USA president Donald Trump

Trump peidab end Putini eest, Merkel mõnitab Porošenkot

171
(Uuendatud 10:50 30.11.2018)
Niinimetatud Aasovi vahejuhtum, mille käigus Venemaa piirivalvurid osa Ukraina laevastikust arreteeris, sai ootamatu diplomaatilise jätku.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Hea tahte korral saab seda tõlgendada ametliku Kiievi suurepärase diplomaatilise võiduna, kuid tegelikult, kui olukorda pragmaatiliselt hinnata, pole selles Venemaa huvidele vähimatki kahju.

Donald Trump tühistas tõepoolest kavandatud kohtumise Vladimir Putiniga Argentina G20 tippkohtumisel, kuid tuleb märkida, et need, kes näevad seda mingi katastroofina või Venemaa välispoliitika kaotusena, ei suuda selgitada, et see tegelikult tõesti nii on. Jah, kohtumist ei toimu, või kui toimub, siis lühendatud "püstijalukohtumise" kujul tippkohtumise kuluaarides.

Ja milles siis tegelikult Venemaa poole kaotused seisnevad?

USA president Donald Trump ja tema Venemaa ametivend Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

Jääb mulje, et need, kellele Ameerika presidendiga kohtumise tühistamine on halb uudis, on "kinni" oma mõttemaailmas, mis on iseloomulik Ida-Euroopa riikide ja mõnede endiste Nõukogude liiduvabariikide poliitikutele. Asi on selles, et mõne Ida-Euroopa riigi presidendi või peaministriga kavandatud kohtumine või Washingtoni visiidi tühistamine on tõepoolest kohutav poliitiline märk, mis näitab Washingtoni valitsuse äärmist pahameelt ja tihtipeale on see põhjuseks tagasiastumiseks või isegi vanglasse saatmiseks, kuid selliste mallidega ei saa mõõta Venemaad ega Venemaa-Ameerika suhteid. Putini ja Venemaa kui terviku jaoks on Washingtoni äärmise pahameele esilekutsumine normaalne. Pealegi, kui Washingtoni pahameel peaks äkki üle minema, on see märk sellest, et temaga on midagi valesti.

Teaberuumis levitatakse väga vana ja vaieldavat teesi, et Venemaal ja just Vladimir Putinil isiklikult on vaja kohtumisi Lääne juhtidega, et Venemaal on Läänelt paljutki vaja, näiteks sanktsioonide tühistamist ja diplomaatilise isolatsiooni ületamist. Teisest küljest saavat Lääs ilma Venemaata suurepäraselt hakkama ja võivat teda lõpmatuseni sanktsioonidega survestada.

See väide ei sobi kuidagi kokku geopoliitilise ja majandusliku reaalsusega. Asi on selles, et ajaloolist kogemust arvestades tuleb märkida: mingis vormis sanktsioonide survet on Moskva pidanud taluma juba aastasadu, ja nendest "on ta pääsenud" ainult lühikeseks ajaks kas globaalse sõja või Venemaa üliraske majanduskriisi tingimustes, nagu eelmise sajandi 90-ndatel aastatel, mil külma sõja tagajärjed osutusid laastavamateks mistahes võimalikest sanktsioonidest.

Veelgi enam, isegi Lääne allikad tunnistasid vastumeelselt, et Moskva vastu suunatud sanktsioonipoliitika ei toimi või põhjustab Venemaa majandusele ootamatuid positiivseid tagajärgi.

"Ameerika sanktsioonid on andnud Venemaa majandusele seninägematu stiimuli," kirjutas Ameerika äriringkondade häälekandja The Wall Street Journal. "Uued sanktsioonid ei kahjusta Venemaad," kirjutas Foreign Policy, "Venemaa masinatööstuse taassünd majandussanktsioonide taustal," on pealkirjastatud Japan Business Pressi eelmise aasta olukirjeldus, milles räägitakse (olles, mõistagi, sunnitud seda tegema) Venemaa masinatööstuse taassünnist sanktsioonide tingimustes. Selle võtmetsitaat: "Kui Venemaa masinatööstuse areng jätkab samal kiirusel, kaotavad Lääne sanktsioonid igasuguse mõtte."

Kõik see aga ei tähenda seda, et sanktsioonid ei avaldaks Venemaa majandusele negatiivset mõju. Avaldavad küll, kuid nende (nagu praktika näitab, alati ajutiste) kaotamist ei tohiks ohverdada rahvuslikele huvidele ja kindlasti mitte iga hinna eest otsida võimalust kõrgemal tasemel kohtumisteks, et seda seal paluda.

Nagu praktika näitab, tulevad Lääne juhid ise Moskvasse ja need, kes ei saa sellist külastust poliitilistel põhjustel kodumaal (nagu Trump) endale lubada, on sunnitud sinna saatma oma emissare, nagu John Bolton või Ameerika Ühendriikide energeetikaminister Perry. Selliste külastustega peab Trumpi administratsioon kompenseerima presidendi soovimatust aktsepteerida meediast ja Putiniga peetud läbirääkimistest tekkinud poliitilisi tagajärgi.

Veelgi enam, teade kohtumise tühistamise otsuse kohta on küll kaudne, kuid selge märk, et Ameerika riigipea lõi lihtsalt araks — ta teab, et Putinit "painutada", nii nagu ta teiste riigijuhtidega teeb, tal ei õnnestu, ja seetõttu ei saa ta raporteerida Ameerika valijatele järjekordsest võidust. Lihtsalt niisama kohtumise tühistamine oleks vale, sest sellist tühistamist peetaks tõepoolest argpükslikuks ja "Aasovi vahejuhtum" loob suurepärase vabanduse sellise olukorra vältimiseks.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Максим Блинов

See-eest on asjakohane rääkida ametliku Kiievi mainekujunduslikest ja diplomaatilistest kaotustest. Selle asemel, et saavutada Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist ja toetust riigi üleviimiseks sõjaaja rööbastele, sai Porošenko Merkelilt vaoshoitud soovituse maha rahuneda.

RT teatab: "Saksamaa kantsler nõuab Ukraina ja Venemaa vaheliste erimeelsuste rahumeelset lahendamist, kirjutab Saksa ajaleht Die Welt. Merkel kutsus Kiievi valitsust üles "mõistlikkusele" ja lahendama probleemi läbirääkimistega, sest antud juhul ei saa probleemil olla sõjalist lahendust." Kui kedagi kutsutakse tungivalt üles "mõistlikkusele", on see selge ja üsna solvav vihje, et tema käitumine kuni üleskutsumiseni ei vasta ilmselgelt kõrgetele intellektuaalsetele standarditele ja kui Kiievit kutsuti üles ka läbirääkimistele, on see umbes sama, kui paluda kedagi juua väävelhapet. Pole päris selge, kus selles kontekstis oleks võimalik saavutada mingit diplomaatilist edu.

Ukraina president Petro Porošenko
Пресс-служба президента Украины

Hoolimata Trumpiga kohtumise nurjumisest on põhjust arvata, et G20 tippkohtumine on Venemaale kasulik, eriti arvestades, kogu maailma ajakirjanduse tähelepanu keskendub tippkohtumise raames toimuvale Venemaa ja Saudi Araabia naftaturu läbirääkimistele.

Ja Kremli reaktsioon Ameerika presidendiga kohtumise nurjumisele räägib ise enda eest. Presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul "saab presidendil tänu sellele olema programmis mõni lisatund teisteks kasulikeks kohtumisteks tipptasemel."

Tänapäeva rahvusvahelise poliitika küsimusi ei saa lahendada ilma Moskvata, seega on Venemaa presidendiga silmast-silma kohtumise tagasilükkamine kaotus USA-le, mitte Venemaale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

171
Tagid:
G20 kohtumine, Vladimir Putin, Donald Trump, Argentina, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde