Kosovo, USA ja Albaania lipud

Albaania ja Kosovo kavatsevad ühineda

48
(Uuendatud 10:00 30.11.2018)
Brüssel vaatab Albaaniale niigi viltu, nüüd hakkab veel tema peaminister hirmutama, et kui teda EL vastu ei võta, siis läheb äärmusesse ja ühineb temaga. Ja seletage siis talle, et Kosovo ei ole pretsedent.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Nii libedalt läks neil kõik. Täpipealt. Kõigepealt võttis Kosovo kõik oma haletsusväärsed jõud kokku ja otsustas endast riiki kujutada. Nüüd on siis selge, millist. Albaania valitsuse ja Kosovo autonoomia peaministrite ühisnõupidamisel teatas esimese peaminister, Edi Rama "kõigi albaanlaste 2025. aastaks ühendamise strateegia" väljatöötamisest. See juhtus Kosovos Peći linnas. Nii et tants toimub Peći pilli järgi.

Mõned naiivsed ei saanud ikka aru, miks Pristina vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga sõjaväge loob, Serbiast tulevatele kaupadele 100-protsendilist tollimaksu kehtestab ja vastupidiselt elementaarsetele kõlblusnormidele kohalikud serblased toiduta jätab. Aga sellepärast, et ta ei pinguta enda, vaid Albaania ühiste huvide pärast. Serblasi pole talle vaja. Talle oleks vaja tükikest Makedooniast, Montenegrost ja Serbiast. Kuid kõigepealt Kosovo, mis tuleb vaid üles korjata.

"Edi Rama-lepe" koos Kosovo peaminister Haradinaj´ga näeb muuhulgas ette uuringut teemal "Albaania rahvas lähima 50 jooksul". Seda on vaja niiöelda ühinemisvundamendi rajamiseks. Aluseks võetakse ilmselt 75 aasta tagune Albaania. Enne seda, kui ta oli justnimelt "Suur". Selle nimel pingutasid tookord fašistid. Nad liitsid kõik Balkanil elavad albaanlased ühte "menetlusse", õigemini oma "tütarettevõttesse". Siis saabus ka sinna rahu ja kõik loksus paika. Kuid "panalbaania" idee on tagasi.

Seda enam, nii et see on nüüd moes — "Teha Albaania jälle suureks". Tiranas, igatahes, vihjatakse selgelt, et USA-s neid territoriaalseid ambitsioone toetatakse. Ramal ei ole oma plaan mitte ainult Pristinaga. See on küll tõsi, kuid mitte kõik. Talle seda vaja kui hirmutist, et sellega Brüsselit šantažeerida. Brüssel vaatab Kosovole niigi viltu ja nüüd hirmutab peaminister, et kui teda EL ei võeta, läheb ta äärmuslikuks ja ühendab endaga naaberriigi. Ja eks rääkige siis Venemaale, kuidas kosmoseraketid künnavad Suurt Teatrit ja et Kosovo ei ole pretsedent.

Kunagi ta ütles, et "ühinemine on vältimatu — kas ühise integratsiooni läbi Euroopa Liidus või reaktsioonina tema pimedusele ja laiskusele". Kas see pole jube? Kuid hirmutisel on mõtet ainult siis, kui ta on aias. Seepärast vaevalt Rama tõsimeeli seda oma koju toob. Vähemalt seni, kuni ta Euroopa kodusse pääseda loodab. Aga seda ta loodab.

Mitmed EL riigid ei taha iseseisvunud Kosovot sinna, sest nad ei tunnista teda iseseisva riigina.

Serbia president Aleksandr Vučić
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ja ilmselt ei tunnista tulevikuski, sest nii läheks neile veelgi kallimaks. Siis hakatakse nendest endist välja astuma. Kataloonia Hispaaniast, Põhja-Küpros Küprosest. Kreekas on samuti kunagi albaanlastega asustatud alasid. Mis siis saab, kui ka nemad Tirana poole kippuma hakkavad? Nii et koos minuga Euroopa Liitu "variant" ei lähe läbi.

Seega saab Kosovoga hirmutada ainult serblasi. Niiöelda "ajalooline missioon". Kuid killu "väärtus" seisnebki, et sellele võib peale astuda ja viga saada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

48
Tagid:
Albaania, Kosovo, Brüssel, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde