada välja riigikogu järgmise, XIV koosseisu valimised 3. märtsil 2019, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

President kuulutas välja riigikogu valimised >>

"Sama tähtis, kui aidata hädasolijaid, oma kogukondi ja ühiskonda, nagu seda teevad meie tänased tunnustatavad ja kümned tuhanded teised tublid vabatahtlikud, on kodanikuna koguneda iga nelja aasta tagant hääletamisurnide juurde — olgu siis kodulähedases valimispunktis või juba poolteist aastakümmet soovi korral igaühe arvutis —, ning otsustada, kuidas me läheme oma riigiga edasi. See on otsus meie kõigi ja meie riigi tuleviku kohta," sõnas president. 

41
Tagid:
põhikiri, juhatus, poliitika, Erakond Eestimaa Rohelised, Aleksander Laane, Züleyxa Izmailova, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde