EKRE pikett

Kultuuriminister: rusikapoliitikal ei ole Eestis kohta

93
(Uuendatud 15:11 29.11.2018)
Peaministri ülesandeid täitev kultuuriminister Indrek Saar tegi valitsuse pressikonverentsil avalduse, et Eestis on kätte jõudnud rusikapoliitika aeg.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Saar vihjas esmaspäevasele, 26. novembril vägivaldseks kiskunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) meeleavaldusele Toompeal ja hiljutisele juhtumile, kus rukkilillemärgiga kodanik loopis ameeriklannat Tallinnas Stroomi rannas kividega.

"Nii kurb, kui see ei ole, tuleb mul tänasel päeval öelda, et Eesti on jõudnud rusikapoliitikasse," ütles Saar.

Saar ütles, et see tähendab, et rusikatest on saanud poliitika toestamise vahend ja poliitikast on saanud rusikate õigustamisi vahend.

"Rusikapoliitika tähendab, et tegemist ei ole kaklusega kuskil baari taga, vaid rusikatega tehakse poliitikat. Põhjused, miks sinu pihta visatakse kive, miks sind pekstakse jalgadega, miks sinu pihta sülitatakse, on poliitilised. Rusikapoliitika tähendab, et mõisted "Eesti "ja "meie rahvas" on kaaperdatud, sest jalgadega pekstakse sini-must-valgete all. Naisterahvaid loobitakse kividega, rinnas rukkilille märk. Ja kui kõlavad üleskutsed kedagi üles puua, nimetatakse seda rahvakunstiks. Rusikapoliitika tähendab, et siit edasi ei ole minna mitte kuhugi, sest see tähendab, et me kõik vastutame selle tekkimise ja vohamise eest. Lõpuks meie kõik. Ja kui me ei märka, ei seisa vastu, kui me ei ütle, ei takista ega tee selgeks, et Eesti rahvas tähendab rahvast, kes räägib või laulab, mitte ei peksa, siis on rusikapoliitika võimul. Seega, head sõbrad, kutsun kõiki hoolimata poliitilistest eelistustest, maailmavaatest ja ideoloogiast ütlema selgelt, avalikult ja korduvalt, et vägivallal ja rusikapoliitikal ei ole Eestis kohta," ütles kultuuriminister.

"Reeturid võlla!": eestlased avaldasid migratsiooni vastu meelt>>

Saar tegi avalduse ajendatuna esmaspäeval, 26. novembril vägivaldseks muutunud EKRE piketist Toompeal.

Lavale läinud ja mikrofoni haaranud europarlamendi saadik Indrek Tarand tõugati jõuga lavalt maha. Meeleavaldusel osalejad sõimasid Indrek Tarandit ja lõid teda jalaga tagumikku.

Ärinaine Karoli Hindriks avalikustas Facebooki postituses, et tema Eestis elavat ameeriklannast tuttavat ja tema koera visati Põhja-Tallinnas suurte kividega, mis tekitasid mõlemale ka vigastusi, teatas varem ERR.

"Sain just teada, et täna (27. novembril — toim.) minu head sõpra, ameeriklannat, kes elab Eestis, maksab Eestis makse, loob töökohti ja on õnnelikult abielus, jalutas oma koeraga ning rääkis telefoniga, kui teda ja tema koera ründasid kaks Eesti meest, ühel sinise lille märk (EKRE logo) rinnus, karjudes: "Go home foreigner, go home"," kirjeldas juhtunut Hindriks.

93
Tagid:
rusikapoliitika, EKRE, kultuuriminister, Indrek Saar, Eesti
Samal teemal
EKRE korraldas Stenbocki maja ees piketi rändeleppe vastu
EKRE meeleavaldus Kultuurikatla juures
Keskerakond arutas EKRE-ga võimalikku koostööd
EKRE: Keskerakond võttis endale peaaegu kõik komisjonide esimehe kohad
EKRE süüdistab valitsust majanduse hävitamises
Mart Helme valiti taas EKRE esimeheks
EKRE "annab tuld!"
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde