Provokatsioon Kertši väinas

"Suru neid!..." Kuidas Baltimaad lahe-intsidendi pärast Venemaad rammisid

129
(Uuendatud 19:30 30.11.2018)
Kolm Balti riiki, seistes lääne väärtuste kaitsel ida väärtuste eest, mõistsid otsustavalt hukka Venemaa tegevuse Kertši lahel. Kuid tegid seda hübriidselt.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Kui Läti, Leedu ja Eesti õlg õla kõrval tee peal seisavad, võtab iga "Kaukaasia vang" jala gaasipedaalilt ära. Jõudu võib-olla tunda ei ole, aga usku ja meelekindlust jagub kindlasti. Kui te arvate, et eidekeste julgustavad või hukkamõistvad kilked rõdudelt hoovis toimuva kakluse tulemust kuidagi ei mõjuta, siis olete eksiteel. Kui vanaemad kohale on ilmunud, siis ilmuvad tingimata kõik teenistused, kellele saab helistada, kui midagi juhtub. Ning seega on ka löömingul lõpp peal.

Eks me Baltikumis ole harjunud Venemaa agressioonide üle mitte imestama, ja nüüd siis jälle. Nagu alati ootamatult – pühapäeval, sundides paljusid tööle sõitma, silmaluuke vägisi lahti hoides. Nagu alati – sõnamurdlikult, alatult, salakavalalt, siivutult. Sõitsid seal kenad rahumeelsed Ukraina laevukesed ega osanud midagi säärast karta, kellelt nende ülemustest nüüd ka ei küsiks. Ja siis järsku need huligaanid külgi rammimas, asju ära krabamas, salkudest sakutamas, trümmidesse tõukamas. No lihtsalt mingi kohutav košmaar.

Eks muidugi pidi Baltikum rammimisele otsekohe otsustavalt vastu rammima. Kõige kiiremini reageeris Leedu. Noored tundlikud leedu poisid, kes Ukraina ja NATO lippe lehvitades järsku Venemaa saatkonna ette ilmusid, aga ka jututubade vabameelsed venelased joonistasid omakäelise stoppmärgi Kremli poliitikale. Loomulikult ei jäänud ka proua president kaevikusse istuma. Ütleb, et siin pole enam tegemist varjatud, vaid avaliku kondimurdmisega. Kutsus viivitamatult üles vastusega mitte viivitama.

Lätis astus välisministeerium üles otsustava hukkamõistuga ning selle juht, kellel on, millega uhkeldada tunda, nõudis midagi jõulist ja järjekindlat. Seimi isamaalistele saadikutele ramminui ei meeldinud, seda pidasid nad vastuvõetamatuks. Te ei oska ju korralikult rammida – kuhu te ronite? Ja üldse, kuulge, milles küsimus? Toimus ju iluuisutamine kujundujumise elementidega ja siis – säh sulle: hokimängu jõuvõte ja vastane pardale.

President Kersti Kaljulaid
© AP Photo / Aleksey FILIPPOV

Kõige kauem mõtiskleti Eestis. Aga kui välja mõeldi, siis Venemaa võpatas. Venemaa suursaadik kutsuti siinsesse välisministeeriumisse vaibale, et talle silma vaadata. Ja president lisas õli tulle: ütleb, et see on sõda Euroopas, ja tõuse selle vastu, mu suur riik. Ja et nimetagem asju õigete nimedega. Vaat seda mikrofoni näiteks nimetangi ma oma nimega.

Venelased naeravad vastuseks, kuid juba on selge, et see on närviline naer. Hirmus ette kujutada, mis Moskvas toimub. Räägitakse, et köied ja seep kaovad varsti müügilt. Sest ei maksa balti tiigreid välja vihastada. Surusime, surume ja jääme suruma. Võib-olla parrast ei mäletagi, kuid villatordid jäävad sellele kindlasti alles.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

129
Tagid:
Ida väärtused, Lääne väärtused, Baltimaad, Kertši väin, Leedu, Läti, Eesti
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde