USA president Donald Trump

Trump peidab end Putini eest, Merkel mõnitab Porošenkot

156
(Uuendatud 10:50 30.11.2018)
Ivan Danilov
Niinimetatud Aasovi vahejuhtum, mille käigus Venemaa piirivalvurid osa Ukraina laevastikust arreteeris, sai ootamatu diplomaatilise jätku.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Hea tahte korral saab seda tõlgendada ametliku Kiievi suurepärase diplomaatilise võiduna, kuid tegelikult, kui olukorda pragmaatiliselt hinnata, pole selles Venemaa huvidele vähimatki kahju.

Donald Trump tühistas tõepoolest kavandatud kohtumise Vladimir Putiniga Argentina G20 tippkohtumisel, kuid tuleb märkida, et need, kes näevad seda mingi katastroofina või Venemaa välispoliitika kaotusena, ei suuda selgitada, et see tegelikult tõesti nii on. Jah, kohtumist ei toimu, või kui toimub, siis lühendatud "püstijalukohtumise" kujul tippkohtumise kuluaarides.

Ja milles siis tegelikult Venemaa poole kaotused seisnevad?

USA president Donald Trump ja tema Venemaa ametivend Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

Jääb mulje, et need, kellele Ameerika presidendiga kohtumise tühistamine on halb uudis, on "kinni" oma mõttemaailmas, mis on iseloomulik Ida-Euroopa riikide ja mõnede endiste Nõukogude liiduvabariikide poliitikutele. Asi on selles, et mõne Ida-Euroopa riigi presidendi või peaministriga kavandatud kohtumine või Washingtoni visiidi tühistamine on tõepoolest kohutav poliitiline märk, mis näitab Washingtoni valitsuse äärmist pahameelt ja tihtipeale on see põhjuseks tagasiastumiseks või isegi vanglasse saatmiseks, kuid selliste mallidega ei saa mõõta Venemaad ega Venemaa-Ameerika suhteid. Putini ja Venemaa kui terviku jaoks on Washingtoni äärmise pahameele esilekutsumine normaalne. Pealegi, kui Washingtoni pahameel peaks äkki üle minema, on see märk sellest, et temaga on midagi valesti.

Teaberuumis levitatakse väga vana ja vaieldavat teesi, et Venemaal ja just Vladimir Putinil isiklikult on vaja kohtumisi Lääne juhtidega, et Venemaal on Läänelt paljutki vaja, näiteks sanktsioonide tühistamist ja diplomaatilise isolatsiooni ületamist. Teisest küljest saavat Lääs ilma Venemaata suurepäraselt hakkama ja võivat teda lõpmatuseni sanktsioonidega survestada.

See väide ei sobi kuidagi kokku geopoliitilise ja majandusliku reaalsusega. Asi on selles, et ajaloolist kogemust arvestades tuleb märkida: mingis vormis sanktsioonide survet on Moskva pidanud taluma juba aastasadu, ja nendest "on ta pääsenud" ainult lühikeseks ajaks kas globaalse sõja või Venemaa üliraske majanduskriisi tingimustes, nagu eelmise sajandi 90-ndatel aastatel, mil külma sõja tagajärjed osutusid laastavamateks mistahes võimalikest sanktsioonidest.

Veelgi enam, isegi Lääne allikad tunnistasid vastumeelselt, et Moskva vastu suunatud sanktsioonipoliitika ei toimi või põhjustab Venemaa majandusele ootamatuid positiivseid tagajärgi.

"Ameerika sanktsioonid on andnud Venemaa majandusele seninägematu stiimuli," kirjutas Ameerika äriringkondade häälekandja The Wall Street Journal. "Uued sanktsioonid ei kahjusta Venemaad," kirjutas Foreign Policy, "Venemaa masinatööstuse taassünd majandussanktsioonide taustal," on pealkirjastatud Japan Business Pressi eelmise aasta olukirjeldus, milles räägitakse (olles, mõistagi, sunnitud seda tegema) Venemaa masinatööstuse taassünnist sanktsioonide tingimustes. Selle võtmetsitaat: "Kui Venemaa masinatööstuse areng jätkab samal kiirusel, kaotavad Lääne sanktsioonid igasuguse mõtte."

Kõik see aga ei tähenda seda, et sanktsioonid ei avaldaks Venemaa majandusele negatiivset mõju. Avaldavad küll, kuid nende (nagu praktika näitab, alati ajutiste) kaotamist ei tohiks ohverdada rahvuslikele huvidele ja kindlasti mitte iga hinna eest otsida võimalust kõrgemal tasemel kohtumisteks, et seda seal paluda.

Nagu praktika näitab, tulevad Lääne juhid ise Moskvasse ja need, kes ei saa sellist külastust poliitilistel põhjustel kodumaal (nagu Trump) endale lubada, on sunnitud sinna saatma oma emissare, nagu John Bolton või Ameerika Ühendriikide energeetikaminister Perry. Selliste külastustega peab Trumpi administratsioon kompenseerima presidendi soovimatust aktsepteerida meediast ja Putiniga peetud läbirääkimistest tekkinud poliitilisi tagajärgi.

Veelgi enam, teade kohtumise tühistamise otsuse kohta on küll kaudne, kuid selge märk, et Ameerika riigipea lõi lihtsalt araks — ta teab, et Putinit "painutada", nii nagu ta teiste riigijuhtidega teeb, tal ei õnnestu, ja seetõttu ei saa ta raporteerida Ameerika valijatele järjekordsest võidust. Lihtsalt niisama kohtumise tühistamine oleks vale, sest sellist tühistamist peetaks tõepoolest argpükslikuks ja "Aasovi vahejuhtum" loob suurepärase vabanduse sellise olukorra vältimiseks.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Максим Блинов

See-eest on asjakohane rääkida ametliku Kiievi mainekujunduslikest ja diplomaatilistest kaotustest. Selle asemel, et saavutada Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist ja toetust riigi üleviimiseks sõjaaja rööbastele, sai Porošenko Merkelilt vaoshoitud soovituse maha rahuneda.

RT teatab: "Saksamaa kantsler nõuab Ukraina ja Venemaa vaheliste erimeelsuste rahumeelset lahendamist, kirjutab Saksa ajaleht Die Welt. Merkel kutsus Kiievi valitsust üles "mõistlikkusele" ja lahendama probleemi läbirääkimistega, sest antud juhul ei saa probleemil olla sõjalist lahendust." Kui kedagi kutsutakse tungivalt üles "mõistlikkusele", on see selge ja üsna solvav vihje, et tema käitumine kuni üleskutsumiseni ei vasta ilmselgelt kõrgetele intellektuaalsetele standarditele ja kui Kiievit kutsuti üles ka läbirääkimistele, on see umbes sama, kui paluda kedagi juua väävelhapet. Pole päris selge, kus selles kontekstis oleks võimalik saavutada mingit diplomaatilist edu.

Ukraina president Petro Porošenko
Пресс-служба президента Украины

Hoolimata Trumpiga kohtumise nurjumisest on põhjust arvata, et G20 tippkohtumine on Venemaale kasulik, eriti arvestades, kogu maailma ajakirjanduse tähelepanu keskendub tippkohtumise raames toimuvale Venemaa ja Saudi Araabia naftaturu läbirääkimistele.

Ja Kremli reaktsioon Ameerika presidendiga kohtumise nurjumisele räägib ise enda eest. Presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul "saab presidendil tänu sellele olema programmis mõni lisatund teisteks kasulikeks kohtumisteks tipptasemel."

Tänapäeva rahvusvahelise poliitika küsimusi ei saa lahendada ilma Moskvata, seega on Venemaa presidendiga silmast-silma kohtumise tagasilükkamine kaotus USA-le, mitte Venemaale.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

156
Tagid:
G20 kohtumine, Vladimir Putin, Donald Trump, Argentina, USA, Venemaa